Eesti Puuetega Inimeste Koda

Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevuse põhieesmärk on olla puuetega inimeste valdkonnas tehtava töö üleriigiliseks koostöö- ning koordinatsiooniorganiks. Meie tegevuse eesmärk on puuetega inimeste toimetuleku, elukvaliteedi ja ühiskonnaellu kaasatuse parandamine. Loe edasi »

Visioon:
Eesti Puuetega Inimeste Koda on sõltumatu ja professionaalne puudevaldkonna poliitika ja ühiskonna arvamuse kujundaja.
Missioon:
Puuetega inimeste ja krooniliste haigete elukvaliteedi, ühiskonda kaasatuse ning eneseteostuse võimaluste tõstmine läbi huvikaitse ja koostöö.

Liitu meie uudiskirjaga:


EPIKoda Facebookis:

Uudised

24. jaanuaril toimub Eesti Puuetega Inimeste Koja ja sotsiaalministeeriumi kokku kutsutud arutelu puudega inimeste poliitika väljakutsetest ja huvikaitsest. Kohtumisele on kutsutud puudega inimeste esindusorganisatsioonide juhid.

Kohtumine on jätk viimasel ajal ministeeriumi korraldatud aruteludele erivajadusega inimeste vajadusi arvestava poliitika uuendamise võimalustest. “Nende kohtumiste tulemusena oleme näinud, et ootus edasistele arengutele ja riigipoolsele koordineerimisele on kõrge. Ühine on arusaam, et suuremad murekohad on teenuste kättesaadavus, inimkeskne kohtlemine abi andmisel ning organisatsioonide eripalgelised vajadused. Soovime sellel teemal avatud arutelu jätkata,” ütles sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse. Loe edasi »

Veebruarikuust alates on vaegnägijail võimalik valitud BC Kalev/Cramo mängudel kuulata kirjeldustõlget ning saada osa korvpallivõistluse elamusest ja atmosfäärist spordihallis kohapeal. Esimesed kirjeldustõlkega mängud toimuvad 4. veebruaril kell 19.00, kui BC Kalev/Cramo kohtub VTB Ühisliiga mängus põlise rivaali Riia VEFiga, ning 11. veebruaril kell 19.00, mil Eesti tippklubi läheb samuti VTB liiga kohtumises vastamisi BC Jenisseiga.    Loe edasi »

Eesti Puuetega Inimeste Koda korraldab puuetega inimestele kultuurifestivali alates 1993. aastast. Tegemist on unikaalse ja kõige pikaajalisema traditsiooniga puuetega inimeste kultuurisündmusega Eestis, millel astuvad ülesse lauljaid, tantsijaid, instrumentalistid ja näitetrupid üle Eesti. Igal aastal jõuab publikuni umbes 30 erinäolist etteastet nii lastelt, täiskasvanutelt kui ka eakatelt.

2019. aastal toimub kultuurifestival 24.-25. mail Rakvere Teatris ja seda Lääne-Virumaa Puuetega Inimeste Koja eestvedamisel. Festivalile on oodatud esinema nii kollektiivid kui ka üksikesinejad. Loe edasi »

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson allkirjastas määruse, mis andis Pärnu uuele bussijaamale kui puudega ja piiratud liikumisvõimega inimestele sobiva bussijaama tunnustuse. Ministri sõnul ütleb tunnustus seda, et bussijaam on loonud puudega ja piiratud liikumisvõimega inimestele sobivad võimalused teiste sõitjatega võrdsetel alustel  jaama territooriumil liikumiseks ning transpordile juurdepääsuks. Loe edasi »

Täna, 15. jaanuaril käivitati üleriigiline digiregistratuur, mille võttis raviasutustest esimesena kasutusele Põhja-Eesti Regionaalhaigla. Alates tänasest saab Regionaalhaigla eriarstide vastuvõtule broneerida vastuvõtuaega riiklikus patsiendiportaalis www.digilugu.ee. Teised haiglavõrgu haiglad liituvad üleriigilise digiregistratuuriga poole aasta jooksul.  Loe edasi »

Hea EPIKoja kodulehekülje külastaja!

Möödunud aastal alustasime EPIKoja kodulehekülje uuendamist, mille käigus loome siia päris uue struktuuri, sisu ja välimuse. Samuti on tulevikus võimalik infot leida nii vene- kui ka inglise keeles. Kõik see võtab aega ning seetõttu võib esineda probleeme ka vana kodulehekülje kasutamises ning informatsiooni kättesaadavuses. Vabandame võimalike ebamugavuste pärast, palume mõistvat suhtumist ning loodame, et aastal 2019 jõuab teieni kaasjastatud sisu ja disainiga ligipääsetav kodulehekülg.

Kõige värskema ja ülevaatlikuma info sotsiaalvaldkonna korralduse (rehabilitatsioon, abivahendid, puude määramine, erihoolekande teenus ning kaasnevad toetused) kohta leiad Sotsiaalkindlustusameti koduleheküljelt rubriigi Puue ja hoolekanne alt.

Kuidas jaguneb riigi ja kohaliku omavalituse roll sotsiaalteenuste osutamisel, loe Sotsiaalministeeriumi koduleheküljelt

Kui sul tekib küsimusi või jääd hätta, siis võta meiega julgesti ühendust: epikoda@epikoda.ee või telefonidel 661 6629/ 661 6614.

Riik parandab abivahendite kättesaadavust, et toetada erivajadustega laste ja täiskasvanute iseseisvat toimetulekut ning hoida ära võimalike tervisekahjude tekkimine või süvenemine. Selleks suunab 2019. ja 2020. aastal riik abivahendite hüvitamiseks olulises mahus lisaraha, kasutades selleks ravimite kompenseerimisega sarnast eelarve planeerimist. Sellega tagatakse abivahendite kättesaadavus kõigile abivajajatele. Riigi toel hakkavad isiklikuks kasutamiseks mõeldud abivahendeid suuremas ulatuses saama ka hoolekandeasutustes elavad inimesed. Loe edasi »

Sotsiaalkindlustusamet muutis puude taotlemise eakatele ja lastele mugavamaks, võttes kasutusele uue taotlusvormi, mis võrreldes eelmisega on oluliselt lühem ning taotlejale lihtsam ja mugavam täita.

Sotsiaalkindlustusameti ekspertiisi ja sotsiaaltoetuste talituse juht Ülle Leesmaa ütles, et need, kes kunagi on puuet taotlenud, teavad, kui pika ja põhjaliku taotlusvormi pidid lapsed ja eakad täitma. „Taotlusvorm oli 16 lehekülge ja seal oli selliseid küsimusi, mis ei ole täna enam olulised,“ lisas ta. Loe edasi »

Kui möödunud suvel oli nägemispuudega inimestel võimalik kirjeldustõlke vahendusel jälgida UEFA Superkarika mängu, siis, alates veebruarist 2019 hakkab näitleja Mihkel Tikerpalu tegema kirjeldustõlget korvpalliklubi BC Kalev/Cramo mängudele.

Esimesed tutvustavad mängud toimuvad juba 6. ja 10. veebruaril Tallinnas Kalevi Spordihallis. Puuetega inimestel on koos saatjaga võimalik mängu jälgida 5 euro eest.

Reedel, 11. jaanuaril 2019 tunnustab Eesti Vaegkuuljate Liit juba  kuuendat korda selgelt kõnelejaid. Sel aastal pälvisid Selge Kõneleja auhinna telesaatejuht Joonas Hellerma (ERR), raadiosaatejuht Neeme Raud (Kuku) ning teatrinäitleja Ülle  Lichtfeldt (Rakvere teater).

Selge kõneleja valimise käivitas Eesti Vaegkuuljate Liit kuus aastat tagasi. Algselt valiti selge diktsiooniga kõneleja telesaatejuhtide
seast, hiljem lisandusid ka raadiosaatejuhtide ja teatrinäitlejate kategooriad. Loe edasi »