EPIKoda käis koos EPIFondi ja võrgustiku liikmetega õppevisiidil Oslos

16.09.2022 | Eesti Puuetega Inimeste Koda | Jaga Facebookis

Õppereis oli suunatud Eesti Puuetega Inimeste Fondi nõukogule, Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevmeeskonnale ja võrgustiku esindajatele. Kokku oli õppereisil 11 osalejat, kellest 5 olid EPIFondi poolt ning 6 EPIKoja võrgustiku poolt. Reis toimus 6.-8. septembrini ning hõlmas kohtumisi kohalike puuetega inimeste organisatsioonidega, kohaliku omavalitsuse ja töökeskusega. Peamised teemad olid ligipääsetavus ja universaalne disain ning organisatsioonide rahastamise küsimused.

Norra puuetega inimeste ja krooniliste haiguste patsientide esindusorganisatsioonis (FFO) kohtusime ülemaailmse Seljaajusonga ja vesipeahaigete ühingu (IFSBH) presidendi ning Euroopa Puuetega Inimeste Foorumi juhatuse liikme Cato Liega, kes tutvustas organisatsiooni tegevusi ja seda, kuidas Norras käsitletakse ligipääsetavuse teemasid ning universaalset disaini. Oslo linn soovib saada ligipääsetavaks aastaks 2035, kuid FFO sõnul on tegevuskava liialt laiahaardeline ning vajab paremat fokusseerimist ja suunatud tegevusi puuetega inimeste vajaduste parandamiseks. Tema sõnul on ligipääsetavus Oslos, ja Norras üldse, teinud läbi suure arengu, kuid nendib ka seda, et palju tööd on veel ära teha, tuues välja nii puuetega inimeste vajadustest teadmatuse probleemi ja sihtgruppide mitte kaasamist kõikide avalike hoonete puhul.

Eelmisel aasta oktoobris avatud Edvard Munchi muuseumis tuvustasti nii ekspositsiooni kui ka hoone ligipääsetavuse lahendusi. Suurt rõhku oli muuseumis pandud ekspositsiooni ligipääsetavaks muutmiseks liikumis- ja nägemispuudega inimestele, mis tähendas nii klaasvitriinide all eksponeeritavale liikumisabivahendiga lähemale sõitmise võimaluse loomist, giidiga eksursioone, aga ka interaktiivseid ning taktiilseid lahendusi.

Bufdiris, mis on ametkond, kes tegeleb laste, noorte ja pere teemadega ning on samal ajal ka mitme teise ministeeriumi käepikendus, andis oma tegevustest ülevaate visiidi järgmisel päeval. Bufdir tegeleb ligipääsetavuse ja puuetega inimeste õiguste tagamisega ning ühtlasi jälgib ja toetab seda, et Norra poolt 2013. aastal ratifitseeritud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni täidetaks ja viidaks ellu. Voliniku kaudu saime ülevaate võrdse kohtlemise seadusandlusest, kus oli toimunud üsna suur muutus, kus neli seadust koondati kokku võrdse kohtlemise seaduse alla. Toodi välja mõte, et Norra ühiskonna muutmist universaalselt disainitud ühiskonnaks tuleks näha rohkem meetodi kui mingiks kindlaks tähtajaks valmiva produktina.

Kodanikuühiskonna organisatsioonide ja valdkonna projektide rahastamisele keskenduv ülevaade Bufdiris tõi välja, et aastas rahastatakse umbes 134 organisatsiooni, kes saavad tegevustoetust huvikaitsetegevuseks summas 25 miljonit eurot. Tegevustoetust eraldatakse 22 miljonit eurot, millest 2,5 miljonit eurot eraldatakse eelkõige tegevusteks, mis on sotsiaalse ja inimeste heaolu tõstva eesmärgiga nagu näiteks suvelaagrid, spordi ja vaba-aja üritused. Summa 1,4 miljonit eurot eraldatakse aastas projektidele, mis on seotud universaalse disaini edendamisega ühiskonnas.

Kohtuti ka Oslo linnavalitsuse heaolu ametiga, kes eraldab raha kodanikuühiskonna organisatsioonidele koguulatuses 14 miljonit eurot. Finantside saajate hulgas on mitme valdkonna organisatsioone, nagu puuetega inimeste organisatsioonid, aga ka neid, kes tegelevad vaimse tervise probleemide ja integratsiooni küsimustega. Toetuste jaotus ei ole otseselt paigas. Organisatsioonid taotlevad elektroonilise taotluse abil ning otsused vaadatakse üle ka linnavolikogu poolt, kus on võimalik oma tegevusele raha juurde küsida, mis vahel ka õnnestub. Kõigil taotlejatel on õigus linnavolikoguga kohtuda, mis on eesmärk oma agenda tutvustamiseks. Tihtilugu on probleem aga selles, et summa, mida soovitakse on suurem, kui saadaolevad vahendid. Samuti on ajalooliselt osade organisatsioonide toetamise tava ja summad juba välja kujunenud. Muude tegevuste käigus panustatakse ka kogemusnõustamise edendamisse.

Õhtul külastati juunis 2022 avatud Rahvusmuuseumit, kus leidis aset ka arutelu teemal, kuidas on tagatud ligipääsetavus hoonele ja ekspositsioonile, tutvustati Rahvusmuuseumi rakendust (viipekeelsed tutvustused, audiokirjeldus jne). Rahvusmuuseumi universaalne disain oli lahendatud sarnaselt KUMU kunstihoonele (värvid must, hall ja punane), massivne erinevate kivimite kasutamine, mis tõi ühtlasi kaasa näiteks invatulatis kontrastsuse probleemi. Ka oli tänasele kümnendile omaselt justkui "ära peidetud" muuseumi sissepääs, mille leidmine ligipääsetavuse aspektist võinuks olla lahendatud teisiti, olla kergemini hoomatav. Mastaapse hoone projekteerimisel olid kaasatud osaliselt ka puuetega inimeste esindusorganisatsioonid.

Viimasel päeval külastati SENS kaitstud töötamise ja tööalase rehabilitatsiooni keskust, mille eesmärk on pakkuda vaimse tervise probleemiga inimestele tööd. Täna on eriteenustel umbes 1500 inimest ning palju pakutakse pikaajalist kaitstud tööd. Teenuse saamise vanuseline ülempiir on 67 aastat, peale mida on kohustus pensionile suunduda. Suunamised teenusele toimuvad läbi NAV-i (Norra töötukassa ja Sotsiaalkindlustuse ühisamet). Tootmisosakondi oli Sensil 3 - meediaosakond, keskkonnaosakond ja toitlustusosakond. Tööalase rehabilitatsiooni klientidele makstav tasu tuleb NAVi vahenditest, millele SENS lisab 4 eurot tunnis juurde. Töökeskkonna komitee töös osaleb ka klientide esindaja, mis tähendab, et ta on otsuste tegemise juures ja suunab ka seda, kuhu suunda ettevõte areneda võiks. Oslos on sarnaseid tööalase rehabilitatisooni ettevõtteid kokku 15.

Õppevisiit kulges edukalt, pakkus erinevaid elamusi ning aitas laiendada ja näha ligipääsetavusega seotud probleeme ning võimalusi, tutvuda puuetega inimeste valdkonna rahastamise küsimustega Norras.

НАВЕРХ