Puuetega inimeste organisatsioonide 50% rahastuse kärbe toob kaasa hävingu

18.04.2020 | Jaga Facebookis

Sotsiaalministeerium on teinud 272 puuetega inimeste organisatsiooni koondavale Eesti Puuetega Inimeste Kojale ettepaneku otsida võimalusi tegevustoetuse summa kärpimiseks, tegevuste ära jätmiseks või edasilükkamiseks kuni 50% ulatuses, kuna prognoositakse hasartmängumaksu laekumise vähenemist. Puuetega inimeste esindusorganisatsioonid on tõsises mures, et niigi ebapiisava rahastuse kärpimine viib paljude ühingute hääbumiseni.

“Ajal, mil riik arutab ärisektori toetamist sadade miljonitega, on vastuvõetamatu, et kärpimise kirves lajatatakse esmajärjekorras puuetega inimeste, laste ja eakate suunas. Kui hasartmängumaksu laekumine väheneb poole võrra ja teisi katteallikaid ei leita, tähendab see EPIKoja võrgustikule pea 600 000 eurost kärbet. Väiksematele puuetega inimeste ja kroonilistele haigete esindusorganisatsioonidele toob see kaasa väljasuremise,” selgitab EPIKoja juhatuse esimees Monika Haukanõmm.

Puuetega inimeste organisatsioonide rahastus on olnud aastaid ebapiisav ning jäänud inflatsioonile valusalt jalgu. Näiteks aastatel 2014 kuni 2019 püsis EPIKojaga liitunud organisatsioonide kogutoetus hasartmängumaksust 950 000 euro mahus, samal ajal kui keskmine palk riigis kasvas 40%. Organisatsioonide jaoks on tegevustoetus raha ellujäämiseks, millest kaetakse hädavajalikud kulud ruumidele ja osakoormusega ja miinimumpalgaga panustavale eestvedajale, enamusel pole sedagi võimalust.

Käesoleval aastal pidi hasartmängumaksust tegevustoetust saama 272 puuetega inimeste organisatsiooni, mis teeb keskmiseks organisatsiooni aasta(!)toetuseks 4007 eurot. Erakorralises võitluses koroonaviirusega on puuetega inimeste esindusorganisatsioonid saanud topeltkoormuse vabatahtlike töö korraldamisel, kordades on suurenenud nõustamised ja infovahetus. “On mõistetamatu, et riik peab otstarbekaks otsida kokkuhoiu võimalusi niigi ebapiisavalt rahastuselt. Säilitamaks kõige haavatavama sihtgrupi esindatus ühiskonnas, peaks riik aktiivselt otsima alternatiivseid võimalusi rahastamise tagamiseks, mitte lihtsalt teavitama eelarve drastilisest kärpest,” lisab Haukanõmm.

Eesti Puuetega Inimeste Koda on kodanikuühiskonna pikaajalisim ja suurim võrgustik, mis esindab haavatavamaid ühiskonna liikmeid, puudega lapsi, täiskasvanuid ja nende peresid ning väärib ja ootab riigilt tuge, et jääda püsima ka keerulistel aegadel.

ÜLES