Riigikogu võttis erakorralisel istungil 54 poolthäälega vastu mootorsõidukimaksu seaduse. Puudega inimesi kavatsetakse nüüd toetada mitte maksusoodustuse, vaid täiendava toetusega.

President jättis seaduse esimesel korral puudega inimeste ebavõrdse kohtlemise tõttu välja kuulutamata. 

Vastu võetud seadusega tõstetakse raske ja sügava puudega laste ning raske ja sügava puudega tööealiste toetust, makstakse ühekordset mootorsõidukimaksu mõju leevendamise toetust ja parandatakse abivahendite kättesaadavust, teatas sotsiaalministeerium.

Kokku panustatakse puudega inimeste toimetuleku parandamisse muudatustega igal aastal täiendavalt 9,1 miljonit eurot.

Kui seadus jõustub eelnõu kohaselt 1. jaanuaril, siis puuetega inimeste igakuised toetused ja abivahendeid puudutavad sätted jõustuvad ettepaneku kohaselt juunis 2025.

Seadusemuudatusega on plaanis suurendada raske ja sügava puudega laste toetusi vastavalt 180 eurole ja 270 eurole, mis toob puudega laste peredele igakuise lisatoetuse 18,91 eurot ja 28,36 eurot. Lisaks tõstetakse sügava puudega tööealiste toetust 100 euroni, mis tagab neile 46,3–56,53 lisaeurot kuus. Raske puudega tööealiste toetus ühtlustatakse 50 eurole, võimaldades neile lisatoetust 0,91–15,22 eurot kuus.

Samuti on plaanis 2025. aastal maksta ühekordset puudetoetust raske ja sügava puudega lastele ja tööealistele, et kompenseerida mootorsõidukimaksuga lisanduvaid kulusid enne puudetoetuste tõusu seaduse jõustumist.

Seadusemuudatus näeb ette ka puude raskusastme ja vähenenud töövõime nõude kaotamise abivahendite riigipoolse soodustuse alusena. Muudatuse tulemusel ei ole üheski vanuserühmas enam abivahendi riigipoolse soodustusega saamise aluseks tuvastatud puude raskusaste või töötukassa hinnatud vähenenud töövõime. Soodustuse saamise aluseks on edaspidi inimese tegelik abivahendi vajadus, mille selgitab välja spetsialist, kes abivahendi tõendi väljastab.

Alla 18-aastaste laste puhul tähendab muudatus seda, et kõikidele lastele, kellel on tuvastatud abivahendi vajadus, hüvitab riik abivahendi piirmääras 90 protsenti. Kõikidele tööealistele, kellel on tuvastatud abivahendi vajadus, hüvitab riik abivahendi vajaduspõhiselt 40–90 protsendi ulatuses vastavalt abivahendite loetelule.

Eelnõuga kehtestatakse Eestis mootorsõidukimaks, mis hakkab koosnema osast, mida tasub sõidukiomanik igal aastal liiklusregistris registreeritud sõidukitelt, ning teiseks tuleb sõiduautode ja kaubikute liiklusregistris registreerimisel maksta mootorsõiduki registreerimistasu.