Alates 16. eluaastast hinnatakse, milline on inimese võimekus siseneda tööturule ja millised võimalused on tal seal edukalt toimida. Töövõimet hindab Eesti Töötukassa.

Enne hindamise taotlemist on oluline, et oled viimase kuue kuu jooksul külastanud pere- või eriarsti, kes kirjeldab töövõime hindamiseks vajalikud terviseandmed ja sisestab need e-tervise süsteemi. Kindlasti tasub arsti informeerida, et plaanid töövõime hindamist taotleda, nii oskab ka arst pöörata tähelepanu just vajaminevatele terviseandmetele.

Töövõime hindamiseks tuleb töötukassale esitada taotlus, milles tuleb kirjeldada oma tegutsemisvõimet ja piiranguid erinevates tegevustes. Küsimused puudutavad liikumist, käelist tegevust, oskusi, suhtlemist ja palju muud.

Töövõime hindamise taotlust saab esitada:

• Töötukassa iseteenindusportaalis.
• Töötukassa maakondlikus osakonnas juhtumikorraldaja abiga.
• Saates elektroonilise taotlusvormi (digiallkirjastatult) e-posti teel maakondliku osakonna üldisel e-posti aadressil.
• Paberkandjal (allkirjastatuna) tavapostiga maakondliku osakonna üldisel postiaadressil.

Ajakulu vähendamiseks saab taotleda töötukassast ühekorraga nii puude raskusastme tuvastamist kui töövõime hindamist, täites ühistaotluse.

Hinnangu töövõime osas teeb ekspertarst, kes ei ole töötukassa töötaja. Ekspertarst hindab töövõimet taotluse ja terviseandmete põhjal, küsides vajadusel lisainfot teistelt arstidelt ja spetsialistidelt. Kui mingil põhjusel ei ole dokumentide põhjal võimalik töövõimet hinnata, võib ekspertarst kutsuda teid enda juurde visiidile. Oluline on teada, et ekspertarst ei diagnoosi ega ravi – sellega tegeleb raviarst. Ekspertarstiga silmast silma kohtumisel on teil võimalik oma taotluse vastuseid selgitada. Vastuvõtul vestleb ekspertarst teiega, teeb tegevusvõime teste ja vajadusel kaasab töövõime hindamiseks spetsialistide meeskonna. Dokumentide ja vajadusel ka visiidipõhise hindamise tulemusena koostab ekspertarst töötukassale arvamuse, mille põhjal tehakse töövõime hindamise otsus.

Selle järgi määratakse:

• Töövõime on olemas.
• Töövõime on osaline.
• Töövõime puudub.

Töövõime hindamise otsuse alusel on õigus saada töövõimetoetust. Töövõime toetuse summa erineb kuude lõikes, kuna seda makstakse päevamäära alusel. See tähendab, et näiteks 30-päevases kuu eest on toetus väiksem kui 31-päevase kuu eest.

Alates 1. aprillist 2025 on töövõimetoetuse päevamäär 21,74 eurot, millest makstakse:

osalise töövõime korral 57% (12,3918 eurot päevas, keskmiselt 371,75 eurot kuus);

puuduva töövõime korral 100% (21,74 eurot päevas, keskmiselt 652,20 eurot kuus).

Kui teie brutosissetulek oli töövõimetoetuse arvestamise kuule eelnenud kalendrikuul suurem kui 90-kordne päevamäär (1956,60 eurot), vähendatakse toetust töövõimetoetuse maksmise kuu eest summa võrra, mis on pool teie sissetuleku ja 90-kordse päevamäära vahest.

Töötutoetus on riigi makstav rahasumma, mis on mõeldud töö kaotanud inimesele toimetulemiseks ja põhivajaduste katmiseks. Töötutoetust saavad inimesed, kes on registreeritud töötuna, kelle ühe kuu netosissetulek on alla 410,13 euro ja kes on töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul olnud vähemalt 180 päeva hõivatud töö või tööga võrdsustatud tegevusega.

Teil on õigus töötutoetusele, kui

- olete töötuna arvele võetud;

- teie ühe kuu netosissetulek (nt stipendium, renditulu, vanemahüvitis) on väiksem kui 410,13 eurot. See summa on saadud töötutoetuse päevamäära (13,23 eurot) korrutamisel 31-ga. Netosissetulekule võib lisanduda ajutise töötamise ehk tööampsu eest makstav tasu, kui see jääb ühes kalendrikuus alla 354,40 euro (tööturumeetmete seaduse § 11 lg 3). Vt ka lisateavet Töötukassa kodulehelt alamrubriigist „Sissetulek töötutoetuse ajal“;

- olete töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul olnud vähemalt 180 päeva töötanud, hõivatud tööga võrdsustatud tegevusega (nt õppimine, aja-, asendus- või reservteenistus) või muu tegevusega, mille puhul ei saa eeldada, et te töötuna arvelevõtmisele eelneva aasta jooksul töötasite (nt alla kaheksa-aastase lapse kasvatamine, haiglaravil või vangistuses olemine). Vt ka lisateavet Töötukassa kodulehelt alamrubriigist „Töö ja tööga võrdsustatud tegevus“.

Osalise või puuduva töövõime korral väljastab töötukassa postiga töövõime plastikkaardi, mis kehtib koos isikut tõendava dokumendiga. Kaart annab soodustusi nt ühistranspordis, kultuuriüritustel (küsi alati üle, sest soodustuse võimaldamine ei ole riiklikult reguleeritud!).

Pane tähele, et kui sulle on määratud osaline töövõime ja soovid saada toetust, siis oled kohustatud täitma aktiivsusnõudeid: töötamine, töö otsimine, õppimine jne. Aktiivsusnõue loetakse näiteks täidetuks, kui hooldad raske või sügava puudega pereliiget või puudega isikut.

Lisaküsimuste korral võta ühendust Eesti Töötukassaga infotelefonil 15501 või info@tootukassa.ee