EPIKoja esindajad arutlesid 16. detsembril videosilla vahendusel sotsiaalminister Tanel Kiigega viimaseid arenguid erivajadustega laste abistamisel, erihoolekandeteenuse kättesaadavust ja kvaliteeti ning pandeemia mõju sotsiaalvaldkonnale. Minister Tanel Kiik lubas, et erinevalt kevadisest eriolukorrast valitsus ei sulge sotsiaalteenuseid puuetega inimestele ega saada hariduslike erivajadustega lapsi distantsõppele.

Minister Tanel Kiik tutvustas videosillal osalenutele ka ministeeriumi tegevusi. Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel kiitis Vabariigi Valitsus heaks perehüvitiste seaduse ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muudatused, mis jõudsid ka Riigikogu menetlusse. Seadusemuudatuste vastuvõtmisel tekib sotsiaalministeeriumi hallatava riigiasutuse (Astangu KRK) statsionaarse täiendkoolituse (kohanemis- ja tööõppekursuse) nimekirja arvatud keskhariduseta üle 16-aastastele lastele ja nende vanematele õigus lapsetoetusele, lasterikka pere toetusele, üksikvanema lapse toetusele ja puudega vanema toetusele ning puudega õppuri õppetoetusele. Uuest aastast on riigil ka plaanis laiendada sotsiaalkindlustusameti kaudu korraldatavat tasuta kaugtõlketeenust lisaks tööealistele kuulmislangusega (peamiselt kurtidele) inimestele, ka lastele ja vanaduspensioniealistele inimestele.

EPIKoja meeskond rääkis ministrile puuetega inimeste muredest, mis on sel aastal kõige tihedamini sattunud EPIKoja töölauale: ööpäevaringse erihoolekandeteenuse ebapiisav kättesaadavus, puude määramise muutunud praktikad ja pandeemiast tulenevad riskid. Ühtlasi tänas EPIKoja tegevjuht Anneli Habicht ministrit puuetega inimeste tegevustele tehtud erisuste eest COVID-19 teise laine piirangute seadmisel huvitegevuses, täiendkoolitusel ja sportimisel/treeningutes ning HEV-lastele tehtud erisuste eest koolide kontaktõppe piiramisel.

Puude määramise muutunud praktikad on osutunud aasta suurimaks murekohaks, eriti puuetega laste puhul. Jätkub olukord, kui korduvtaotlemisel lastel puuet ei tuvastata või puude astet alandatakse, kuid ametlikult tuvastamata puudeta lapsed ei tohiks jääda abita. Tekkinud raskuste leevendamiseks tegi EPIKoda ettepaneku laiendada riikliku sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse pakkumist ka puudeta lastele, kes teenust vajavad ning suurendada puudeta laste abivahendite riigipoolset hüvitamist seniselt 50%-lt 70%-le abivahendi maksumusest.

Palju muret on jätkuvalt tekitanud erihoolekandeteenusega seotud probleemid, nii teenuse kättesaadavus kui kvaliteet on EPIKoja hinnangul halb. Erihoolekandeteenuse kvaliteedinõuded Sotsiaalhoolekande seaduses tuleks üle vaadata, sest kehtivad regulatsioonid ei võimalda praktikas tagada seaduses ette nähtud kvaliteediga teenust. “Kahjuks esineb isegi nende miinimumnormide mittetäitmist, nagu näitavad õiguskantsleri kontrollkäigud asutustesse” - ütles Anneli Habicht.

Minister tänas EPIKoja esindajaid põhjaliku ülevaade eest ja nõustus esile toodud probleemide tähtsusega. Minister kinnitas, et tulevastel riigi eelarvestrateegia läbirääkimistel perioodiks 2022-2025 rõhutatakse sotsiaalministeeriumi poolt erihoolekandeteenuse valdkonna lisarahastuse vajadust. Lisaks on ministri sõnul plaanis juba algaval aastal läbi töötada ettepanek ametlikult tuvastamata puudeta lastele vajaduspõhise abi osutamise korraldamiseks riigi ja kohalike omavalitsuste tasandil.