Riigi poolt pakutavad teenused

Riigi poolt pakutavad teenused

⊲ Abivahendid puuetega inimestele

Abivahend on toode või vahend, mille abil on võimalik säilitada erivajaduse ja puudega inimese tegevusvõimet ning ennetada ja kompenseerida kahjustuse süvenemist. Abivahenditeks võivad olla näiteks lamatiste ennetamiseks mõeldud madratsid, mähkmed, poti- ja dušitoolid, ratastoolid, kuulmis- nägemisabivahendid jne.

Abivahendeid hüvitatakse Sotsiaalkindlustusameti poolt teatud ulatuses. Soodustusega abivahendi ostmiseks on vajalik isikliku abivahendi kaart, mille saad taotleda esitades elektroonilise taotluse. Samuti on vajalik abivahendi tõend, mis näitab, millist abivahendit vajad. Abivahendi tõendi kirjutab välja perearst, eriarst, tegevusterapeut või füsioterapeut. Kui abivahendi vajadus on kirjeldatud rehablitatsiooniplaanis, siis ei ole arstitõendit vaja.

Abivahendite loetelu kinnitatakse ministri määrusega. Määruse lõpust leiad eraldi lisa, kus on toodud kõik abivahendid ning iga toote puhul info, kui suur on inimese enda poolt tasutav osa ning kes saab abivahendi välja kirjutada.

Abivahendeid saab soodustusega soetada vaid sellise müüja käest, kellel on sotsiaalkindlustusametiga sõlmitud vastava vahendi müümiseks leping.

⊲ Sotsiaalne rehabilitatsioon

Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust saab puudega inimene taotleda selleks, et elada võimalikult iseseisvalt, õppida, teha võimetekohast tööd ning osaleda muul soovitud moel ühiskonnaelus. Tegemist ei ole taastusraviga, kus tegeletakse inimese raviga. Teenused on loodud eesmärgiga õpetada ja arendada oskusi, mida erivajadusega inimene vajab igapäevaselt. Sotsiaalse rehabilitatsiooni eelduseks on inimese enda aktiivne osalus – õpetatakse näiteks võimlemisharjutusi, abivahendi abil riietuma jm. Teenuste hulka ei kuulu passiivsed protseduurid nagu massaaž või ravivann.

⊲ Erihooldekandeteenus

Erihoolekandeteenus on raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega inimesele, kes vajab oma vaimse seisundi tõttu igapäevast juhendamist, kõrvalabi ja järelevalvet. Erihoolekandeteenust on võimalik saada alates 18. eluaastast. Kuna osadele teenustele on järjekorrad, saab inimese järjekorda panna juba 16-aastaselt, et täisealiseks saades võimalikult kiiresti vajalikku teenust saada.

Erihoolekandeteenuseid on erinevaid, näiteks igapäevaelu toetamise teenus, töötamise toetamise teenus, kogukonnas elamise teenus, ööpäevaringne erihoolekandeteenus jne.

Teenusele suunamiseks tuleb esitada sotsiaalkindlustusametile taotlus ning seejärel juhtumikorraldaja hindab, kas ja millist erihoolekandeteenust inimene vajab.

Erihoolekande teenuste eest tuleb inimesel teatud ulatuses ise tasuda. Näiteks igapäevaelu toetamise teenusel viibides tuleb endal tasuda päevase toitlustamise eest, ööpäevaringse erihooldusteenuse saamisel tuleb tasuda nii majutuse kui toitlustuse eest. Tasuda tuleb ka hooldusvahendite eest. Maksimaalsed tasu määrad kehtestatakse igal aastal riigieelarve seaduses.

⊲ Veel teenuseid

Illustratsioon: naine uurib plakatit.
ÜLES