Eelmisel nädalal saavutati suur võit pikaks veninud vaidluses liikumispuudega noormehe õiguste üle. Tallinna halduskohus otsustas, et linn on käitunud noormehega õigusvastaselt ja peab talle tagama inimväärsed võimalused ühiskonnas osalemiseks.

Tallinna Puuetega Inimeste Koja juhatuse esimees Külli Urb märkis Tallinna halduskohtu otsuse valguses: " Sellised otsused aitavad puuetega inimestel iseseisvamalt ja julgemalt elada. Kohalike omavalitsuste volikogud ja poliitikud peavad muutma oma suhtumist lisavajadustega inimestesse ".

Kohtuvaidlus sai alguse üle nelja aasta tagasi, mil kaasasündinud kesknärvisüsteemi kahjustusega ja sellest tuleneva liikumispuudega noormees esitas Tallinna linnale taotluse isikliku abistaja teenuse saamiseks. Tallinna linn aga ei nõustunud osutama teenust vajalikul määral ja koostöös Liverte advokaadibüroo vandeadvokaat Meris Vellinguga pöörduti kohtusse. Eelmisel nädalal rahuldas Tallinna halduskohus noormehe kaebuse ja tühistas Tallinna toonase otsuse.

Velling tõdes, et pika kohtutee fookuses oli eelkõige küsimus puudega isiku elustandardist: “Leidsime oma kaebuses, et arenenud Euroopa sotsiaal- ja kultuuriruumi osaks olevas Eesti ühiskonnas ei saa inimväärseks lugeda elustandardit, mis tagab üksnes ellujäämiseks vajaliku miinimumi. Riigil ja kohalikul omavalitsusel on nii põhiseadusest kui rahvusvahelisest õigusest tulenevalt positiivne kohustus kõrvaldada puudest johtuvat faktilist ebavõrdsust moel, mis võimaldab puudega inimesel realiseerida enda õigusi teiste inimesega võrdselt. Inimesele tuleb leida tema abivajadusele vastav terviklahendus, mitte kohelda teda kui objekti.”

Kohus leidiski kokkuvõtlikult, et kohalikud omavalitsused peavad inimese abistamiseks valima meetme, mis sobitub parimal viisil tema individuaalsete vajadustega. Lisaks peab see aitama parandada erivajadusega inimese elukvaliteeti ja võimaldama tal igapäevaelus osaleda võrdselt teiste ühiskonna liikmetega.

Täistekst Inimõiguste Keskuse veebilehel