Ligipääsetavuse ja mitmekülgsuse peale mõtlemist tuleks alustada juba ürituse planeerimise algfaasis. Ligipääsetavuse tagamisel on oluline roll ürituse õnnestumisel, seega ei tuleks seda eraldada ürituse muust ettevalmistusprotsessist.

Ligipääsetavuse tagamise põhimõtted ehk siis millele mõelda, kui oled korraldamas ligipääsetavat sündmust?

ÜKP fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus on välja toonud sündmuse korraldaja jaoks olulised punktid. Näpunäiteid on saadaval nii toimumiskoha meelespea, planeerimise ja eeltööde tegevuste, teavituse ja registreerimise ja palju muu kohta.

Kultuuriministeeriumiga koostöös on valminud lihtne juhend, mida ligipääsetavuse tagamisel arvestada. Väärt nõu varieerub füüsilisest keskkonnast ürituste korraldamiseni. Tutvu juhendiga.

Lisaks toob EPIKoda välja järgmist:

• Puuetega inimeste jaoks on oluline, et kogu ürituse sisu oleks mitme meele kaudu tarbitav, mis tähendab peamiselt seda, et ligipääsetavus tagatakse puude vajadustest tulenevalt. Kuulmislangusega inimesed, nt vaegkuuljad, kellest osad kasutavad kuulmisaparaate, teised mitte vajavad üritustele, videotele subtiitreid; kohtumistel aga kirjutustõlget; saalidesse ja teeninduslettidesse vajavad kuulmisaparaadi kasutajad aga silmusvõimendit. Kurdid aga vajavad üritustele, kohtumistele, saadetele, videotele eesti viipekeeletõlget. Nägemispuudega inimene vajab visuaalse vahendajana kirjeldustõlget, mida saab luua nii etendustele, videotele, spordi- ja kultuuriüritustele. Intellektipuudega inimene aga lihtsa keele, piktogrammide, kergesti mõistetavate siltide ja viitade olemasolu ning lihtsas keeles tekste.

• Kaasa alati neid inimesi, kellele sa lahendusi lood. Uuri, võta ühendust ja mõtle läbi koos spetsialistiga, sest ka kõige parema tahtmise juures ei ole võimalik teada kõikide sihtrühmade vajadusi.

• Sind aitavad selle teostamisel maakondlikud puuetega inimeste kojad, üle-eestilised liidud ja ühingud, katusorganisatsioonid. Uuri, võta ühendust ja mõtle läbi koos spetsialistidega. Heade lahenduste väljatöötamine tähendab kaasamist, koostööd ja läbiproovimist.  

• Universaalse disaini põhimõte = strateegia kasutamine, mille kaudu on võimalik tagada võrdsed ja demokraatlikud õigused kõikidele ühiskonnaliikmetele olenemata vanusest, võimetest, kultuuritaustast – sealhulgas puuetega inimestele. Universaalne disain tähendab peamiselt seda, et toode või teenus on loodud võimalikult paljude inimestega arvestades ning kasutamine on võimalik ilma kohandusteta.  

• Kasutajatestimine! Kasutaja lähtub oma mugavusest ja vajadustest. Kes oleks parem ütlema, millist lahendust soovitakse, kui mitte kasutaja ise. 

• Rahvusvahelisel puuetega inimeste päeval 3. detsembril toimus ligipääsetav ühtekuuluvuskontsert " Mis on inimene?". Vaata kontsertetendust kirjeldustõlke ja kirjutus- ning viipekeeletõlkega. Kontserti korraldasid Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemiline Naiskoor, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Viipekeele Selts MTÜ, Viipekeeletõlkide OÜ ja Kirjeldustõlge OÜ. Tegemist on erilise kontserdiga, mille taga oli palju tööd ja vaeva, et luua kontsert, mis oleks päriselt kõigiga arvestav. Lisaks viipekeele-, kirjutus- ja kirjeldustõlkele oli kontserdil esitatud teoste kohta lihtsas keeles kirjalik kokkuvõte. Esitleti teoseid Eesti heliloojatelt, nende hulgas Pärt Uusberg, Ester Mägi, Kristel Põld, Arvo Pärt ja Karin Tuul. Dirigeerisid Edmar Tuul ja Karin Tuul. Kaasa tegid luuletajad Anne-Mai Tevahi ja Lauri Räpp.

• Näited EPIKoja korraldatud ligipääsetavatest näitustest: Puuetega inimesed Afganistanis ja Varjatud.

• Vaata Eesti Muuseumiühingu videokoolitusi koostöös puuetega inimeste organisatsioonidega muuseumikülastajate vajadustest. Ligipääsetavuse mõiste on mitmetahuline, sest eri puudega inimestel on ligipääsetavuse suhtes erinevad vajadused; ligipääsetavus on tihedalt seotud ka universaalse disainiga. Tihti kiputakse sel puhul mõtlema üksnes füüsilisele ruumile, kuid ligipääsetava muuseumikogemuse loomisel tuleks vaadelda laiemat tervikut ehk kogu külastusprotsessi alates info kättesaadavusest kodulehel jt infokanalites ja muuseumisse jõudmise logistikast kuni muuseumi sisu ja vormi ligipääsetavuse jms-ni.

Ligipääsetavuse kujunemisel organisatsiooni orgaaniliseks osaks mängivad võrdselt tähtsat rolli nii:

• näitusemeeskonnad

• turundus- ja kommunikatsioonitiim, kes aitab infot viia sihtgruppideni,

• teenindusmeeskond, kes tervitab külalisi muuseumis,

• haldusmeeskond, kes kujundab keskkonda sobilikuks jne.

• Vaata Eesti Teatri Agentuuri teemapäeva "teater.ligipääsetavus". Teemapäeva eesmärk oli tuua kokku erivajadustega inimeste esindajad ja teatrid, et ühiselt arutada, milline on olukord Eesti teatrite ligipääsetavusega ning mida saaksime tulevikus paremini teha, et teatriskäik oleks erivajadusega inimesele mugavam ja meeldivam kogemus kui seni. Teemapäev koosneb ettekannetest, mis lähenevad teatrite ligipääsetavusele erinevatest perspektiividest, ning kokkuvõtvast arutelust, kus saavad kõik teemapäeval osalejad sõna sekka öelda.

• Kirjeldustõlke maaleteooja Sülvi Sarapuu ja tema tütar Kadi Sarapuu on tõlkinud soome keelest ligipääsetavat kultuurisündmust kajastava käsiraamatu "Sündmusi kõigile" ("Kulttuuria kaikille"), mis annab väga täpsed juhised sündmuse erinevate puudest tulenevate vajadustega arvestamiseks. Käsiraamat on üleval MTÜ Kakora kodulehel.

• Kohalike omavalitsuste kultuurikorralduse teejuht: “Kultuurikorralduse mustrid. Teejuht kohalikele omavalitsustele”. Kultuuri ligipääsetavuse peatükk. (Eesti Rahvakultuuri Keskus, 2022).