Eesti Puuetega Inimeste Koda

Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevuse põhieesmärk on olla puuetega inimeste valdkonnas tehtava töö üleriigiliseks koostöö- ning koordinatsiooniorganiks. Meie tegevuse eesmärk on puuetega inimeste toimetuleku, elukvaliteedi ja ühiskonnaellu kaasatuse parandamine. Loe edasi »

EPIKoda Facebookis:


Vaata ka õppefilme EPIKoja Youtube kanalilt:

Uudised

Tallinna ja Harjumaa Autismiühing korraldab 15. – 19. augsutini 2016. aastal autismispektri häirega lastele ja noortele vanuses 7-20 eluaastat suvise koolivaheaja päevahoiulaagri.

Päevahoiulaager toimub Pirita Sotsiaalkeskuses Metsavahi tee 4.

Päevahoiulaager sisaldab toitlustamist kahel korral päevas (hommikul ja lõunal), käelisi, mängulisi ja sportlikke tegevusi, jalutuskäike ja ühte väljasõitu. Päevakava sisaldab  individuaal- ja grupitegevusi.

Täpne päevakava pannakse paika lähtuvalt osalejate võimetest ja vajadustest.

Laagri korraldajatel on õigus teha päevakavas muudatusi.

Päevahoiulaagris ei ole võimalik osaleda üksikutele päevadel.

  • Päeva pikkus:  kella 8:30-17.00
  • Osalejate piirarv: kuni 10 last ja noort

Transpordi päevahoiulaagrisse ja koju korraldab osaleva lapse perekond.

Registreerimine päevahoiulaagrisse algab 21. juunil aadressil autism.tallinn@gmail.com Loe edasi »

Valio ja Lastekaitse Liit algatasid 2016 aasta juunist ühiselt Liblikaefekti heategevuskampaania (vaata lähemalt http://www.valio.ee/ettevottest/valio-toetab/liblikaefekt), mille eesmärk on toetada vähekindlustatud laste sporditegevust.

Kampaania jooksul annetab Valio iga 150-grammise Alma liblikaga kohupiimakreemi müügitulust ühe
sendi heategevuseks. Kogutud annetused aitab vähekindlustatud lastele jagada MTÜ Lastekaitse Liit.

Kampaania põhieesmärgiks on vähekindlustatud lastele juhendatud sporditegevuste toetamine aastase osalustasu maksmise kaudu.

KELLELE:

  • Raskustesse sattunud perede lapsed;
  • Lasterikastest peredest pärit lapsed;
  • Vanavanemate kasvatada jäänud lapsed;
  • Lapsed, kes mingil põhjusel spordiks toetust vajavad;
  • Lapsed ja noored vanuses 6‑18 aastat.

MILLEKS:

  • Toetuse eesmärk on suurendada vähekindlustatud laste võimalusi tegeleda spordiga;
  • Sporditegevuse toetamine toimub aastase osalustasu maksmise kaudu (ülekanded teostatakse otse treeningasutuse kontole, toetuse saajale rahalist väljamakset ei teostata);
  • Kuulumine ringi, klubisse ei ole eeldus iseenesest ‑ toetatakse ka spordiga alustamist, oluline on soov hakata regulaarselt trennis käima;
  • Toetuse lubatud kasutusvaldkond on trennide osalustasud aastaseks perioodiks (jaanuar 2017 – detsember 2017).

KUI PALJU:

  • Toetussumma ühe lapse kohta on aastane trenni osavõtutasu (perioodil jaanuar-detsember 2017);
  • Toetussumma üle lapse kohta on maksimaalselt 500 (viissada) eurot koos käibemaksuga.

KUIDAS:

Liblikaefekti toetusele kandideerimise kriteeriumid ja ankeedi leiab veebilehelt www.alma.ee/liblikaefekt.
Esimesed toetustesaajad saavad vabalt trennis käima hakata 2017. aasta algusest ning selleks peavad nad olema taotluse esitanud hiljemalt 15. oktoobriks 2016. aastal ning osutunud valituks.

Oleme väga tänulikud, kui aitate meil jagada järgnevat informatsiooni ning palume Teil aidata leida just need lapsed, kes toetust enim vajavad.

 

Parimate tervitustega,

Helen Karu

EPIKoda  koostöös SKA-ga on kokku võtnud kõige olulisemad nn käitumisjuhised seoses töövõimereformi II etapi käivitumisega alates 1. juulist 2016. a.

Mida toob tööealistele puudega  inimestele 1. juuli 2016 töövõimereformi vaates?

Töövõimereformi käivitumise ajal kehtib korraga nii vana kui uus metoodika. Et muudatustest oleks lihtsam aru saada, selgitame ja toome näiteid, kes, kuhu ja millal peab pöörduma.

1.07.2016 käivitub töövõimereformi teine etapp, mis muudab töövõime ja puude raskusastme tuvastamise metoodikat. Senised töövõime kaotuse protsendid asenduvad uues süsteemis järk-järgult kaheastmelise süsteemiga: osaline töövõime ja puuduv töövõime.

Senise töövõimetuspensioni asemel hakatakse määrama töövõime toetust, mille suurus alates 1.07.2016 on osalise töövõime korral 192 ja töövõime puudumisel 337 eurot kuus.

Kui uue hindamise tulemusena tuvastatakse senisel töövõimetuspensionäril osaline töövõime, kuid varasem töövõimetuspension ületab uut toetust, siis säilitatakse toetus varasema töövõimetuspensioni määras. Seda tingimusel, et inimene oli püsivalt töövõimetuks tunnistatud kestusega vähemalt kaks aastat ja töövõime hindamise taotlus on töötukassale esitatud tähtaegselt. Loe edasi »

20. juunist kuni 30. septembrini on Eesti Puuetega Inimeste Kojas üleval Tallinna ja Harjumaa Puuetega Naiste Ühingu fotonäitus “Imelised naised”.

Eestis tegutseb Tallinna ja Harjumaa Puuetega Naiste Ühing (THPNÜ), mille üheks missiooniks on ühiskondlike hoiakute muutmine erivajadustega naistesse ja neidudesse. Selle aasta mais korraldas ühingu vabatahtlik Külli Haav fotolavastuse, mis vormus koostöös Fotogeeni stuudio fotograafi Sven Tupitsa ja ühingu esinaise Keiu Roosimägi eestvedamisel rändnäituseks läbi erinevate Maarjamaa linnade.

Esmakordselt Eestis sellist sündmust ühingul korraldada aidanud Külli Haava sõnul said THPNÜ ja Eesti Kurtide Noorte Organisatsiooni (EKNO) ühenduste naised võimaluse nautida jumestamist, soenguseadmist ja seista professionaalse fotograafi ees ning kandsid selle välja nii hästi, et piltidest saigi näitus. “Puuetega naised väärivad julgustust, inspiratsiooni ning ilu oma ellu, samuti rõõmu koosviibimisest ja meeldejäävaid sündmusi. Seda kogu ettevõtmine ka saavutas,” kinnitab ta.

“Sessiooni ajal ma ei mõeldud sellele, et pildistan puudega inimest. Kõik naised olid fantastilised inimesed, kes on oma erivajadusest üle,” kiidab Sven Tupits ühingute neiusid ja loodab, et nii arvavad ka näituse külastajad. “Kui me vaatame neid fotosid – kas me märkame puuet või kaunist naist?” küsib fotograaf publikult.

Fotosessioonil osales kokku üheksa naist, kelle ilu ja mõtetega on võimalik tutvuda EPIKoja, Toompuiestee 10 I korrusel. Näitust saab vaadata 20. juunist kuni 30. septembrini (välja arvatud juulikuus) tööpäeviti kella 9:00-st – 17:00-ni.  Loe edasi »

Sotsiaalministeerium
Pressiteade
15. juuni 2016

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski kinnitab avaliku teenistuse tippjuhtide valikukomisjoni ettepanekul terviseala asekantsleriks Maris Jesse, kes asub ametisse augusti alguses.

Maris Jesse on alates 2008. aastast Tervise Arengu Instituudi direktor. Varasemalt on Jesse töötanud vanemspetsialistina Maailmapangas, analüütikuna Poliitikauuringute Keskuses PRAXIS ning viis aastat juhtinud Eesti Haigekassat. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ja omab magistrikraadi London School Hygiene and Tropical Medicine’st ja London School of Economics and Political Science’st. Aastatel 2009–2012 oli Maris Jesse Maailma Terviseorganisatsiooni Täitevkogu liige ja kuulub senini erinevate riiklike komisjonide koosseisu.

„Kaasaegse Eesti Haigekassa ühe looja ja Tervise Arengu Instituudist pädeva kompetentsikeskuse rajajana on Maris tõestanud end Eesti tervisekorralduse tõelise tipuna,“ ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski. „Usaldan tema kogemusi ja ekspertiisi, sest ta mõistab tervisevaldkonna komplekssust ja suudab tagada tulemusliku koostöö kõigi terviseala osapoolte vahel, tehes seda kõike Eesti rahva tervist ja patsiendi huve silmas pidades,“ lisas minister. Loe edasi »

Selleks, et esmatasandi tervisekeskuste rajamisse investeeritavast enam kui 100 miljonist eurost saaks rohkem kui „betooniprojekt“, tuleb üle vaadata ka esmatasandi tervishoiu korralduslik pool. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) analüüs annab Eestile kuus soovitust, kirjutab sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik Kaija Lukka.

Inimesed elavad üha kauem ja sageli tuleb pikki aastaid saada hakkama mitme kroonilise haiguse ja/või piiratud kehalise funktsiooniga. Esikohale tõuseb inimese suutlikkus iseseisvalt oma eluga toime tulla ning olla seeläbi aktiivne ühiskonnaliige sõltumata oma bioloogilisest vanusest. Esmatasandi tervishoiule tähendab see suurema võimekuse vajadust, et pakkuda laiemat valikut teenuseid ja teha koostööd kõigi teiste tervishoiusüsteemi osapoolte ning ka sotsiaalsüsteemiga.

  • Koostöö haiglatega ja saatekiri kui meeskonna loomine
    Aasta tagasi valminud Maailmapanga uuringus leiti, et üks märkimisväärne kitsaskoht inimesekeskses käsitluses on vähene koostöö esmatasandi ja eriarstiabi vahel ning seetõttu patsient kipub eri tasandite ja spetsialistide vahele „ära kaduma“. Sellest ülesaamiseks tuleks muuta mitut asja.
    Esiteks peaks suurenema perearstide roll tööajavälise erakorralise abi osutamisel, mis täna on haiglate erakorralise meditsiini osakondade (EMO) vastutada, kuigi sinna pöördutakse pea 2/3 juhtudest nö esmatasandi probleemidega. Koostöö vähendaks tänast ülerahvastatust ja väärtustaks ka perearstide rolli erakorralise abi osutamisel.
    Teiseks on vaja lisaks elektroonilise andmevahetuse arendamisele hakata väärtustama spetsialistide silmast-silma kohtumisi, et arutada kas konkreetse patsiendi raviga seotud küsimusi või üldisemat töökorraldust. Sellised kokkusaamised parandavad infovahetust ja võimaldavad leida lahendusi tekkinud kitsaskohtadele.
    Kolmandaks tuleks üle vaadata perearstide „väravavahi roll“, mis peaks olema laiendatud kõigile erialadele. Saatekirja peaks nägema pigem kui perearsti algatust patsiendi ümber meeskonna loomiseks, et parimal moel tegeleda tema tervisevajadustega.
  • Piirkondlik juhtimine perearstide kätte
    WHO eksperdi soovitus on kaaluda 15 esmatasandi piirkondliku juhtimise loomist, mis erinevalt varasemast maavalitsuse tasemest oleks perearstide enda initsatiivile tuginev ja perearstide endi poolt juhitud. Piirkondlik tasand saaks võtta vastutuse kohaliku esmatasandi tervishoiu korraldamise eest tervikuna ning pakkuda seejuures tuge kõigile piirkonnas tegutsevatele perearstidele. Näiteks võtta vastutuse vajaliku personali olemasolu eest, hinnata kohalike inimeste tervisevajadusi, rakendada riiklikke rahvatervise programme, korraldada koostööd kohalike omavalitsustega nii paikkonna heaolu edendamisel kui ka sotsiaalteenuste paremal sidustamisel tervishoiuga. Loe edasi »

Loeng (1)

Pressikutse
10. juuni 2016

Hea ajakirjanik ja fotograaf!

Ootame Sind homme, 11. juunil kell 11:00 algavale koguperefestivalile „Puude taga on inimene“, mis toimub Tallinna Stroomi ranna alal.

Tasuta koguperefestivali avavad võrdõigusvolinik Liisa-Ly Pakosta ja Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse. Festvali tunnuslaulu esitab Kati Laev. Avakontserdi annab Pimedate puhkpilliorkester. Pealaval esinevad Metsatöll, Getter Jaani, Bandemoonium ja paljud teised. Kino ja teatri alal näeb Terateatri lavastust „Pime päev“ ja kirjeldustõlkega filme „Must alpinist“ ning „Supilinnasalaselts“. Loe edasi »

Koguperefestival „Puude Taga On Inimene“ aitab juhtida tähelepanu ning suurendada puudega ja puudeta inimeste, nende pereliikmete ja valdkonna spetsialistide teadlikkust teenustest ja toodetest, mis on seotud puudega inimeste igapäevase toimetulekuga ning osalemisega haridus- ja kultuurielus.

Festivali ühenduste ala tõstab inimeste teadlikkust erivajadustega inimeste temaatikast – seal pakutakse esmatasandi nõustamist, jagatakse valdkonnaga seonduvaid materjale, informatsiooni, vahendatakse kontakte. Samas on see hea võimalus ühingutel omavahel kohtuda, jagada kogemusi ning saada juurde uusi liikmeid.

Inimeste igapäevane toimetulek ei ole mõeldav ilma tervise eest hoolitsemiseta. Seega pakume võimalust tutvuda erinevate terviseprobleemidega tegelevate tugiorganisatsioonidega, saades paremat ülevaadet meid puudutavate haiguste kohta.

Puuetega inimeste võrgustikku üle terve Eesti kuulub ligi 420 organisatsiooni. Puuetega inimeste võrgustiku näol on tegemist märkimisväärse jõu ja ressursiga, kes annavad ainulaadse panuse puuetega inimeste toimetuleku, elukvaliteedi ja ühiskonnaelus osalemise parandamisse.

Koguperefestivali „Puude Taga On Inimene“ ühenduste alal on esindatud järgmised organisatsioonid: