Eesti Puuetega Inimeste Koda

Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevuse põhieesmärk on olla puuetega inimeste valdkonnas tehtava töö üleriigiliseks koostöö- ning koordinatsiooniorganiks. Meie tegevuse eesmärk on puuetega inimeste toimetuleku, elukvaliteedi ja ühiskonnaellu kaasatuse parandamine. Loe edasi »

EPIKoda Facebookis:


Vaata ka õppefilme EPIKoja Youtube kanalilt:

Uudised

EPIKoja vastvalminud käsiraamat “Teekond erilise lapse kõrval” puudega ja erivajadustega laste ning noorte lähedastele on osutunud nii populaarseks, et soovime välja anda kordustrüki, samuti venekeelse versiooni. Meie oma eelarves selleks vahendid hetkel puuduvad.

Puudega lapsi on Eestis üle 10 000, raamatu esmatrüki arv oli 1000. Et saaksime puuetega ja erivajadustega laste peredele käsiraamatut tasuta jagada, on väga oodatud jõukohased annetused nii eraisikutelt kui ettevõtetelt.

Annetusi saab teha:
Eesti Puuetega Inimeste Koda
EE281010052030584000
SEB pank

Selgitusse palume kirjutada: sihtannetus käsiraamatu väljaandmiseks.

Eesti Puuetega Inimeste Koda on kantud tulumaksuga mittemaksustavate mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja. Oleme kõigile postituse jagajatele ja annetajatele juba ette väga tänulikud!

Lisainfo: epikoda@epikoda.ee tel 6616 614

Käsiraamatu e-versiooni asub siin: http://www.epikoda.ee/…/Teekond-erilise-lapse-kõrval.pdf-WE…

 

Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) andis välja käsiraamatu „Teekond erilise lapse kõrval“ puudega ja erivajadustega laste ja noorte lähedastele. Käsiraamat pakub lapse elukaare kontekstis sünnist kuni täiseani ülevaadet toetustest ja teenustest ning jagab perede avameelseid kogemusi erilise lapse kasvatamisel.

„Riik on loonud süsteemi, mis küll toetab mõningal määral puudega lapse peret, kuid milles orienteerumine käib abivajajate jaoks selgelt üle jõu. Asju tuleb ajada riigi ja kohaliku omavalitsusega, sotsiaal-, tervishoiu- ja haridussüsteemiga, samal ajal kasvatades suure hooldusvajadusega last. Vajalik teave on kusagil olemas, kuid killustunud ning sisuliselt raskesti mõistetav, see omakorda jätab vanemad oma mures üksi,“ selgitab EPIKoja tegevjuht Anneli Habicht käsiraamatu vajadust. Loe edasi »

PRESSIKUTSE

16.01.2017

Hea ajakirjanik!

Eesti Puuetega Inimeste Koda kutsub Teid homme, 17. jaanuaril kell 15.00-16.30 käsiraamatu „Teekond erilise lapse kõrval“ esitlusele Toompuiestee 10, Tallinn.

Erivajadustega ja puudega laste lähedaste igapäevane mure on, kuidas orienteeruda teenuste ja toetuste rägastikus. Paralleelselt tuleb suhelda nii riigi, omavalitsuse, sotsiaal-, tervishoiu- kui haridussüsteemiga, samal ajal kasvatades suure hooldus- ja arengu toetamise vajadusega last.

Vajalik info on küll kusagil olemas, kuid tervikpilti on raske ja väga ajakulukas ette saada, mistõttu ei jõua abivajajad sageli olemasolevate võimaluste ja abini.

Käsiraamat on eriline selle poolest, et jälgib erivajadustega lapse elukaart sünnist kuni täisealiseks saamiseni ning annab nõu just selles punktis, kus pere parasjagu on – kas siis esmasel toetuste taotlemisel, kooliminekul või täiskasvanuellu astumisel. Loe edasi »

Heameel on teada anda, et üheksanda erivajadusega inimeste laulu- ja sel aastal ühtlasi ka tantsupeo korraldusvanker on käima lükatud. 2017. aasta erivajadusega inimeste laulu- ja tantsupidu “Laulan helisema maa” toimub 26. augustil Viljandi lauluväljakul.

Erivajadusega inimeste laulupeotraditsioon sai alguse kaheksa aastat tagasi Kernu hooldekodust ja on tänaseks kasvanud üle-Eestiliseks suureks peoks. Möödunud aastal kogunes Viljandi laulukaare alla juba enam kui 600 lauljat, et üheskoos rõõmsalt laulda, tantsida ja külalisesinejale – ansambel Bandemooniumile kaasa elada. Loe edasi »

Sotsiaalministeerium
Pressiteade
10. jaanuar 2016

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski on kolmapäeval, 11. jaanuaril visiidil Ida-Virumaal, kus külastab Töötukassa Jõhvi bürood ning kohtub Narvas hambaarstide ja linnaelanikega. Kell 17.30 Tartu Ülikooli Narva Kolledžis algavale kohtumisele on oodatud kõik huvilised.

„Uue valitsuse olulisim eesmärk on sotsiaalse, majandusliku ja regionaalse ebavõrduse vähendamine Eestis,“ ütles minister Ossinovski. „Valitsus jätkab erinevate meetmetega samme nii töötuse ennetamiseks kui ka töökohtade loomiseks Ida-Virumaal. Tänavu suvest hakkavad kõik Eesti täiskasvanud elanikud saama hambaravihüvitist, samuti lisandub näiteks lasterikka pere toetus ning tööd alustab riiklik elatisabifond üksikvanemate lastele.“ Loe edasi »

Nutikate lahenduste vähese kasutamise tõttu jääb nii Eestis kui mujal maailmas aktiivsest ühiskonnaelust kõrvale palju inimesi, kes sooviksid õppida, töötada, käia iseseisvalt poes, kasutada ühistransporti, saada osa kultuurisündmusest ja uudisruumist. Ligipääsetavust tagavad erilahendused on aga enamasti kulukad nii riigile, ettevõtjale kui ka inimesele endale, kirjutab sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Eha Lannes.

Selleks, et aidata erivajadustega inimestel – puudega inimestel, aga ka näiteks eakatel, ajutise terviseprobleemiga või lapsevankriga liikuvatel inimestel – ühiskonnaelus täiel määral osaleda, otsime Euroopa Liidus (EL) võimalusi, kuidas  muuta mitmed infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni tooted ja teenused kättesaadavamaks ühtsete ligipääsetavuse nõuete abil.

See tähendab, et nii Eestis kui ka teistes EL-i riikides peaksid näiteks panga- ja piletiautomaadid muutuma ligipääsetavaks ka ratastooliga, andma hääljuhiseid vaegnägijatele ja võimaldama muuta ekraanil oleva kirja suurust. Tulevikus peavad kõikides EL-i riikides kehtima ühtsed nõuded selleks, et muuta telefoni-, audiovisuaalmeedia, reisijateveo ning pangandusteenused, aga ka e-raamatud ja e-kaubanduse erivajadustega inimestele lihtsamini kasutatavaks. Loe edasi »

Ettevõtlus eeldab pealehakkamist ja häid ideid ning vähenenud töövõime ja erivajadus ei peaks olema takistuseks. Ka töövõimereformiga asendatakse senine püsiva töövõimetuse protsentide määramine töövõime hindamisega.

Videolugu tutvustab nelja ettevõtjat: suurt loodusesõpra Jaan Riisi, kes on juba 15 aastat vedanud Looduse Omnibussi; Raul Sasi ja Reet Remmelgat, kes peavad Haapsalus populaarset Talumehe kõrtsi ning noort ettevõtjat Valev Mägit. Neid ühendab eelkõige suur pealehakkamine ja ettevõtlusega tegelemine, sest vähenenud töövõime pole neid takistanud nii endale kui teistele aktiivselt tööelus osalemiseks võimalusi loomast. Uuri lähemalt videoloost! Videolugu valmis koostöös Catapult Filmsiga.

Rohkem infot töövõimereformi kohta: www.töövõimereform.ee.

Eesti Pimedate Raamatukogu
Pressiteade
3. jaanuar 2017

Kindlasti olete pannud tähele ravimikarpidel või liftinuppude juures salapäraseid reljeefseid täppe. Ravimi nimi või korruse number on kirjutatud punktkirjas, mille looja Louis Braille sünnist möödub 4. jaanuaril 208 aastat.

Kuna nimetus või number on kirjutatud nii tava- kui punktkirjas, lubab see huvilisel punktkirjast veidi aimu saada. Braille kiri ehk punktkiri koosneb reljeefsetest punktikombinatsioonidest, mida loetakse sõrmedega. Kombinatsioonide alus on nn. kuuspunkt – ülevalt alla kolm ja vasakult paremale kaks punkti. Igat tähte ja kirjavahemärki tähistab kindel punktikombinatsioon. Seda kirja hakkas pime prantslane Louis Braille välja töötama 1825. aastal. Pimedate eestlasteni jõudis punktkiri ülemöödunud sajandi viimasel veerandil. Aastakümneid oli see neile peamine võimalus kirjandusega kursis olla. Nüüdisajal on lisandunud aga uued võimalused – helikandjatele loetud raamatud ning e-raamatute teksti kuulamine ekraanilugemis- ja kõnesünteesitarkvara abil. See on toonud kaasa punktkirjakasutajate arvu vähenemise. Kõige usinamad punktkirja lugejad on pimedad lapsed. Loe edasi »

Puue ei ole ainuüksi vaimne ja füüsiline kogemus, vaid hõlmab ka stigmat, mis teeb sellest sotsiaalse kogemuse. Kõiki saab ühiskonda kaasata, kohandades selleks keskkonda ning muutes hoiakuid ja poliitikat.

MARI-LIIS SEPPER

Mitmes mõttes sarnaneb puue kui kategooria soo ja assiga, sest ka puude alusel püütakse inimesi liigitada. Siit tekib küsimus, kui palju põhineb liigitus bioloogial ja mil määral on see sotsiaalselt konstrueeritud.

„Kui kirjutada, siis mitte enam vabandavalt positsioonilt voodis, kus ma perversse sandina laman, vaid oma eluõiguse eest seisva olendina. Alati vabandada oma olemasolu pärast – see on mind ära tüüdanud.“ See on väljavõte veebipäevikust, mida peab end seksuaalvähemusse kuuluva vaimse sandina (ingl queer cripple) identifitseeriv feministlik autor, kelle haigus – bipolaarne häire – on üks teemadest, mille kohta ta tihti eneseirooniliselt ja humoorikalt sõna võtab. Ta on ühtlasi üks paljudest autoritest, kelle väga isiklikud kirjutised moodustavad feministlike puudeuuringute tekstikorpuse. Ingliskeelses maailmas on alates 1980ndatest avaldatud lugematul hulgal tekste, kus puudega naised räägivad minajutustuse vormis oma lugu. Loe edasi »

Allikas sotsiaalministeerium

Puudega inimeste sotsiaaltoetusi makstakse puudega isikule, last kasvatavale puudega vanemale või eestkostjale. Puudega inimeste sotsiaaltoetusi määrab ning väljamakseid teeb Sotsiaalkindlustusamet. Puudega inimeste sotsiaaltoetuste maksmiseks peab isikul olema tuvastatud puude raskusaste PISTS alusel.

Sotsiaaltoetused puudega inimesele on:

  • puudega lapse toetus – makstakse kuni 16-aastasele,
  • puudega tööealise inimese toetus –  makstakse alates 16. eluaastast kuni vanaduspensioniikka jõudmiseni,
  • puudega vanaduspensioniealise inimese toetus – saavad vanaduspensioniikka jõudnud puudega inimesed,
  • puudega vanema toetus – ühele puuetega vanematest või last üksi kasvatavale puudega inimesele,
  • õppetoetus – saavad 10.–12. klassis, kutse- või kõrgkoolis õppivad puudega noored.  Seda toetust ei maksta juuli- ja augustikuu eest,
  • töövõimetoetus – makstakse puudest tulenevate ja töötamisega seotud kulutuste olemasolul,
  • täienduskoolitustoetus – tööalase täiendamise korral.

Loe edasi »