Piiratud teovõime on inimesel kahel juhul:

• Alaealisel (alla 18-aastasel lapsel või noorel).
• Täisealisel inimesel, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida.

Piiratud teovõimega inimese puhul tuleb tervishoiuteenuse osutamise nõusolek küsida tema seaduslikult esindajalt ehk eestkostjalt. Seadusliku esindaja määrab kohus.

Eriolukordades on lubatud ka nõusolekuta abi osutamine nii otsustusvõimetule (nt teadvuseta) või piiratud teovõimega inimesele. Piiratud teovõimega inimesele võib ilma nõusolekuta tervishoiuteenuseid osutada kui on täidetud kaks Võlaõigusseaduses kirjeldatud tingimust üheaegselt:

• Seaduslikku esindajat ei ole või teda ei ole võimalik kätte saada aga teenuse osutamine on patsiendi huvides ja vastab tema eeldatavale tahtele.
• Tervishoiuteenuse osutamata jätmine oleks ohtlik patsiendi tervisele või kahjustaks oluliselt tema tervist.

Lisaks on arstil õigus otsustada, kas tervishoiuteenus on patsiendi huvides ka juhul, kui seaduslik esindaja selle osutamiseks nõusolekut ei anna.