Riigi poolt pakutavad teenused

Millised on erinevad riiklikud toetused (puuetega) lastega peredele?

Peretoetused

Sotsiaaltoetused puuetega lastele

Riiklike sotsiaaltoetuste taotlemine käib läbi Sotsiaalkindlustusameti, avaldusi saab esitada digiallkirjastatuna elektrooniliselt. Sotsiaalkindlustusametil on 17 klienditeenindust üle Eesti, kes samuti võtavad vastu avaldusi ja taotlusi nii kohapeal kui ka posti teel. Läbi kohaliku omavalitsuse on võimalik taotleda ka hooldajatoetust, mida makstakse lapsevanemale, kellel ei ole võimalik tööd teha puudega lapse kasvatamise tõttu. Toetuse summa on tavaliselt väike, algab 19 eurost kuus ning on sõltuvalt kohaliku omavalitsuse võimekusest erinev. Vanemale on tagatud tervisekindlustus ja pensionistaaž. Uuri täpsemat infot oma piirkonna sotsiaaltöötaja käest.

Täiendav lugemine - „Teekond erilise lapse kõrval“ käsiraamatus lk 30 – 56.

Riigi poolt pakutavad teenused

⊲ Abivahendid

Osa puudega lapsi vajab igapäevaelus toimetamiseks abivahendeid. Abivahendid on vajalikud, et ennetada puude või tervisekahjustuse süvenemist, samuti võivad nad leevendada puudest tekitatud häiret. Lisaks annavad abivahendid lapsele suurema võimaluse iseseisvuseks ja aktiivseks tegutsemiseks. Millist abivahendit laps vajab, sõltub eelkõige erivajadusest. Tihti tarvitsevad lapsed liikumisega seonduvaid abivahendeid, kuid vaja võib minna ka kuulmise, kõnelemise ja nägemisega seonduvaid vahendeid. Selleks on lapsevanemal või hooldajal õigus taotleda abivahendite soodustingimustel ostmist, laenutamist või nendega seotud teenuste kompenseerimist. Soodustingimustel abivahendi saamiseks ei pea lapsele olema määratud puue, vaid õiguse selleks annab arstitõend. Kuidas ma tean, kas ja millist abivahendit mu laps vajab? Abivahendite loetelus on iga abivahendi ISO-koodi taga välja toodud, millisel erialaspetsialistil on pädevus ja õigus antud abivahendit määrata. Selleks võib olla näiteks perearst, eriarst, vastava koolituse läbinud õde või rehabilitatsioonimeeskonna liige.

Abivahendite taotlemise protsessi kohta leiab rohkem infot Sotsiaalkindlustsameti koduleheküljelt

Abivahendite osas nõustab puudega inimesi ja nende pereliikmeid tasuta ka Sotsiaalkindlustusameti Abivahendite talitus.

⊲ Erihoolekandeteenused psüühikahäirega noortele

Erihoolekandeteenused on suunatud täisealistele isikutele ehk 18-aastastele ja vanematele, kellel on raskest, sügavast või püsivast psüühikahäirest tulenevalt kujunenud välja suurem kõrvalabi, juhendamise või ka järelevalve vajadus ning kes vajavad toimetulekuks professionaalset kõrvalabi. Lihtsamalt öeldes vajavad erihoolekandeteenuseid need psüühikahäirega ja/või intellektipuudega täisealised, kes tarvitsevad täiskasvanuna iseseisvaks elamiseks kõrvalist abi. Kuigi erihoolekandeteenus on mõeldud alates 18. eluaastast, võib lapse panna sobiva teenuse järjekorda juba 16. eluaastast. Järjekorda panemine on vajalik ka seetõttu, et osale riigi poolt rahastatavatest teenustest on pikad järjekorrad. Seepärast on sul vanemana mõistlik juba lapse teismeeas mõelda, kas ja millist erihoolekandeteenust võib sinu laps vajada. Nõustamiseks võid pöörduda Sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldaja poole. Millised on erihoolekandeteenused ja kuidas teenust saada, loe Sotsiaalkindlustusameti koduleheküljelt.

Täiendav lugemine erihoolekandeteenuste kohta käsiraamatust "Teekond erilise lapse kõrval lk 88-93

⊲ Rehabilitatsioon

Kui sinu lapsele on määratud puude raskusaste, saad vajadusel taotleda Sotsiaalkindlustusametist rehabilitatsiooni teenust. Puuetega laste puhul kasutatakse mõistet sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus, mille eesmärk on erinevate teraapiatega toetada lapse arengut ja hariduse omandamist, samuti pakkuda perekonnale vajalikku tuge nõustamise ja juhendamise kaudu.

Kui Sotsiaalkindlustusamet hindab, et sinu laps vajab rehabilitatsiooniteenust, koostatakse talle rehabilitatsiooniteenust osutavas asutuses rehabilitatsiooniplaan, mille alusel osutatakse erinevaid teenuseid, nõustatakse ja juhendatakse perekonda ning teisi lapsele lähedasi isikuid. Rehabilitatsiooniplaan on dokument, mis sisaldab infot lapse ja tema pere toimetulekust ja vajadustest. Plaani koostamisel osalevad laps, tema pere ja rehabilitatsioonimeeskonna spetsialistid. Vajadusel kaasatakse plaani koostamisse ka lapse õpetajad ja teised last toetava võrgustiku liikmed. Mõnikord teeb rehabilitatsioonimeeskond väljasõite lapse vahetusse keskkonda – koju, kooli, lasteaeda. Nii saadakse parem ülevaade perekonna ja lapse olukorrast ja vajadustest. Järjekord rehabilitatsiooniplaani koostamiseks võib olla kuni 12 kuud.

Spetsialistid, kes kuuluvad rehabilitatsioonimeeskonda: sotsiaaltöötaja, psühholoog, arst, logopeed, tegevusterapeut, eripedagoog, kogemusnõustaja, õde, loovterapeut ja füsioterapeut.
Rehabilitatsiooniplaani koostamisel peab osalema vähemalt kolm erinevat spetsialisti, laste puhul peab meeskonda kuuluma eripedagoog.

Nimetatud spetsialistide hinnangute põhjal valmibki rehabilitatsiooniplaan (tavaliselt 2–3 aastaks), milles on kirjeldatud lapse arengu ja tervise toetamiseks vajalikud teenused ja teraapiad. Plaani koostamisel võib sind kõige enam üllatada see, et igale spetsialistile tuleb lapse olukorda ning probleeme selgitada korduvalt. Nii võid tunda, et räägid ühte ja sama juttu üha uuesti ja uuesti. Püüa jääda rahulikuks, sest protsess on oluline sinu lapse ja pere huvides.

Rehabilitsiooniteenuse ja taotlemise protsessi kohta leiad infot Sotsiaalkindlustusameti koduleheküljelt

ÜLES