Eesti Puuetega Inimeste Koda

Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevuse põhieesmärk on olla puuetega inimeste valdkonnas tehtava töö üleriigiliseks koostöö- ning koordinatsiooniorganiks. Meie tegevuse eesmärk on puuetega inimeste toimetuleku, elukvaliteedi ja ühiskonnaellu kaasatuse parandamine. Loe edasi »

Visioon:
Eesti Puuetega Inimeste Koda on sõltumatu ja professionaalne puudevaldkonna poliitika ja ühiskonna arvamuse kujundaja.
Missioon:
Puuetega inimeste ja krooniliste haigete elukvaliteedi, ühiskonda kaasatuse ning eneseteostuse võimaluste tõstmine läbi huvikaitse ja koostöö.

EPIKoda Facebookis:


Vaata ka õppefilme EPIKoja Youtube kanalilt:

Uudised

Kuigi ilm ei ole veel sugugi kevadine on meil rõõm teatada, et ilmunud on EPIKoja võrgustiku ajakirja Sinuga kevadnumber, mis on ühtlasi esimene sellel aastal. Ajakirja on veebis võimalik lugeda läbi Issuu keskkonna või PDFis

Ajakiri Sinuga Issuu keskkonnas

Ajakiri Sinuga PDF versioonis

Paberkujul ajakirju saab tööpäeviti EPIKoja kontorist (Toompuiestee 10) või piirkondlikest puuetega inimeste kodadest. Samuti jõuavad ajakirjad raamatukogudesse üle-Eesti.

Kõik gluteeniga seonduv on ühiskonnas viimasel ajal populaarsust kogumas. Kas aga tegu on trendiga või on selle taga tõsine meditsiiniline diagnoos? Millele pöörata gluteenivaba dieedi pidamisel tähelepanu? Kõik huvilised on oodatud tsöliaakia infopäevale – messile!

Vaata lisainfot

 

Viimastel aastatel on Eesti noortevaldkonnas pööratud palju tähelepanu erivajadustega ja vähemate võimalustega noortele, et pakkuda neile võrdseid võimalusi osalemiseks. Samas jõuab neist noortest vaid väga väike osa rahvusvahelistesse projektidesse.

Kutsume teid infoseminarile kaasa mõtlema ja panustama, et luua sild noorte ja mitmete rahvusvaheliste võimaluste vahel, mis kõigile noortele avatud. Infoseminarid toimuvad 19.05 (Tallinn) ja 26.05 (Tartu) kell 10.00-16.00.

Loe edasi »

Päästekorraldaja on Häirekeskuse teenistuja, kes vastab hädaabinumbrile 112 tulevatele kõnedele. Päästekorraldaja selgitab helistajaga rääkides välja, mis on juhtunud ja kui kiiresti ning kuhu on vaja välja saata kiirabi, päästjaid või politseid.

Seega on päästekorraldaja esimene inimene, kes aitab 112-le helistanud abivajajat ning päästekorraldaja tööst sõltub olulisel määral hättasattunu elu, tervise ja vara päästmine. Päästekorraldaja töö sobib ka erivajadusega, näiteks liikumispuudega inimesele. Päästekorraldaja saab töötada ka osakoormusega.

Loe edasi »

18. aprillil allkirjastasid Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht Anneli Habicht ning tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski ühiste kavatsuste protokolli, millega sotsiaalministeerium toetab vähenenud töövõimega inimestega sõltumatut nõustamist puuetega inimeste kojas töövõime hindamist puudutavates küsimustes alates teisest poolaastast.


„Inimestel, kes vajavad uue süsteemiga kaasnenud muudatuste tõttu täiendavat nõustamist, on õigus saada igakülgset, asjatundlikku ja sõltumatut abi,“ ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinvoski. „Töövõimereform on täies mahus jõustunud pelgalt mõne kuu eest ning täiendav nõustamisteenus on igati mõistetav. Mul on hea meel, et puuetega inimeste koda on valmis oma kogemuste ja teadmistega sihtrühma abistama,” lisas ta. Loe edasi »

Eesti Puuetega Inimeste Koja hinnangul on olukord riiklike sotsiaalteenuste – sotsiaalse rehabilitatsiooni,  erihoolekande ning abivahendite valdkonnas äärmiselt kriitiline. Kui põhiseadus ütleb, et puuetega inimesed on riigi erilise hoole all, siis avalikkuse ette jõudnud probleemid ning reaalne olukord näitavad selgelt, et see nii ei ole.

Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht Anneli Habicht: „Järjekorrad sotsiaalsele rehabilitatsioonile ei ole puuetega inimestele ning nende lähedastele jaoks ammu üllatus. Kuid olukord, et vahendid saavad otsa  juba aasta esimestel nädalatel ning ooteaeg venib teadmata kaugusse, pole aktsepteeritav. Tõstatub küsimus, kas riik on raha nii ebaefektiivselt planeerinud oskamatusest või on kokkuhoidu püütud teadlikult rakendada  kõige nõrgemate arvelt?“ Loe edasi »

Riigikogu sotsiaalkomisjon toetas tänasel istungil seaduseelnõu, mille alusel saab riik kustutada raske puudega laste vanemate õppelaenu alates järgmisest aastast.

„2014. aastal kehtima hakanud seaduse kohaselt vabastati sügava puudega laste vanemad õppelaenu tagasimaksmisest. Nüüd vabastatakse eelnõuga õppelaenu tagasimaksmisest ka raske puudega laste vanemad. See kergendab nende toimetulekut ja võrdsustab vanemaid, kellel on raske ja sügava puudega lapsed,“ ütles sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt.

Kehtiva korra järgi on õppelaenu võtnud inimesel õigus taotleda riigipoolset õppelaenu kustutamist töövõime kaotamisel või tema lapse sügava puude korral. Seadusemuudatuse jõustumise järel saavad alates järgmise aasta 1. jaanuarist õiguse õppelaenu riigipoolsele kustutamisele ka lapsevanemad, kelle lapsel tuvastatakse raske puue.

Sotsiaalkomisjoni aseesimehe Monika Haukanõmme hinnangul liigutakse eelnõuga õiges suunas. „Samas tekitab see ebaõigluse tunde nendes lapsevanemates, kelle lapse raske puue on tuvastatud enne õppelaenu taotlemist, sest neile riiklik õppelaenu kustutamine ei laiene. Peale kooli lõpetamist on kõigil puudega laste vanematel keeruline nii tööd leida, töötada kui samal ajal hoolduskoormuse tõttu õppelaenu tagasi maksta,“ ütles Haukanõmm. Loe edasi »

Eesti Puuetega Inimeste Koda koostöös Hiiumaa Puuetega Inimeste Kojaga korraldasid 4. aprillil kell 12.00- 15.30 infopäeva puudega ja vähenenud töövõimega inimestele.

Infopäev toimus Hiiu Maavalitsuses, Leigri väljak 5, Kärdla.

Infopäeva ettekanded on kättesaadavad siit: http://www.epikoda.ee/infopaev-puudega-ja-vahenenud-toovoimega-inimestele-kardlas-4-aprill/