26.11.2024 | Eesti Puuetega Inimeste Koda | Jaga Facebookis
Eesti Puuetega Inimeste Koda sai võimaluse avaldada arvamust Tallinna Linnavolikogu sotsiaalvaldkonna määruste muutmise eelnõule. Kuigi Tallina linn tegi muudatusi vastavalt sihtgruppide tagasisidele, on eelnõus jätkuvalt põhimõtteid, mis ei ole Eesti Puuetega Inimeste Koja arvates seaduste sisu ja mõttega kooskõlas, õiglane ega põhjendatud.
Juhime volikogu tähelepanu, et puudega lapse hoiuteenus, tugiisikuteenus, täisealise isiku tugiisikuteenus ja isikliku abistaja teenus on kõik inimese vajadustest lähtuvad teenused. Ei ole õige ega õiglane, et linn peab oluliseks omaosaluse määramist/suurt kasvu vajaduspõhiste teenuste eest, mida puudega inimesed ja nende lähedased kasutavad eesmärgiga teistega võrdselt õppida, töötada, ühiskonnaelus osaleda. Mõistame, et seoses erinevate kriisidega, mis viimastel aastatel on valusalt erinevaid sektoreid tabanud, otsitakse kokkuhoiukohti, kuid arusaamatuks jääb, miks minnakse omaosalust kehtestama/suurendama just enim haavatavate sihtgruppide vajaduspõhiste teenuste puhul (eeldatav omaosaluste tasu lapsehoiu-, tugiisiku- ja isikliku abistaja teenuste lõikes kokku 387 500 eurot).
Samuti juhime volikogu liikmete tähelepanu koalitsioonikokkuleppele, millega on kokkulepitud tugiteenuste omaosaluse säilitamine senisel tasemel. Seega jääb arusaamatuks, miks plaanitakse lausa 10% omaosaluse kehtestamist lapsehoiu-, tugiisiku- ja isikliku abistaja teenusele. Arvestades ka, et puudega inimeste suhteline vaesus püsib kõrgel tasemel võrreldes kogu elanikkonnaga – 2023. aastal 41.1% (kogu elanikkond 20.2%). Lisaks on järgnevatel aastatel ees mitmed maksutõusud, mis puudega inimese igapäevast toimetulekut veelgi rohkem mõjutama hakkavad.
Tallinna linn on määruse koostamisel arvestanud, et omaosalusest vabastatakse juhul, kui peale eluasemekulude tasumist jääb inimesele kätte vähem kui 360 eurot. Antud lähenemine ei ole inimväärikust ja küllaldast elatustaset arvesse võttev.
Sotsiaalhoolekande seaduse § 16-s, on sätestatud põhimõtted, millest kohalikud omavalitsused peavad teenuse omaosaluse määramisel juhinduma. Teenuse omaosaluse määramisel tuleb arvesse võtta sotsiaalteenuste mahtu, teenuse maksumust ning teenust saava isiku ja tema perekonna majanduslikku olukorda, sh ei tohi võetava tasu suurus saada takistuseks teenuse saamisel. Õiguskantsleri esindajad on seaduse tõlgendamisel välja toonud, et kodus istumine ei tohiks abivajavale olla soodsam kui töölkäimine või õppimine, see tähendab, et inimese kanda jääv omaosalus ei tohiks jätta talle vaid töö- ja õppimisrõõmu ja selleks, et saada ülevaadet, kas sotsiaalteenuse tasu on inimesele taskukohane, on oluline arvestada ka inimese väljaminekutega.
Tallinna linn ei ole maksevõime arvutamisel arvestatud muude igapäevaste väljaminekutega: näiteks igapäevased kulud, sh toidule, kulud alaealisele lapsele või lastele, puudest tingitud lisakulud (kuhu võivad kuuluda väga erinevad kulud – transport, abivahendid ja nende korrashoid, lisatasu isiklikule abistajale/tugiisikule eesmärgiga motiveerida väikese tasu eest töötamist), laenu- ja liisingumaksed, täitemenetluse kulud jne. Puudega inimese sotsiaaltoetused ei kata tänasel päeval ära kõiki puudest tingitud lisakulutusi.
Lisaks eelnevale esitasime konkreetsed tähelepanekud ja küsimused seoses eelnõuga, mida pole arvestatud:
Kokkuvõtvalt leiame, et omaosaluse kehtestamine/suurendamine vajab väga hoolsat ja kaalutletult otsust, mis on läbi arutatud ka huvigruppidega. Peame oluliseks eelnõu sellisel kujul mitte vastu võtta ning leida koos huvigruppidega tasakaalupunkt maksimaalse võimaliku omaosaluse suuruse osas (sh erinevate teenuste omaosaluse koostoimes).
04.12.2024
Täiendav ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitis
29.11.2024
Eesti Puuetega Inimeste Koja pöördumine kommertsvedajatele ja avalikkusele suunatud teenust osutavatele vedajatele ligipääsetavuse nõuete kehtestamiseks
29.11.2024
Eesti Puuetega Inimeste Koja seisukoht kohtumenetluse tõhustamise ettepanekute osas
29.11.2024
EPIKoja arvamus hädaabiolukorra seaduse eelnõule
27.11.2024
Tartu 2024 lõpupidu ootab!
Loe varasemaid uudiskirju!
EPIKojaEesti Puuetega Inimeste Koja esimene uudiskiri ilmus juunis 2017.
Oma uudiskirjadesse koondame puuetega ja erivajadusega inimesi puudutava olulise info, samuti leiab palju põnevat nii EPIKoja, meie liikmete kui ka koostööpartnerite tegemistest, olulistest sündmustest ja huvitavatest persoonidest. Lisaks hoiame lugejaid kursis ning vahendame sotsiaal-, haridus- ja tervishoiusüsteemi olulisi muudatusi.
Uudiskiri ilmub kord kuus.