Ligipääsetavus on äärmiselt oluline valdkond, seda nii puuetega inimeste, vanemaealiste, laste, püsiva või ajutise terviseprobleemiga jt sihtgruppide vaatest. EPIKoda esitab oma tähelepanekuid, täpsustavad küsimused ja ettepanekud kavandatava seaduseelnõu kohta.

• Paragrahv 3 lõige 4 kohaselt ei ole laulu- ja tantsupidu päevapoliitiliste küsimuste, vaidluste ega ühiskonda lõhestavate sõnumite esitluskoht. Avalik diskursus õigluse teemal „Kellel on õigus osaleda rahvuslikel tähtpäevadel esinejatena?“ ei kuulu lõhestavate küsimuste hulka, vaid aitab tõstatada olulisi võrdsuse ja väärikusega soetud küsimusi, mida tänapäeva ühiskond vajab, et mitte olla kinni mõtteraamistikes, mis ei täida enam oma eesmärke.
• Täiendada paragrahv 6 lõiget 1, et „Laulu- ja tantsupidu valmistavad ette ning selles võivad osaleda järgmised kollektiivid: mudilaskoorid, lastekoorid, poistekoorid, segakoorid, naiskoorid, meeskoorid, laste, noorte ja täiskasvanute rahvatantsurühmad, võimlemisrühmad, rahvamuusikakollektiivid, puhkpilliorkestrid, sümfooniaorkestrid“, lisades viipekeelsed koorid.

Paragrahv 4 lõige 4 sätestab, et laulu- ja tantsupeole luuakse ligipääs ka erivajadustega inimestele. Eelnõu seletuskirjas on välja toodud, et peod on ligipääsetavad ka erivajadustega inimestele. Kas mõeldakse puudega inimesi kui esinejatena osalejaid või kui passiivseid pealtvaatajaid? Eeldame, et kui peod on ligipääsetavad, siis need on ligipääsetavad nii pealtvaataja kui esineja jaoks. Vabariigi Valitsus on aastal 2021 (Stenbocki maja, 2. september) heaks kiitnud Ligipääsetavuse Rakkerühma lõpparuande, mille kultuuri ligipääsetavuse osas tuuakse olulise põhimõttena välja kultuuri loomise võimaluste edendamist. Lisaks on rakkerühma aruandes välja toodud vajadus täiendada erinevaid kultuuri puudutavaid õigusakte ligipääsetavuse laiapõhjalise käsitlusega, mille eesmärk on kehtestada läbivalt põhimõte, et kultuurist osasaamine ja kultuuri harrastamine peab olema ligipääsetav kõikidele inimestele, olenemata vanusest ning püsivast või ajutisest erivajadusest. Antud juhul jääb tunne, et seaduseelnõu kitsendab heakskiidetud tegevussuuna nägemust. Loodame, et kavandatav seaduseelnõu on kooskõlas riigi laiemate prioriteetidega. Heaks näiteks on kuulmislangusega inimeste kollektiivi esinemine tantsupeol sel aastal ja naaberriigi Läti viipekeelse koori esinemine laulupeol.

• Teeme ettepaneku täiendada olemasolevat sõnastust selliselt, et oleks üheselt arusaadav, et ligipääsetavus peab olema tagatud nii esinejatele kui kuulajatele- vaatajatele sõltumata puudest.
• Lisaks loeme, et kunstiliste toimkondade otsusel võib kasutada sugulaskeeli ja kunstiliselt põhjendatud kaalutlustel erandkorras ka muid keeli. Toome välja, et eesti viipekeel on Eesti riigikeele osa ning laulupeo korraldamisel peab viipekeeles osalemine olema tagatud ilma eraldi kunstilise põhjenduseta.
• Laulu- ja tantsupidude toimumiskohad vajavad ligipääsetavuse nõustamist ja asjakohastamist, nt käsipuud ja tähistatud trepiastmed, käimisraamide ja vajadusel ratastool-vankrite hoiustamine tribüüni ülemistel aladel jms Kalevi staadionil. Viidastamine, parkimine, silmuskontuuri olemasolu kassades jms Lauluväljakul.

Toetume oma pöördumises asjaolule, et Eesti riik on võtnud kohustuse edendada puuetega inimeste heaolu, vabadusi ja väärikust ratifitseerides ÜRO Puuetega Inimeste Õiguste Konventsiooni (ÜRO PIK). ÜRO PIK artikkel 9 keskendub juurdepääsetavusele, sh kultuurilistele tegevustele ja artikkel 30 osalemisele kultuurielus. Laulu- ja tantsupidu kui rahvusliku tähtsusega kultuuriüritus peab toetama ühiskondlikku kaasatust ja ühtekuuluvustunnet, mis eeldab, et kõik inimesed, sealhulgas puudega inimesed, saavad selles aktiivselt osaleda nii pealtvaatajate kui esinejatena. Seetõttu peame oluliseks, et eelnõus kajastuks ligipääsetavuse laiapõhjaline käsitlus, kus luuakse sisulised võimalused osaleda ka esinejatena, mitte ainult pealtvaatajatele mõeldud ligipääs. Seadus peab toetama väärtuspõhist ja kaasaegset arusaama kultuuriosalusest.

Palume täiendada eelnõud ja seletuskirja selliselt, et tehtavad muudatused toetaksid kõikide Eesti Vabariigi kodanike, sh puudega kodanike osalemist laulu- ja tantsupeol.