Täna tähistatakse ligipääsetavuse päeva

20.05.2021 | Jaga Facebookis

Täna, 20. mail 2021, tähistatakse rahvusvahelist ligipääsetavuse päeva. Tähtpäeva eesmärk on tuua esile digi- ja füüsilise taristu kasutajasõbralikkuse olulisust kõigile inimestele sõltumata nende erivajadustest. Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) juhib sel puhul tähelepanu nii ligipääsetavuse edusammudele kui väljakutsetele Eestis.

“Riigikantselei juures tegutsev Ligipääsetavuse rakkerühm on seadnud ambitsioonika eesmärgi muuta Eesti ligipääsetavaks aastaks 2035. EPIKoda teeb omalt poolt kõik, et ühiskonda sel teekonnal toetada,” ütles EPIKoja juhatuse liige Jakob Rosin. “Tööd on veel palju: kahjuks on näha, et kriitilistel kohtadel on ligipääsetavus paljude ettevõtete ja ka riigi jaoks ühekordne projekt, mitte sisse ehitatud disaini osa. Näiteks hetkel käimas oleva Covid-19 vaktsineerimise broneerimissüsteemis on tõsiseid ligipääsetavusprobleeme, mis takistab paljudel iseseisvalt oma vaktsiini broneerimast.”

Eesti Puuetega Inimeste Koja andmetel nii riigi kui ka erasektori huvi ligipääsetavuse suhtes on viimastel aastatel siiski märgatavalt tõusnud. Edusammudeks on näiteks Riigi Kinnisvara AS poolt ligipääsetavate riigimajade rajamine, valitsuse pressikonverentside ning vabariigi aastapäeva teleülekannete, samuti laulu- ja tantsupeo vahendamine eesti viipekeeles ja kirjeldustõlkes, aga ka Paksu Margareeta rekonstrueerimine ligipääsetavaks. Jõustatud on ligipääsetavuse riiklik järelevalve ning lähiaastatel töötatakse välja automaatsubtiitrite lahendus ERR telesaadetele. Ka väiksemate algatuste puhul, nagu äsja toimunud Narva kogukonnahäkaton, on kirjutus- ja viipekeeletõlke tagamine nüüd muutunud sagedasemaks.

ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ratifitseerimisega 2012. aastal võttis Eesti kohustuse parandada järjepidevalt puuetega inimeste olukorda. Konventsiooni artikkel 9 ütleb, et riik peab võtma kasutusele asjakohaseid meetmeid, tagamaks puuetega inimestele teistega võrdsetel alustel juurdepääs füüsilisele keskkonnale, transpordile, teabele ja suhtlusele, sealhulgas info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatele ja -süsteemidele, ning muudele avalikele ehitistele ja teenustele nii linna- kui ka maapiirkondades.

“Soovin juhtida tähelepanu, et enamik probleeme, mis ligipääsetavuses eksisteerivad, puudutavad ka tavakasutajaid. Näiteks veebis ei aita visuaalselt suured nupud mitte ainult vaegnägijat, vaid ka inimest, kes istub hüplevas bussis ja kelle arvuti ekraanile paistab päike. Subtiitrid ei aita mitte ainult kurti ja vaegkuuljat, vaid ka inimest, kes unustas kõrvaklapid koju. Lihtne keel ei aita mitte ainult intellektipuudega inimesi, vaid ka lapsi ja eakaid jne,” lisas Jakob Rosin.

EPIKoja peaspetsialist Meelis Joost lisas, et ligipääsetava keskkonna disain peaks olema algusest peale loomulik. “Keskkonna ja inforuumi rajamine ligipääsetavalt kohe, kui seda kavandama hakatakse, maksab hinnanguliselt vaid 5% rohkem. See on väike raha võrreldes sellega, kui hakata iga abivajaja elu-olu hiljem eraldi toetama ja ümber kujundama,” ütleb Joost Sotsiaalministeeriumi ja EPIKoja koostöös valminud videos “Kellele on mõeldud ligipääsetavus?”

Vaata täispikka videot SIIT.

Täna, 20. mail ilmus ka Eesti Puuetega Inimeste Koja ajakirja Sinuga kevadnumber. Loe ajakirja digiversiooni SIIT.

TOP