Uudised

Õiguskantsler Ülle Madise edastas Riigikogule aastaülevaate oma tegevusest. Perioodil 1. septembrist 2017 kuni 31. augustini 2018 lahendas õiguskantsleri ametkond kokku 2364 avaldust. Tänavu juunis täiendas Riigikogu õiguskantsleri seadust. Seadusemuudatuse järgi saab õiguskantsleri institutsioonist 2019. aasta algusest riiklik inimõiguste asutus. Ühtlasi hakkab õiguskantsler täitma ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonist tulenevaid kaitse ja edendamise ülesandeid.

Õiguskantsleri tegevus puuetega inimeste valdkonnas

Puuetega inimeste probleemid jõuavad avalikkuse ette sageli just siis, kui rikutakse võrdse kohtlemise põhimõtet. Sel ülevaateaastal pälvis suurt tähelepanu hoolekandeasutuste elanikele abivahendite tagamise kord. Nimelt on hooldekodus või mujal hoolekandeasutuses elaval inimesel vajaliku abivahendi (nt audioluger ehk Daisy-pleier, käimisraamid jm) soetamise kulud kuni kümme korda suuremad kui kodus elaval inimesel. Põhjus on selles, et kodus elav inimene saab abivahendi muretsemiseks riigilt toetust, aga hoolekandeasutuses elav inimene seda ei saa. Niisugust erinevust ei õigusta raha kokkuhoid ega eesmärk motiveerida inimesi kodus elama. Õiguskantsler leidis, et selline ebavõrdne kohtlemine on põhjendamatu ning palus Riigikogul viia sotsiaalhoolekande seaduse § 47 lõige 3 põhiseadusega kooskõlla. Riigikogu algatas seadusemuudatuse, mis peaks jõustuma 2019. aastal.

Valusa probleemina kerkis esile puuetega inimeste kohtlemine haiglas. Õiguskantslerile saadetud kirjast selgus, et haigla ei taganud sügava puudega patsiendile vajalikku hooldust ega lubanud seda teha ka lähedastel. Kuna ka haigla ise tunnistas võimaluste ja oskuste nappust, palus õiguskantsler selliste juhtude vältimiseks koostada Sotsiaalministeeriumil suunised puuetega inimeste eest hoolitsemiseks haiglates. Seejuures palus ta pöörata tähelepanu ka haiglatöötajate ettevalmistusele.

Erinev kohtlemine pole alati põhiseadusvastane. Nii leidis õiguskantsler, et tööealistele ja vanaduspensioniealistele puudega inimestele ette nähtud toetused võivad olla erineva suurusega. Seda seetõttu, et neile kahele sihtgrupile makstakse toetust erineval eesmärgil.

Puuetega inimestele on riik ette näinud mitmeid hüvesid. Samas võib olla keeruline neid saada. Mitu inimest kirjutas õiguskantslerile, et abivahendite taotlemisel ei selgitatud neile piisavalt nende õigusi ega ka seda, milliseid dokumente tuleb abi taotlemisel esitada. Õiguskantsler leidis, et haldusorgan peab inimesele alati andma asjatundlikke ja põhjalikke selgitusi. See aitab vältida arusaamatusi ja haldusorgani õigusvastaseid otsuseid.

Puuetega inimeste töövõime hindamiseks ja puude raskusastme tuvastamiseks esitatud puudulikud terviseandmed on mõnel juhul toonud kaasa väära otsuse, mida on hiljem tulnud muuta. Abivajaja terviseseisund hinnati varasemast halvemaks, ent ometi jäi tal ette nähtud hüve vigase asjaajamise tõttu õigel ajal saamata. Põhiseaduse järgi on puuetega inimesed riigi erilise hoole all, seega peaks riik hoolitsema selle eest, et nende inimeste abistamise süsteem ja selle rakendamine toimiks veatult.

Mitu inimest pöördus õiguskantsleri poole küsimusega, miks neil pole õigust saada toetust Euroopa Liidu rahastatud kodukohanduste projektist. Nägemispuudega inimene, kes soovis abi küttesüsteemi ümberehitamiseks, arvas, et ta ei saa toetust oma puude liigi tõttu. Tegelikult oli probleem teadmatuses. Sotsiaalhoolekande seaduse järgi on kõigil puuetega inimestel õigus saada vallalt või linnalt abi kodu kohandamisel või sobivama eluruumi saamisel. Abisaajate hulka arvatakse nii liikumisraskustega inimesed kui ka need, kellel on puude tõttu keeruline iseseisvalt hakkama saada või suhelda. Valdade ja linnade kohustust Euroopa Liidu kodukohanduse projekti tingimused ei mõjuta – kui vald või linn ei saa inimese eluruumi tema vajadustele kohandada Euroopa Liidu raha toel, tuleb selleks kasutada valla või linna enda raha.

Allikas: Õiguskantsleri Kantselei kodulehekülg

Loe lisaks:

Õiguskantsleri aastaülevaade 2017/2018

Põhjalikum ülevaade puuetega inimeste valdkonnast