Ligipääsetavus ja universaalne disain

Ehitusliku keskkonna, välialade, info ja kommunikatsiooni ligipääsetavus on keeruline teema, kuna erinevatel puudeliikidel on ligipääsetavuse osas erinevad vajadused. Kuid arvestada tuleks eelkõige sellega, et iga uue algatuse osas tuleb kohe algfaasis läbi mõelda, kuidas erinevad kasutajad (sh lapsed, eakad, ajutise liikumisraskusega inimesed) rajatud keskkonnas või inforuumis toime võiksid tulla.

Eesti võttis kohustuse parandada järjepidevalt puuetega inimeste olukorda ratifitseerides 2012. aastal ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni, mille artikkel 9 toob välja, et andmaks puuetega inimestele võimalus iseseisvaks eluks ja täielikuks osalemiseks kõigis eluvaldkondades, peab riik võtma asjakohaseid meetmeid, et tagada puuetega inimestele teistega võrdsetel alustel juurdepääs füüsilisele keskkonnale, transpordile, teabele ja suhtlusele, sealhulgas info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatele ja -süsteemidele, ning muudele avalikele ehitistele ja teenustele nii linna- kui ka maapiirkondades.

Puudega inimestele ligipääsetavuse tagamiseks on vaja nii abivahendeid, mis aitavad kompenseerida individuaalseid tegevus- ja funktsioonipiiranguid, kui ka kohandada keskkonda, teenuste osutamist, infoedastusviise ja suhtlusvõimalusi.

Ligipääsetavus on olemuselt tihedalt seotud universaalse disainiga, võimaldades toodete loomist, mis on kasutatavad kõikide inimeste poolt vastavalt nende vajadusele. Universaalne disain lähtub sellest, et keskkond peab olema kasutajasõbralik kõigile - ilma erilahendusi rakendamata. ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis on universaaldisain defineeritud kui toodete, keskkonna, programmide ja teenuste disainimine sellisel viisil, mis muudab nad suurimal võimalikul määral kõigile inimestele kasutatavaks ilma vajaduseta teha kohandusi või kasutada eridisaini.

Eestis on ligipääetavuse teemaga tegeletud juba pikalt, kuid täna ei ole me veel jõudnud olukorrani, kus kõikidel inimestel on lihtne rajatud keskkonnas toime tulla. Ka mujal maailmas pööratakse ligipääsetava keskkonna arendamisele tähelepanu, nt Euroopa Komisjon annab igal aastal välja ligipääsetava linna tiitlit.

Kuidas rajada paremini ligipääsetavat keskkonda? Soovitame tutvuda järgmiste materjalidega:

Juhendmaterjal elukeskkonna kohandamiseks Universaalse disaini printsiipidele toetudes

Määrus Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele reguleerib Eestis ehituslikku keskkonda ja ligipääsetavust avalikus kasutuses olevate hoonete ja rajatiste puhul

Juhendmaterjal “Ehitatud keskkonna ligipääsetavus nägemispuudega inimestele” (Eesti Pimedate Liit, 2016)

Kättesaadava informatsiooni suunised- õppeks vajaliku informatsiooni juurdepääsetavust toetav IKT

Veebi sisu juurdepääsetavussuunised (Web Content Accessibility Guidelines WCAG 2.1

WCAG 2.0 (Web Content Accessibility Guidelines 2.0 rakendusjuhised )(Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium)

Euroopa Liit on vastu võtnud direktiivi, mis tagab ligipäästavuse kõigile avaliku sektori veebilehtedele. Lisaks on menetlemisel Euroopa Ligipääsetavuse direktiiv, mille ülevõtmine Eesti õigusruumi seisab peagi veel ees.

Juhendmaterjal Ligipääsetavus-kasutajatest lähtuv veeb (Trinidad Consulting OÜ, 2011)

“Informatsioon kõigi jaoks“ Euroopa standardid informatsiooni lihtsalt loetavaks ja mõistetavaks muutmiseks (Inclusion Europe ja Eesti Vaimupuudega Inimeste Tugiliit)

Ligipääsetavus on oluline ka turismivaldkonnas. Selleks on nt EAS teinud koostööd EPIKojaga, et töötada välja materjalid ligipääsetava turismiteenuse osutamiseks.

Samuti on oluline tähelepanu pöörata ka kultuurivaldkonnale - “Sündmusi kõigile! Käsiraamat ligipääsetava ja mitmekülgse kultuuriürituse korraldamiseks” (MTÜ Kakora, 2017)

SIIA SAAB. Kõik on oodatud märk väärtustab kõigile avatud ja ligipääsetavat keskkonda

Illustratsioon: vasakul olev mees sirvib infot tahvelarvutist ning paremal olev ratastoolikasutaja näitab käega infotahvlil olevale ringile.
ÜLES