Eesti Puuetega Inimeste Koda

Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevuse põhieesmärk on olla puuetega inimeste valdkonnas tehtava töö üleriigiliseks koostöö- ning koordinatsiooniorganiks. Meie tegevuse eesmärk on puuetega inimeste toimetuleku, elukvaliteedi ja ühiskonnaellu kaasatuse parandamine. Loe edasi »

EPIKoda Facebookis:


Vaata ka õppefilme EPIKoja Youtube kanalilt:

Uudised

Töövõimereformi teine etapp ehk uue metoodika põhjal töövõime ja puude hindamine uutele taotlejatele käivitus alates 1. juulist. Sotsiaalkindlustusamet on kokku pannud slaidiesitluse ja kommenteeritud taotluse vormi, mis on uutele taotlejatele ning nende abistajatel taotluse täitmisel toeks.
Alates 01.01.2017 laieneneb just see taotluse vorm ka kõigile senistele “süsteemis” olijatele, kui nende korduvekspertiisi tähtaeg kätte jõuab.
Ühistaotluse täitmiseks ja esitamiseks võib pöörduda nii Sotsiaalkindlustusametisse kui Eesti Töötukassasse.
Lisatud on kaks faili:
  1. Slaidiesitlus “TÖÖVÕIME HINDAMISE / PUUDE RASKUSASTME TUVASTAMISE TAOTLUSE VORM“,
    kust leiate üldised juhised ja põhimõtted uue hindamismetoodika kohta;
  2. PDF dokument “TÖÖVÕIMEREFORM JA PUUDE TUVASTAMINE TÖÖEALISEL INIMESEL“,
    kust leiate Eesti Vaimupuudega Inimeste Tugiliidu poolt lihtsustavate kommentaaridega (jutumullides) ning Sotsiaalkindlustusameti poolsete abistavate kommentaaridega (kastikestes, autoriks Merlin Murumets) töövõime ja puude hindamise taotluse vormi.
Kergendamaks taotluse täitmist venekeelsele elanikkonnale on taotluse vorm tõlgitud ka vene keelde, kuid täita saab seda hetkel vaid eesti keeles. Venekeelne taotluse vormi tõlge asub siin: http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/public/blanketid/ekspertiisi_blanketid/uusvormvene2.pdf
Eesti Puuetega Inimeste Koda

Head sõbrad,  koostööpartnerid,

anname teada, et Eesti Puuetega Inimeste Koja maja Toompuiestee 10 I korrus on alates 4. juulist kuni 1. augustini 2016 suletud.

Eesti Puuetega Inimeste Koda vastab teie e-kirjadele.

Ilusat suve,
Eesti Puuetega Inimeste Koda

Tänasest, 1. juulist algab töövõimereformi teine etapp ehk töötukassa hakkab hindama töövõimet ja maksma töövõimetoetust neile inimestele, kellel pole vana süsteemi järgi kunagi töövõimetust tuvastatud või tehti seda viimati enne 2010. aasta juulit.

„Need inimesed, kes tunnevad, et vajaksid püsiva tervisekahjustuse tõttu riigi toetust ja abi, saavad alates 1. juulist pöörduda töötukassasse ja teha taotluse töövõime hindamiseks,“ ütles sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Egle Käärats. „Edaspidi saab inimene töövõimetuse protsentide asemel hinnangu, kas tema töövõime on täielik, osaline või puuduv ning selle järgi maksab riik töövõimetoetust.“

Inimestel, kel on olemas vana süsteemi järgi püsiv töövõimetus ja uue ekspertiisi tähtaeg on veel sel aastal, tuleb endiselt minna sotsiaalkindlustusametisse. Hindamine toimub senistel põhimõtetel ning üle 40%-lise töövõimetuse korral saab inimene jätkuvalt töövõimetuspensioni. Kui uue ekspertiisi tähtaeg on aga tuleval aastal või hiljem, tuleb tähtaja saabumise eel pöörduda juba töötukassasse. Kuni kuus kuud enne töötukassale taotluse esitamist tuleb ära käia ka oma pere-, eri- või töötervishoiuarsti juures, et tervise infosüsteemis oleks võimalikult täpsed andmed.

Asekantsleri sõnul saab töövõime hindamisel selgeks inimese toimetulek koos abivahendite ja toetavate teenustega. „Muudatuste peamine eesmärk on, et pikaaegse tervisekahjustusega inimesed saaksid töötada ja elada aktiivset elu. Selleks toetab riik vajalike teenuste ja abivahenditega, maksab töövõimetoetust ja  aitab töö leidmisel. Kaasaegsed abivahendid ja teenused annavad inimestele uued võimalused lisaks igapäevaelule ka tööturul,“ sõnas Käärats.

LÜHIÜLEVAADE, MIS MUUTUB 1. JUULIST:

Inimestel, kellel ei ole varem töövõimetust tuvastatud:

  • Töövõime hindamiseks tuleb pöörduda töötukassasse;
  • Töövõimetuse asemel hinnatakse töövõimet – seda, mida inimene saab ja suudab teha;
  • Töövõimetuse protsentide asemel saab otsuse puuduva, osalise või täieliku töövõime kohta;
  • Töövõimetuspensioni asemel saab töövõimetoetust: osalise töövõime korral 6,41 eurot päevas (30-päevases kuus 192 eurot) ja puuduva töövõime korral 11,25 eurot päevas (30-päevases kuus 337 eurot).
  • Osalise töövõime korral oodatakse inimeselt töövõimetoetuse saamiseks aktiivsust: eeldatakse, et inimene käib tööl, otsib tööd, õpib vmt.

Praegustel töövõimetuspensionäridel:

  • Neil, kel tuleb uuesti ekspertiisi minna veel 2016. aastal, tuleb vastavalt isiklikult tähtajale pöörduda endiselt sotsiaalkindlustusametisse töövõimetuse hindamiseks;

Tööandjatel:

  • Sotsiaalmaksu hüvitamise vähenenud töövõimega töötaja eest võtab üle töötukassa.

Loe edasi »

EPIKoda  koostöös SKA-ga on kokku võtnud kõige olulisemad nn käitumisjuhised seoses töövõimereformi II etapi käivitumisega alates 1. juulist 2016. a.

Mida toob tööealistele puudega  inimestele 1. juuli 2016 töövõimereformi vaates?

Töövõimereformi käivitumise ajal kehtib korraga nii vana kui uus metoodika. Et muudatustest oleks lihtsam aru saada, selgitame ja toome näiteid, kes, kuhu ja millal peab pöörduma.

1.07.2016 käivitub töövõimereformi teine etapp, mis muudab töövõime ja puude raskusastme tuvastamise metoodikat. Senised töövõime kaotuse protsendid asenduvad uues süsteemis järk-järgult kaheastmelise süsteemiga: osaline töövõime ja puuduv töövõime.

Senise töövõimetuspensioni asemel hakatakse määrama töövõime toetust, mille suurus alates 1.07.2016 on osalise töövõime korral 192 ja töövõime puudumisel 337 eurot kuus.

Kui uue hindamise tulemusena tuvastatakse senisel töövõimetuspensionäril osaline töövõime, kuid varasem töövõimetuspension ületab uut toetust, siis säilitatakse toetus varasema töövõimetuspensioni määras. Seda tingimusel, et inimene oli püsivalt töövõimetuks tunnistatud kestusega vähemalt kaks aastat ja töövõime hindamise taotlus on töötukassale esitatud tähtaegselt. Loe edasi »

Täna kinnitati valitsuses heaolu arengukava aastateks 2016-2023, mis on edaspidi riigieelarve planeerimise alus tööhõive, sotsiaalkaitse ja võrdse kohtlemise valdkondades tegevuste kavandamisel. Eesmärkideks on seatud suurem sotsiaalne kaasatus, tööhõive kõrge tase, pikk ja kvaliteetne tööelu, sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähendamine ning sooline võrdsus.

Arengukava paneb riigi tasandil paika sotsiaalkaitse ja tööturu arengusuunad järgmiseks kaheksaks aastaks. „Eesti suurim väljakutse on demograafia ja rahvastiku vananemine, mis seab suured väljakutsed sotsiaalsüsteemile. Peame sotsiaalkaitse ja tööturu meetmeid tervikuna arendama, et aidata ületada aktiivselt ühiskonnas osalemise takistusi,“ ütles sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna.

Arengukava meetmete ja tegevuste elluviimist rahastatakse riigieelarve ja Euroopa struktuurifondide ning Norra finantsmehhanismi vahenditest. Arengukava elluviimise maht on 18,1 miljardit eurot.

Vabariigi Valitsus kiitis 2014. aasta juulis heaks otsuse koostada uus valdkondlik arengukava sotsiaalkaitse ja võrdsete võimaluste poliitikavaldkonnas, et luua terviklik strateegiline lähenemine inimeste iseseisva toimetuleku parendamiseks ja võrdsete võimaluste tagamiseks ühiskonnaelus. Loe edasi »

Sotsiaalministeerium
Pressiteade
29. juuni 2016

Sotsiaalministeerium kuulutas välja konkursi universaalse disaini põhimõtetest lähtuvatele tudengiprojektidele toodete, teenuste, ehitiste ja digitaalkeskkonna disainis. 4000-eurose auhinnafondiga konkursile saab töid esitada 2. detsembrini.

Konkursil on oodatud osalema väljakuulutamise hetkel nii kõrgkoolis õppivad tudengid kui ka viimase kuue kuu jooksul kõrgkooli lõpetanud inimesed. Parimate projektide vahel läheb jagamisele 4000-eurone auhinnafond.

„Universaalne disain on lähenemisviis kujundamisele ja projekteerimisele, mis võtab arvesse võimalikult laia kasutajarühma vajadusi ja huve, olenemata  näiteks kasutaja east, erivajadustest või võimetest. Konkursi laiem eesmärk on tõsta nii vastava valdkonna tudengite kui tulevaste praktikute, aga ka üldise avalikkuse teadlikkust universaalse disaini põhimõtetest ja nende rakendamisest saadavast kasust,“ ütles hoolekande osakonna juhataja Marit Raist. „Peamine on muuta elukeskkond, tooted ja teenused ilma kohandusteta kasutavaks võimalikult paljudele.“

Tänavu käivitub töövõimereform, mille eesmärk on muuta ühiskonna suhtumist vähenenud töövõimega inimestesse ja toetada erivajadustega inimeste aktiivset osalemist tööturul. Üks oluline töövõimereformi õnnestumise eeltingimus on ka ligipääsetavus. Seetõttu antakse konkursi raames välja töövõimereformi eriauhind, et toetada universaalse disaini põhimõtetest lähtuvate lahenduste leidmist ja uuendusi töövaldkonnas.
Täpsem info konkursi korralduse ja tingimuste kohta on leitav ministeeriumi kodulehel:http://www.sm.ee/et/ligipaasetavuse-noukogu. Loe edasi »

Tervise valdkonna analüüsis rõhutavad eksperdid vajadust uuendada tervise valdkonna e-teenuste arendamise korraldust ja viia osad tegevustest ministeeriumist rakendustasandile. Ministeerium jätkab ekspertide tehtud ettepanekute analüüsimist, et jõuda aasta lõpuks konkreetsete muudatusettepanekuteni.

„Töötame analüüsis toodud ettepanekud läbi ja jätkame tervise valdkonna töökorralduse täiendava analüüsiga uue asekantsleri eestvedamisel,“ ütles kantsler Marika Priske. „Konkreetselt analüüsi tulemuste põhjal arutame ravimite hinnastamise ja hüvitamise menetlemise viimist ministeeriumist haigekassasse ja riiklike programmide ravimite ning vaktsiinide hankimise viimist rakendustasandile.“

Kantsleri sõnul on muudatuste eesmärk tagada terviklik tervise valdkonna juhtimine. „Ümberkorralduste eesmärk ei ole luua ühe aadressiga asutust, vaid kõige tähtsam on pakkuda inimestele paremaid teenuseid. Selleks tuleb tõhustada kogu tervise valdkonna juhtimist ja töökorraldust,“ selgitas Priske.

Rahandusministeerium koostöös sotsiaalministeeriumiga tellisid tänavu jaanuaris tervise valdkonda terviklikult käsitleva analüüsi, et saada ettepanekuid valdkonna tegevuse efektiivsuse suurendamiseks, ressursside tõhusamaks kasutamiseks ning funktsioonide parima jaotuse tagamiseks. Töö teostas riigihanke tulemusena BG- Konsultatsioonid OÜ.

Analüüs telliti osana riigiülesannete analüüsist, mille üks eesmärke on tõhus ja riigile jõukohane töökorraldus.

Lõppraporti koos sotsiaalministeeriumi ja rahandusministeeriumi märkustega leiab aadressilt: Riigihanke „Tervise valdkonna funktsionaalne analüüs“ (31.05.2016)

Lisainfo:
Karin Volmer
Kommunikatsioonijuht
Sotsiaalministeerium
626 9102 / 5696 4876
press@sm.ee / karin.volmer@sm.ee
www.facebook.com/sotsiaalministeerium

Head õpihimulised inimesed!

Kohe-kohe tekib võimalus asuda õppima Tallinna Tehnikaülikooli, kui täidate soovitud õppekavale sisseastumiseks kehtestatud nõudeid. Kui Sotsiaalkindlustusamet on tuvastanud Teile puude raskusastme ning soovite, et vastuvõtukomisjon kaaluks Teie vastuvõttu väljaspool konkurssi, siis tuleb vastuvõtukomisjonile esitada avaldus sisseastumisperioodi kolme esimese tööpäeva jooksul 27-29.06.2016 käelise või digitaalse allkirjaga, lisades kehtivat puuet tõendava dokumendi.

Täpsemalt saate lugeda: http://www.ttu.ee/sisseastujale/abituriendile/23265/vastuvotutingimused-3/lisainfo-14/

TTÜ üliõpilaste vastuvõtueeskirja http://www.ttu.ee/public/s/Sisseastujale/Uldinfo/vastuvotueeskiri_2016.pdf § 3 lõige 5 punkt 1 kohasel:

tingimusel, et kandideerimise üldnõuded on täidetud, võetakse bakalaureuse-, integreeritud ja rakenduskõrgharidusõppesse kui ka magistriõppesse, vastavalt TTÜ nõukogu poolt moodustatud kohtade arvule, väljaspool konkurssi vastu puudega kandidaate, eelistades paremate sisseastumistulemustega kandideerijaid.

NB! Kui:

  • sisseastuja on lastekodust või turvakodust või
  • sisseastuja on silmapaistvaid sportlikke tulemusi saavutanud ning tal on TTÜ spordikeskuse soovitus, siis on mõistlik ka eeskirja § 3 lõige 5 üle vaadata!

Kohtumiseni TTÜ pikkades koridorides: https://www.youtube.com/watch?v=FhK0i4kTPAA

Edukat kandideerimist, õpimotiveeritud ja -inspireeritud võimalikud tulevased tipikad!


Sven Kõllamets
erivajadustega üliõpilaste nõustaja
_________________________
Tallinna Tehnikaülikool
Karjäärikeskus
sven.kollamets@ttu.ee

http://www.ttu.ee/career

Kui töötad ja soovid TTÜst tööalast täiendusõpet, külasta Avatud õppe lehte:
http://www.ttu.ee/taiendusoppijale/avatud-ope/avatud-ope-2/ja kasuta ära töötavatele puuetega inimestele võimaldatud täienduskoolitustoetus.
Loe täpsemalt Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt: http://sotsiaalkindlustusamet.ee/sotsiaaltoetused-puuetega-inimestele/

 

Tallinna ja Harjumaa Autismiühing korraldab 15. – 19. augustini 2016. aastal autismispektri häirega lastele ja noortele vanuses 7-20 eluaastat suvise koolivaheaja päevahoiulaagri.

Päevahoiulaager toimub Pirita Sotsiaalkeskuses Metsavahi tee 4.

Päevahoiulaager sisaldab toitlustamist kahel korral päevas (hommikul ja lõunal), käelisi, mängulisi ja sportlikke tegevusi, jalutuskäike ja ühte väljasõitu. Päevakava sisaldab  individuaal- ja grupitegevusi.

Täpne päevakava pannakse paika lähtuvalt osalejate võimetest ja vajadustest.

Laagri korraldajatel on õigus teha päevakavas muudatusi.

Päevahoiulaagris ei ole võimalik osaleda üksikutele päevadel.

  • Päeva pikkus:  kella 8:30-17.00
  • Osalejate piirarv: kuni 10 last ja noort

Transpordi päevahoiulaagrisse ja koju korraldab osaleva lapse perekond.

Registreerimine päevahoiulaagrisse algab 21. juunil aadressil autism.tallinn@gmail.com Loe edasi »

Valio ja Lastekaitse Liit algatasid 2016 aasta juunist ühiselt Liblikaefekti heategevuskampaania (vaata lähemalt http://www.valio.ee/ettevottest/valio-toetab/liblikaefekt), mille eesmärk on toetada vähekindlustatud laste sporditegevust.

Kampaania jooksul annetab Valio iga 150-grammise Alma liblikaga kohupiimakreemi müügitulust ühe
sendi heategevuseks. Kogutud annetused aitab vähekindlustatud lastele jagada MTÜ Lastekaitse Liit.

Kampaania põhieesmärgiks on vähekindlustatud lastele juhendatud sporditegevuste toetamine aastase osalustasu maksmise kaudu.

KELLELE:

  • Raskustesse sattunud perede lapsed;
  • Lasterikastest peredest pärit lapsed;
  • Vanavanemate kasvatada jäänud lapsed;
  • Lapsed, kes mingil põhjusel spordiks toetust vajavad;
  • Lapsed ja noored vanuses 6‑18 aastat.

MILLEKS:

  • Toetuse eesmärk on suurendada vähekindlustatud laste võimalusi tegeleda spordiga;
  • Sporditegevuse toetamine toimub aastase osalustasu maksmise kaudu (ülekanded teostatakse otse treeningasutuse kontole, toetuse saajale rahalist väljamakset ei teostata);
  • Kuulumine ringi, klubisse ei ole eeldus iseenesest ‑ toetatakse ka spordiga alustamist, oluline on soov hakata regulaarselt trennis käima;
  • Toetuse lubatud kasutusvaldkond on trennide osalustasud aastaseks perioodiks (jaanuar 2017 – detsember 2017).

Loe edasi »