Põhiseaduse § 28 alusel on puuetega inimesed riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all. Riigikogu valimiste tulemusel pannakse paika järgmiste aastate peamised suunad kogu Eesti arenguks, sh ka puuetega inimeste jaoks olulistel ja eluolulistel teemadel. 2022. poolaasta seisuga on Eestis 128 576 puudega inimest ja ca 25 000 suure hoolduskoormusega omastehooldajat, lisanduvad teised pereliikmed, keda puudega lähedase toetamine puudutab.

Tänased otsused ja tegevused peavad lahendama praeguseid kitsaskohti ning ennetama probleeme ka tulevikus.

Meie soov on, et Toompea jõujooni seaksid ka sotsiaalteemad, samuti teemad, mis puudutavad puuetega inimestele ja nende lähedastele abi ja toe pakkumist, võrdset kohtlemist ja ligipääsetavust, võrdseid ja läbipaistvaid võimalusi hariduses, tervishoius ja tööhõives. Puuetega inimeste õiguste tagamise ja nende ühiskonda kaasatuse küsimuste lahendamiseks peavad andma panuse kõik erakonnad.

Toome alljärgnevalt välja mõned teemad, mida soovime erakondade valimisprogrammidest ja seejärel erakondade tegevusprogrammidest ja koalitsioonilepingust leida.

VÕRDNE KOHTLEMINE

Kõikide inimeste võrdne kohtlemine on arenenud ja inimesi austava ühiskonna tunnus. Sõltumata puudest peab igal inimesel olema diskrimineerimisvaba juurdepääs näiteks sotsiaal- ja tervishoiuteenustele ja hariduselus osalemisele. Võrdse kohtlemise seaduse muutmine, tagamaks diskrimineerimise kaitse puudega inimestele kõigi diskrimineerimise aluste lõikes, on võtnud erinevatel Riigikogu koosseisudel põhjendamatult ja ebamõistlikult kaua aega. Võrdse kohtlemise seadust tuleb muuta ja täita sellega nii EV Põhiseaduse kui ka rahvusvaheliste konventsioonidega võetud kohustusi. Vt ka ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni täitmise variraport.

SOTSIAALKAITSE

Puuetega inimeste ja nende lähedaste jaoks on sotsiaalkaitseline abi kriitilise tähtsusega, et osaleda haridus-, töö- ja ühiskonnaelus ja hoida peresuhteid.

• Teenuste pakkumine peab olema vajaduspõhine ning abi maht peab olema piisav, et võimaldada nii puudega inimesel kui tema hooldajal osaleda haridus-, töö- ja ühiskonnaelus, omada vaba aega tegelemaks füüsilise ja vaimse tervise hoidmisega, samuti teiste pereliikmetega koosolemisega. Abi tuleb disainida moel, kus tuge vajavat inimest ei painutata teenuste raamidesse, vaid inimesele pakutakse neid komponente, mida tema ja pere vajavad.

• Vajaduspõhise ja üle-eestiliselt võrdse kohtlemise tagamiseks peab olema loodud ühtne abi- ja toetusvajaduse hindamissüsteem.

• Abi osutamisel tuleb silmas pidada koduläheduse printsiipi ja parandada teenuste piirkondlikku kättesaadavust ja kvaliteeti, sh ka näiteks erihoolekande- ja sotsiaalse rehabilitatsiooniteenused.

• Abi osutamisel tuleb lähtuda bürokraatia vähendamisest ja taotleja ebamõistlikust koormamise vältimisest. Abi taotlemise, vajaduse tuvastamise ja pakkumise korraldus peab olema lihtne ja ladus.

• Vajalik on hoolduskoormuse reformiga jõuliselt ja selgesuunaliselt edasi liikuda (sh omastehooldajate tugisüsteem, koduteenuste arendamine).

• Abi tuleb pakkuda ka ennetavalt. Info abi saamise võimaluste kohta peab olema presenteeritud erinevatele sihtgruppidele arusaadaval ja kättesaadaval moel ning viisil.

• Vajalik on erivajadustega laste integreeritud abistamise mudeliga edasiliikumine sotsiaal- ja haridussüsteemi üleselt.

• Oluline on sotsiaalkaitse süsteemi pidevalt monitoorida, sh tõhustada süsteemset ja sisulist järelevalvet teenuste kvaliteedi üle.

• Selgust ja lahendust vajab puude tuvastamise metoodika senisest erinev tõlgendamine. Kuna puue on sageli eelduseks teenuste/toetuste saamiseks, siis võivad abivajajad muutunud praktika tulemusel jääda vajaduspõhise riiklikul ja kohalikul tasandil osutatava abita.

TÖÖTURG

• Erivajadustega inimeste tööhõive suurendamiseks tuleb soodustada paindlike töövormide kasutamist (paindlikud töögraafikud, osa-ajaga töö, kaugtöö jne)

• Tööandjate valmidust ja huvi erivajadustega inimeste töölevõtmiseks aitab suurendada teadlikkuse tõstmine sihtgrupi eripäradest ning asjakohastest toetusmeetmetest ja teenustest nende värbamisel. Nimetatud teavitustöö peab olema süsteemne ja järjepidev.

• Erivajadustega inimeste tööturul osalemiseks tuleb suurendada vajalikus mahus tugiteenuste (transport, tugiisik, isiklik abistaja, viipekeele tõlketeenus jne) kättesaadavust.

• Töötada välja tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse süsteem.

LIGIPÄÄSETAVUS

• Eluruumide kohandamise ja tagamise teenuse puhul on suur roll avalikul sektoril, kes peab leidma meetodid elukondliku kinnisvara ligipääsetavuse komponendi eesmärgipärastamiseks. See tähendab, et terviklahenduse loomiseks tuleb kinnisvara objekt ja selle lähedal asuvad ühendusteed projekteerida ligipääsetavateks.

• Kortermajade probleemiga tegelemine vajab läbi mõtestamist, ressursside ja uute lahenduste leidmist. Ligipääsetavuse rakkerühm on leidnud, et riiklikul tasandil tuleb ellu viia katseprojekt, et leida parimad Eesti oludesse sobivad lahendused. Selleks on vajalik miinimumnõuete kehtestamine ka ligipääsetavuse osas.

• Ühiskonnas osalemine, näiteks valimised, aga ka Vabariigi Presidendi, peaministri ja Riigikogu esimehe kõned, pöördumised, erakorralised teated peavad olema kättesaadavad olenemata erivajadusest. Ehk siis peale füüsilise ligipääsetavuse peab olema tagatud ka inforuumi ligipääsetavus, mis tähendab, et kõikides avaliku sektori asutustes ja üritustel peab olema tagatud info ka eesti viipekeeles, lihtsas keeles, kirjeldus- ja kirjutustõlgi abil, saadaolev info peab olema loetav ekraanilugeriga.

• Toodete ja teenuste ligipääsetavuse seadusega paranevad nõuded osade toodete ja teenuste osas, et tagada parem ligipääs puuetega inimestele, kuid seaduse kohaldamisala sellega piirdub. Peame möödapääsmatuks ka teiste õigusaktide kohaldamist, lisanõuete ning toetavate nõustamis-, haridus- ja motivatsiooni meetmete rakendamist.

• Info sobivas vormis kättesaadavaks tegemine, sh võrgus eeldab seda, et mistahes puudest tuleneva erivajaduse tõttu on ligipääs teabele, teenuste ning toodete kohta saadaval olev info on kasutatav kõikidele inimestele. Kusjuures tuleb lähtuda teadmisest, et kasutajamugavuse all peetaksegi silmas peamiselt puuetega inimestele mõeldud lahendusi. Ligipääsetav veebikeskkond aitab kiiremini läbi viia toiminguid, saada lihtsamini infot ning ühtlasi aitab kaasa inimeste iseseisvusele, muuhulgas laste ning vanemaealiste puhul.

• Avalik ruum ja keskkond, sh ka rannad, vaba aeg, kultuur peavad olema kasutatavad kõikidele Eesti elanikele. Arvesse tuleb võtta Ligipääsetavuse rakkerühma soovitusi selles ning arvestada, et puuetega inimesed ei ole ainult mitte tarbijad, vaid on võrdne osa ühiskonnast, kogukonnast, töökollektiivist jne.

• Tegeletud on transpordivahendite ja transpordisõlmede ligipääsetavuse uuendamisega. Lisaks on oluline hinnata rohkem kui viis aastat tagasi projekteeritud bussioote- ja peatumise alade ligipääsetavust ning teha vajalikud uuendused.

• Vajalik on viipekeele tõlkide koolitamise taastamine kõrghariduse tasemel, et tagada viipekeele kui ametliku riigikeele kasutamise kvaliteet ja järelkasv.

TERVISHOID

• Vaimse tervise probleemide lahendamiseks ja ennetamiseks tuleb jõuliselt ja kiiresti võtta vastu otsused seonduvalt arstide, vaimse tervise õdede, psühholoogilise abi ja tugiteenuste vajaduspõhiseks osutamiseks. Tagada tuleb piisav hulk spetsialiste (riiklikud õppekohad), täiendada väljaõppe ja täiendõppe korraldust, arvulist vajadust ning teenuste pakkumise rolli ja vastutust.

• Tervishoiuteenuste ja ravimitega seonduv teave peab olema patsiendile mõistetav ja arusaadav olenemata tema erivajadusest (meelepuuded, intellekt jm). Teenuse osutamisel on oluline teha teenuse osutamisega seonduv teave arusaadavaks igale patsiendile hoolimata tema eripärast, mistõttu on oluline tagada teenuse osutamisel vajalikud (tugi)teenused (viipekeeletõlk, visuaalsed abivahendid, lihtsustatud vormis teabe edastamine jms) ning koolitada teenuse osutajaid (arstid, õed, hooldajad jm personal) puude eripärade teemal.

• Tervishoiuteenus peab olema inimkeskne ehk integreeritud ja sidustatud (sh tagatud transport teenusele ja tagasi koju, suunamine õendusabisse või hoolekandeasutusse peab olema patsiendi jaoks korraldatud võimalikult mugavalt ja säästvalt, patsiendi huve, väärikust ja vajadusi arvestades sh patsienti pidevalt kaasates).

• Tervishoiuteenuse osutamisel tuleb lähtuda võrdse partnerluse põhimõttest ehk patsienti tuleb kohelda tervisemeeskonna võrdväärse partnerina, jagada vajalikku teavet patsiendi jaoks arusaadaval viisil ja määras ning teenuse osutamisel lähtuda patsiendi vajadustest, võimekusest ja ootustest.

• Oluline on patsientide teadlikkuse tõstmine: suurendada patsientide võimekust mõista terviseandmeid (tervisealane kirjaoskus), teha tervise infosüsteemi (TIS/UPTIS) kasutamine patsientide jaoks mugavaks (ligipääs, loetavus, loogiline ülesehitus) ja sisuliseks (patsiendi jaoks vahend tervishoiualase teabe edastamiseks arstidele, lisaks tervisteadlikkus ja ravijärgimus jms). Tervise infosüsteemis olev teave peab olema piisav ja sisuline, mis tagab patsiendi jaoks kvaliteetse teenuse ja võimaliku jätkuteenuse (vajalik teave olemas minnes teise arsti juurde, esitades töövõime hindamise/puude raskusastme tuvastamise taotlust jms).

• Vajalik on kindlustada ravimite kättesaadavus ka harvikhaigustega inimeste raviks ning tagada harvikhaigusega inimeste võrdne kohtlemine tervishoius. Oluline on siinjuures ka menetlemiskiirus ja otsuste läbipaistvus.

HARIDUS

• Vajalik on tõhustada tugispetsialistide ettevalmistust ja tugiteenuste pakkumist ning kättesaadavust kaasava hariduse sisuliseks rakendumiseks nii alus- kui üldhariduses.

• Laiendada erivajadusega õppuri stipendiumi kutsekoolide õppijatele. Võrdsustada puudeliikide ülesed toetused erivajadustega õppuritele.

• Alus- ja üldhariduse õpetajate tasemehariduses ja täiendhariduses suurema rõhu asetamine kaasava hariduse rakendamiseks vajalike oskuste omandamisele, sh kehalise kasvatuse ja liikumisõpetajate väljaõppes.

• Vajalik on puuetega inimeste erialane taseme- ja täiendharidus tööturu ootustega ja vajadustega vastavusse viia.