Uudised

DAISY-pleierist, arvutist või nutitelefonist heliraamatute kuulamine on pimedate või vaegnägemisega kirjandushuviliste tavapärane tegevus. 1. oktoobril möödub Eestis heliraamatute järjepideva valmistamise algusest pool sajandit. 1968. aasta 1. oktoobril alustas Tallinnas tööd tollase Eesti Pimedate Ühingu helistuudio. Järjepidevust on alates 1994. aastast kandnud nägemispuudega inimeste raamatukoguteenindust korraldanud sihtasutus ja 2004. aastast Eesti Hoiuraamatukogu osana tegutsev Eesti Pimedate Raamatukogu.

Vastavalt autoriõiguse seaduses sätestatud teoste vaba kasutamise reeglile on heliraamatuid valmistatud nägemispuude või mõne muu trükiteksti lugemist takistava puude, häire või haigusega inimeste jaoks ja tavalugejateni need ei jõua. Enam kui 4900 eesti- ja võõrkeelsest heliraamatust on kujunenud suure kultuuriväärtusega varamu. DAISY standardis heliraamatutes on võimalik hõlpsalt leida peatükkide algusi ning kohti, kus kuulamine katkestati.

Viie kümnendi jooksul on Eestis heliraamatute tekste esitanud ligikaudu 200 inimest. Eesti Pimedate Raamatukogus on seda teinud näitlejad ja raadiodiktorid. Lisaks kunstimeisterlikkusele nõuab töö vastupidavust – tavaliselt loetakse järjest kaks tundi.

1970-ndail – 1980-ndail aastail luges suure osa raamatutest lintidele helistuudio kauaaegne diktor Asa Drui. Meelde on jäänud Helle-Reet Helenurme, Aksel Orava, Aksel Künka, Tõnu Mikiveri, Jüri Karindi ning Hans Kaldoja esitatu. Ikka oodatakse Andres Otsa, Mart Aasa, Urve Koni, Anne-Reet Margistet, Valli Pärna, Katrin Karismad ja Marite Kallasmad. Kõige enam – 231 – on raamatute tekste esitanud Hans Kaldoja.

Magnetofonilintidel, helikassettidel ja CD-del heliraamatutest on jõutud helifailideni. Laenamiseks ei ole vaja raamatukokku minna. Pimedate raamatukogu lugejad saavad heliraamatuid voogedastusena kuulata ja alla laadida Veebiraamatukogust või tellida iga kahe nädala tagant kodupostkasti saadetavates viis CD-d mahutavates karpides. Kes ei kasuta Veebiraamatukogu, milles on ligi 3800 heliraamatut, tellivad telefonitsi või e-postiga.

Mullu valmistati Eesti Pimedate Raamatukogus 141 ja tehti digiteerituna kättesaadavaks 56 nimetust heliraamatuid. Praeguseks on suurem osa vanu ja väärtuslikke heliraamatuid taas lugejatele kasutatavateks muudetud. Paljudel lugejatel on võimalik laenata heliraamatuid, mis on valmistatud enne nende sündimist.

Veerandsaja algusaasta jooksul anti tollases helistuudios igal aastal välja vaid 25-30 nimetust heliraamatuid. Lugejatel oli tavaks pidada uuteks heliraamatuid, mis jõudsid nendeni kahe aasta jooksul. Aktiivsed lugejad lugesid-kuulasid läbi kõik heliraamatud.

Kuna lugejaid on olnud koolieelikutest enam kui saja aastasteni, arvestatakse, et raamatuvalik sobiks erineva kirjandusmaitsega inimestele.

Lugejate arv on aastast aastasse kasvanud. Praegu ületab see 830 – Eestis, Soomes, Lätis, Saksamaal, Suurbritannias, Hispaanias, Kanadas ja USA-s.

Laenamine on tasuta. Postikulud tasub samuti raamatukogu.

Priit Kasepalu,

Eesti Pimedate Raamatukogu teabejuht

Priit.Kasepalu@epr.ee

Telefon 5646 8364