Hea külastaja

Suurepärane, et oled ligipääsetavuse infolehele jõudnud! Järelikul lähevad sulle korda ligipääsetavus, kaasamine ja puuetega inimeste heaolu ning hoolid ühtlasi sellest, et kõik inimesed saaksid ühiskonnaelus osaleda! Ja võib-olla aitad sinagi kaasa ligipääsetava ja kaasava keskkonna või kommunikatsiooni disainimisele, oled eeskujuks suhtumuslike muutuste abil, korraldad ligipääsetavat kultuuriüritust või mõtled puuetega inimeste sportimisvahenditele. Mis iganes sinu eesmärk on, ligipääsetavus on vahend, mis aitab kaasata väga erinevate vajadustega sihtgruppe, aitab luua ühiskonda, mis tagab võimalusi kõikide paremaks igapäevaelus osalemiseks, luua kaasavaid keskkondi ja lahendusi.

Mis on ligipääsetavus?

Ehitusliku keskkonna, välialade, info ja kommunikatsiooni ligipääsetavus on mitmetahuline mõiste, kuna erinevatel puudeliikidel on ligipääsetavuse osas erinevad vajadused. Terviklik ligipääsetavus moodustub kasutajateekonnast, mille kõik osad - füüsiline ruum/hoone disain, infodisain ja teenusedisain - on ligipääsetavad. Vaata ka videot "Ligipääsetavuse rakkerühma poliitikasoovitused ligipääsetavuse parandamiseks", Keit Parts. Ainult sellest, et üksik hoone või teenuse osa on ligipääsetav, ei piisa selleks, et puuetega inimesed saaksid ühiskonnaelust osa.

Ligipääsetavuse tagamiseks tuleb arvestada eelkõige sellega, et iga uue algatuse osas tuleb kohe algfaasis läbi mõelda (projektide puhul eelprojekti staadiumis) kuidas erinevad kasutajad (sh lapsed, eakad, ajutise liikumisraskusega inimesed) rajatud keskkonnas või inforuumis toime võiksid tulla.

Ligipääsetavus - kellele?

Ligipääsetavus tähendab, et erinevate vahenditega aidatakse kõrvaldada või vähendada igapäevaelu takistusi, mida puudega inimesed endiselt oma igapäevaelus kohtavad. Ligipääsetavus on hädavajalik puuetega inimestele, aga ta on kasulik ka paljudele teistele, näiteks kroonilistele haigetele, ajutise vigastuse või trauma läbinud inimestele, vähese keeleoskusega isikutele, lastele, eakatele jne. Ligipääsetavus põhineb inimese elukaarel ja suure osa suure osa Eesti ühiskonnast moodustavad lapsed, eakad ja erivajadustega inimesed, seega ligipääsetavus on oluline vahend, et aidata neil sihtrühmadel ühiskonnaelus osaleda.

Ligipääsetavus on tihedalt seotud universaalse disainiga, mis lähtub sellest, et keskkond peab olema kasutajasõbralik kõigile - ilma erilahendusi rakendamata. ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis on universaaldisain defineeritud kui toodete, keskkonna, programmide ja teenuste disainimine sellisel viisil, mis muudab nad suurimal võimalikul määral kõigile inimestele kasutatavaks ilma vajaduseta teha kohandusi või kasutada eridisaini.

Ligipääsetavuse tööriistad

Puudega inimestele ligipääsetavuse tagamiseks on vaja nii abivahendeid, mis aitavad kompenseerida individuaalseid tegevus- ja funktsioonipiiranguid, kui ka kohandada keskkonda, teenuste osutamist, infoedastusviise ja suhtlusvõimalusi.

Vt. ka ligipääsetavuse tööriistad SIIN.

Ajalugu

Eesti võttis kohustuse parandada järjepidevalt puuetega inimeste olukorda ratifitseerides 2012. aastal ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni. Konventsiooni artikkel 9 toob välja, et andmaks puuetega inimestele võimalus iseseisvaks eluks ja täielikuks osalemiseks kõigis eluvaldkondades, peab riik võtma asjakohaseid meetmeid, et tagada puuetega inimestele teistega võrdsetel alustel juurdepääs füüsilisele keskkonnale, transpordile, teabele ja suhtlusele, sealhulgas info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatele ja -süsteemidele, ning muudele avalikele ehitistele ja teenustele nii linna- kui ka maapiirkondades.

Eestis on ligipääsetavuse teemaga tegeletud juba pikalt, kuid täna ei ole me veel jõudnud olukorrani, kus kõikidel inimestel on lihtne rajatud keskkonnas toime tulla. Ka mujal maailmas pööratakse ligipääsetava keskkonna arendamisele tähelepanu, nt Euroopa Komisjon annab igal aastal välja ligipääsetava linna tiitlit.

Ligipääsetavuse rakkerühma lõpparuanne

Ligipääsetavuse rakkerühma eesmärk oli välja selgitada eri sihtrühmade ligipääs ühiskonnale. Rakkerühma loomine tulenes Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist 2019–2023 ning rakkerühma töö aitab saavutada ka kehtiva valitsuse tegevusprogrammi 2021–2023 mitut eesmärki. Tegevusprogrammi punktis 5.20 seatakse eesmärgiks parandada elukeskkonna, teenuste ja toodete ligipääsetavust kõikide valdkondade üleselt. Rakkerühma esimese tööaasta tulemusena antud soovitustest lähtuvalt seatakse tegevusprogrammi punktis 3.17 eesmärgiks uute kortermajade ja muu taristu ligipääsetavus ning punktis 5.33 nähakse ette edendada erivajadustega inimeste sportimis- ja liikumisvõimalusi. Loe ligipääsetavuse rakkerühma lõpparuannet SIIN.

Loe lähemalt Ligipääsetavuse rakkerühmast EPIKoja ajakirjast Sinuga SIIN.

EPIKoda tegeleb:

- ligipääsetavuse alase huvikaitse ja teadlikkuse tõstmisega;

- koolituste korraldamisega, et tõsta ligipääsetavuse ja puudespetsiifilisi teadmisi;

- konsultatsioonide pakkumisega;

- koostöös puudega inimestega ligipääsetavuse alaste auditite koostamisega;

- koostööprojektidega.

Seonduvad mõisted: universaalne disain, kaasav disain, elukaarel põhinev kontseptsioon

Vaata EPIKoja rahvusvahelise ligipääsetavuse teadlikkuse tõstmise päeva puhul valminud videot, et saada kiiresti ülevaade sellest, mida tähendab ligipääsetavus nelja puude lõikes:

• Kaasa alati neid inimesi, kellele sa lahendusi lood. Uuri, võta ühendust ja mõtle läbi koos spetsialistiga, sest ka kõige parema tahtmise juures ei ole võimalik teada kõikide sihtrühmade vajadusi.
• Sind aitavad selle teostamisel maakondlikud puuetega inimeste kojad, üle-eestilised liidud ja ühingud, katusorganisatsioonid. Uuri, võta ühendust ja mõtle läbi koos spetsialistidega. Heade lahenduste väljatöötamine tähendab kaasamist, koostööd ja läbiproovimist.  
• Universaalse disaini põhimõte = strateegia kasutamine, mille kaudu on võimalik tagada võrdsed ja demokraatlikud õigused kõikidele ühiskonnaliikmetele – olenemata vanusest, võimetest, kultuuritaustast – sealhulgas puuetega inimestele. Universaalne disain tähendab peamiselt seda, et toode või teenus on loodud võimalikult paljude inimestega arvestades ning kasutamine on võimalik ilma kohandusteta.  
• Kasutajatestimine! Kasutaja lähtub oma mugavusest ja vajadustest. Kes oleks parem ütlema, millist lahendust soovitakse, kui mitte kasutaja ise. 
• Vaata ka ligipääsetavat kontsertetendust kirjeldustõlkega SIIN ja kirjutus- ning viipekeeletõlkega SIIN.
• Rahvusvahelisel puuetega inimete päeval 3. detsembril toimus ligipääsetav ühtekuuluvuskontsert "Mis on inimene?". Kontserti korraldasid Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemiline Naiskoor, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Viipekeele Selts MTÜ, Viipekeeletõlkide OÜ ja Kirjeldustõlge OÜ. Tegemist on erilise kontserdiga, mille taga oli palju tööd ja vaeva, et luua kontsert, mis oleks päriselt kõigiga arvestav. Tagatud oli viipekeeletõlge, kirjutustõlge ja kirjeldustõlge ning kontserdil esitatud teoste kohta on tehtud lihtsas keeles kirjalik kokkuvõte. Esitleti teoseid Eesti heliloojatelt, dirigeerisid Edmar Tuul ja Karin Tuul. Kaasa tegid luuletajad Anne-Mai Tevahi ja Lauri Räpp.