Eesti Puuetega Inimeste Koda

Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevuse põhieesmärk on olla puuetega inimeste valdkonnas tehtava töö üleriigiliseks koostöö- ning koordinatsiooniorganiks. Meie tegevuse eesmärk on puuetega inimeste toimetuleku, elukvaliteedi ja ühiskonnaellu kaasatuse parandamine. Loe edasi »

Visioon:
Eesti Puuetega Inimeste Koda on sõltumatu ja professionaalne puudevaldkonna poliitika ja ühiskonna arvamuse kujundaja.
Missioon:
Puuetega inimeste ja krooniliste haigete elukvaliteedi, ühiskonda kaasatuse ning eneseteostuse võimaluste tõstmine läbi huvikaitse ja koostöö.

EPIKoda Facebookis:


Vaata ka õppefilme EPIKoja Youtube kanalilt:

Uudised

EPIKoja vastvalminud käsiraamat “Teekond erilise lapse kõrval” puudega ja erivajadustega laste ning noorte lähedastele on osutunud nii populaarseks, et soovime välja anda kordustrüki, samuti venekeelse versiooni. Meie oma eelarves selleks vahendid hetkel puuduvad.

Puudega lapsi on Eestis üle 10 000, raamatu esmatrüki arv oli 1000. Et saaksime puuetega ja erivajadustega laste peredele käsiraamatut tasuta jagada, on väga oodatud jõukohased annetused nii eraisikutelt kui ettevõtetelt.

Annetusi saab teha:
Eesti Puuetega Inimeste Koda
EE281010052030584000
SEB pank

Selgitusse palume kirjutada: “sihtannetus käsiraamatu väljaandmiseks” ja palume lisada isikukood või ettevõtte registrikood.

Eesti Puuetega Inimeste Koda on kantud tulumaksuga mittemaksustavate mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja. Oleme kõigile postituse jagajatele ja annetajatele juba ette väga tänulikud!

Lisainfo: epikoda@epikoda.ee tel 6616 614

Käsiraamatu e-versiooni asub siin: Teekond-erilise-lapse-korval.pdf

Eesti Puuetega Inimeste Koda, SA Eesti Agrenska Fond ja Riigikogu puuetega inimeste toetusgrupp korraldavad 28.veebruaril 2017 Riigikogu konverentsisaalis VII Harvikhaiguste ümarlaua.

Ümarlaua korraldamist on vedanud SA Eesti Agrenska Fond ja Eesti Puuetega Inimeste Koda paar viimast aastat, et harvikhaiguste teema oleks päevakorral. 28.veebruaril tähistatakse üle maailma harvikhaiguste päeva, seetõttu on meie ümarlaud toimumas samal päeval.

Eesti on kodanikuühiskonna esindajate kaasabil välja töötanud Harvikhaiguste arengukava, kuid seda ei ole hakatud avaliku sektori toetusel ellu rakendama. Tänaseni on tegevused vaid huvigruppe esindavate ning toetavate kodanikuühiskonna organisatsioonide poolt veetud. Oluline on aga, et ka Eesti Euroopa Liidu nõukogu eesistumise tegevuste raames antud valdkond tähelepanu leiaks ning leitaks edaspidi vahendid arengukava ka avaliku sektori toetusel ellu rakendama hakata.

Hasartmängumaksu Nõukogu kaudu vabaühendustele eraldatavad toetused ei vasta ühenduste rahastamise põhimõtetele, kuna otsused on läbipaistmatud.

EMSL töötab selle nimel, et kodanikuühenduste rahastamine riigieelarvest oleks läbipaistev, kõigil toetustele võrdne ligipääs ning otsused selgelt põhjendatud.

Hindasime hasartmängumaksu toimimist vabaühenduste rahastamise mudelina Variraporti koostamise raames ning selleks koostatud analüüsist tulenevad me edasised ettepanekud ka mudeli mõjusamal moel kasutussevõtmiseks.

Järgnevalt konkreetsete kohtumiste kokkuvõtted:

EMSL kutsus vabaühendused kokku otsima paremaid alternatiive Hasartmängumaksu Nõukogule (HMN). Kohtusime Tallinna Puuetega Inimeste Kojas 25 novembril 2016. Osales pea 30 inimest eri organisatsioonidest, nii puuetega inimesi esindavatest kui teistest Hasartmängumaksu Nõukoguga kokku puutuvatest. Arutelu vedas EMSLi huvikaitseekspert Siim Tuisk, kes andis esmase ülevaate Sotsiaal- ja Kultuuriministeeriumi plaanidest. Loe edasi »

Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse avab taas oma uksed, et huvilised saaksid tutvuda maja, sealsete õppimisvõimaluste ning muude teenustega, mida Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus pakub.

Oodatud on nii tulevased õppijad, nende vanemad, sotsiaalvaldkonna spetsialistid, tööandjad kui kõik teised, kes Astangu tegemiste vastu huvi tunnevad.

PÄEVAKAVA:
kell 10:00 – 14:00 Infolaat aulas, kus on võimalik:
– saada infot õppimisvõimaluste kohta Astangul
– saada infot rehabilitatsiooniteenuste kohta Astangul
– mängida mängu “Reis tööle”
– osta Astangu tooteid
– saada infot HAMETi kohta…
– saada infot Jobpicsi kohta
– proovida, kuidas on liikuda ratastoolirajal Loe edasi »

Pressiteade
15. veebruar 2016
Riigikontrolli hinnangul on riik töövõime toetamise süsteemi rakendamiseks valmis osaliselt – välja on arendatud võimekus hinnata töövõimet, osutada töövõimekaoga inimestele teenuseid ning pakkuda abivahendeid. Töövõimereformi lõplik õnnestumine sõltub aga sellest, kas tööandjad palkavad töövõimekaoga inimesi ning kas suudetakse töövõimekao teket ennetada, sh vähendada üha kasvavat tööõnnetuste hulka. Samuti pole valitsused viimase 25 aasta jooksul suutnud luua tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse süsteemi.

Töötukassa ja sotsiaalkindlustusamet on seatud plaanide elluviimisega toime tulnud ning alates 2016. aastast pakutavate teenuste (nt rehabilitatsioon, kaitstud töö) osutamine ja abivahendite saamine on laabunud. Sellele on kaasa aidanud personali ettevalmistamine. Näiteks on kõik 232 töötukassa nõustajat läbinud töövõimekaoga inimeste juhendamiseks vajaliku baaskoolituse ning nendest 48 on saanud põhjalikuma väljaõppe. Oluliselt on paranenud abivahendite kättesaadavus, sest neid hakkas 15 maavalitsuse asemel pakkuma Sotsiaalkindlustusamet. Tänu sellele on kadunud järjekorrad ning töövõimekaoga isikud saavad abivahendi üldjuhul ettenähtud 30 päeva jooksul.
Töötukassa on kõikides maakondades valmis töövõimet hindama, sest kõikjale on leitud vajalikud inimesed ning piisavalt arste on koolitatud uut hindamismetoodikat kasutama. Kui mõni arst peaks hindamistööst loobuma, siis on Tartu Ülikool kohustatud uue arsti välja õpetama.
Auditi tulemusel selgus, et reformi ettevalmistamisel on olnud ka mitmeid probleeme. Loe edasi »

Riigikontrolli auditiaruanne “Riigi tegevus töövõimereformi ettevalmistamisel”, näitab, et riik on töövõime toetamise süsteemi rakendamiseks valmis osaliselt – välja on arendatud võimekus hinnata töövõimet, osutada töövõimekaoga inimestele teenuseid ning pakkuda abivahendeid. Töövõimereformi lõplik õnnestumine sõltub aga sellest, kas tööandjad palkavad töövõimekaoga inimesi ning kas suudetakse töövõimekao teket ennetada, sh vähendada üha kasvavat tööõnnetuste hulka. Samuti pole valitsused viimase 25 aasta jooksul suutnud luua tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse süsteemi.

Kõik auditiga seotud materjalid on kättesaadavad Riigikontrolli veebilehelt:

http://www.riigikontroll.ee/Riigikontrollipublikatsioonid/Audit

Aruande täistekst

Lühiülevaade inimestest, kellele määrati 2015. aastal töövõimetus esimest korda

Riik on kaasajastamas Eesti pensionisüsteemi, et tagada selle elujõulisus ka aastate pärast. Üle kolmveerandi Eesti tööealistest inimestest teenib alla keskmise palga ja see olukord kanduks edasi pensionidesse. See on probleem, millega on vaja tegeleda juba täna, et pensionid tulevikus ei väheneks.

Sotsiaalministeeriumi blogis vastab sotsiaalkindlustuse osakonna peaspetsialist Liidia Soontak levinumatele pensionireformiteemalistele küsimustele.

Millal hakati pensionisüsteemi muudatusi välja töötama?

Pensionikindlustuse seadus näeb ette, et valitsus analüüsib iga viie aasta järel riiklike pensionide arvutamise süsteemi mõju pensionisüsteemi rahalisele ja sotsiaalsele kestlikkusele. 2010. aastal jõustunud seadusemuudatusega on valitsusele antud ka ülesanne analüüsida vanaduspensioniea mõju pensionisüsteemi kestlikkusele ning teha vajadusel ettepanekud selle muutmiseks või paindliku pensioniea kehtestamiseks. Huvirühmadega on koostööd tehtud 2015. aastast ning ka eelmisele valitsusele jõuti vanaduspensioni jätkusuutlikkuse analüüsi tutvustada vähemalt kahel korral.

Keda pensionisüsteemi muudatusettepanekute väljatöötamisel kaasati
Pensionisüsteemi uuendamisel  ja eesmärkide püstitamisel tegid koostööd erinevad institutsioonid, näiteks Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Koostöö Kogu, Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon, sotsiaalkindlustusamet, riigikantselei, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Eesti Pensionäride Ühenduste Liit, Eesti Naisliit, rahandusministeerium ja sotsiaalministeerium.

Alates 1999 a. on seadus, kes maksab vähem sotsiaalmaksu, see inimene töötab kolm aastat, aga kirja saab ühe tööaasta. Kas see jääbki nii?
Riikliku vanaduspensioni puhul tuleb arvestada kahte erinevat asja – õigust pensionile ja pensioni suurust. Loe edasi »

Eesti Pimedate Liit on koostanud trükise “Kui kohtad nägemispuudega inimest”. Trükis annab lihtsaid nõuandeid, mida pimeda või vaegnägeva inimesega suheldes või teda teenindades silmas pidada, et suhtlus oleks mõlemale poolele meeldiv ja tulemuslik.
Trükise leiab veebilehelt: http://pimedateliit.ee/files/Kui_kohtad_tr%C3%BCkifail_dets2016.pdf

Õpetajate Lehes ilmus Tiina Vapperi sulest artikkel, mis tutvustab EPIKoja käsiraamatut “Teekond erilise lapse kõrval” ja selle vajalikkust, kuid juttu tuleb ka süsteemi kitsaskohtadest nii lapsevanema kui spetsialisti seisukohast.

Artiklis saab kinnitust, et puuetega laste vanemad avastavad end sageli keerulises olukorras, abi on raske leida ning paljud pered ei saa vajalikke teenuseid piisavas mahus. Kohalikes omavalitustest toimetavad spetsialistid tõdevad omakorda, et puudu on ka vajalikest spetsialistidest, liiga palju kulub aega paberimajandusele ning vahel muutuvad seadused nii kiiresti, et orienteerumine valdkonnas on keeruline ka abistajatele endale. Muret teeb ka asjaolu, et mitmete oluliste teenuste osutamine ja perede toetamine toimub projektipõhiliselt – puudu jääb jätkusuutlikkusest. Ka sotsiaalministeeriumi esindaja leiab, et tänane süsteem on keeruline ja ehitatud üksteisest lahku, samas töö olukorra muutmise ja parandamise osas käib igapäevaselt.

Käsiraamatu olulisuse ja süsteemi kitsaskohad võtab hästi kokku Ida-Tallinna keskhaigla naistekliiniku sotsiaaltöötaja ja 17-aastase sügava puudega Downi sündroomiga tütre ema Marika Lass: „Määravaks saab, kui tugev ja teadlik on lapsevanem ja mida ta nõuda oskab.”

Artiklit loe lähemalthttp://opleht.ee/2017/02/uus-kasiraamat-aitab-puudega-lapse-vanemat-seaduste-ja-teenuste-ragastikus-orienteeruda/

Käsiraamatuga saab tutvudahttp://www.epikoda.ee/wp-content/uploads/2017/01/Teekond-erilise-lapse-korval.pdf

MTÜ Pro Civitas eestvedamisel käivitatakse 12 Eesti maakonnas, Harjumaal, Ida-Virumaal, Tartumaal, Pärnumaal, Lääne-Virumaal, Põlvamaal, Raplamaal, Jõgevamaal, Võrumaal ja Viljandimaal ning Läänemaal ja Hiiumaal, projekt „Isiksusearengukoolitused puuetega inimestele“.

Projekti eesmärk on aidata kaasa puuetega inimeste õpihoiakute parandamisele ning nende võtmepädevuste arendamisele isiksuse arengu tagamiseks. Erinevates maakondades viiakse läbi puuetega inimestele suunatud võtmepädevuste alased koolitused, mis aitavad suurendada puuetega inimeste õpimotivatsiooni, osalemist elukestvas õppes ning ühiskonnaelus laiemalt.

Ühe koolituse pikkus on 45 tundi, koolitus viiakse läbi 2 kuu jooksul.

Osalemine on tasuta.

Arendatavad võtmepädevused on õppimisoskus, sotsiaalsed oskused ja algatusvõime, mis kõik toetavad osalejate isiksuse arengut ning aitavad kõrvaldada nende ühiskonnaelus (elukestev õpe, tööturg, kodanikuühendused jne) osalemist takistavaid barjääre. Loe edasi »

Tallinna Kunstihoones on näituseprojekt “Mõtleme kohe pealkirja välja, palun oodake”, kus kunstnikud ja näitusepaigaldajad saavad nelja päeva jooksul ehitada teoseid ja lahendusi, milleks tavapäraselt aega ei ole.
Ühe sellise projektina valmis 10. veebruaril ajutine invalift, mille abil on hõlbus esimeselt korruselt teisele pääseda. Lapsevankriga inimesi meie juurde küll satub, aga ratastoolis inimestel selgetel põhjusel seda harjumust ei ole. Projekti raames on 10. veebruarist kuni 11. veebruarini võimalik Tallinna Kunstihoonet ratastooliga külastada.
Rohkem infot näituseprojekti kohta kodulehel:
..ja Facebookis:
Laupäeval 11. veebruaril kell 14:00 toimub projekti raames ka tuur koos Kunstihoone kuraatoritega, kes avavad näituse tagamaid ja seda, miks üldse taheti näitust, millel õiget pealkirja ja päris töid nagu polekski. Sel korral on seega hea võimalus tuurile ka ratastooliga pääseda.