Uudised

Puudega lapse vanemate algatusel teostati ajavahemikus 20. veebruar 2018 – 30. aprill 2018 puudega laste vanemate seas uuring “Elu erilise lapsega – toimetulek ja vajadused” eesmärgiga kaardistada praegune olukord puudega laste vanemate silme läbi.

Projekti meeskonda kuulusid vabatahtlikud puudega laste vanemad – Leila Lahtvee, Kaire Parts, Anne Pirn, Kristi Põldvee ja Ilona Reiljan.

Uuringu täistekstiga on võimalik tutvuda siin:
Elu erilise lapsega- toimetulek ja vajadused (uuringu kokkuvõte) Loe edasi »

6. märtsil 2018 esitleti Sotsiaalministeeriumi poolt tellitud puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuringut, mille eesmärk oli kaardistada puudega lastega perede majanduslik ja sotsiaalne toimetulek, samuti erinevate puudega lastele suunatud teenuste vajadused ja nende kasutus. Tegemist on 2009. aastal läbiviidud sarnase uuringu kordusega, küsitlustööd viidi läbi 2017. aasta augustis ja septembris ning lapse eest peamiselt hoolitsevat pereliiget küsitleti valdavalt veebi kaudu. Vastajate arv oli kokku 1904 (1828 inimest vastas ankeedile veebis ja 76 silmast-silma küsitlemisel). Loe edasi »

Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) esitleb täna, 1 märtsil kell 14.00 ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni täitmise variraportit „Puuetega inimeste eluolu Eestis“. Eesti ratifitseeris konventsiooni 2012. a ja esitas esimese riikliku aruande ÜRO-le 2015. a. Kuna riigi aruanne keskendus õigusruumi analüüsile ega kajastanud niivõrd puuetega inimeste õiguste kaitse igapäevast praktikat konventsiooni täitmisel, koostas EPIKoda variraporti. Loe edasi »

Turu-uuringute AS viib läbi küsitluse, millega soovitakse saada üle-eestiline ülevaade puudega last kasvatavate perede toimetulekust ja probleemkohtadest. Muu hulgas kaardistatakse perede vajadused toetustele ja teenustele.

„Puudega lapse kasvatamine on perele arvestatav lisakoormus nii majanduslikult, sotsiaalselt kui ka psühholoogiliselt,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Põhjalik ülevaade annab meile paremad võimalused kavandada nii riiklikult kui ka omavalitsuste kaudu meetmeid, mis vastaksid puuetega laste vajadustele ning toetaksid perede toimetulekut.“ Loe edasi »

Riigikantselei ja Sotsiaalministeeriumi tellitud ning Praxise poolt läbiviidud analüüsist selgub, et Eesti tervisepoliitika peamiste eesmärkide täitmine on takerdunud. Eesti inimeste keskmise eluea tõus on aeglustunud ja tervena elatud eluaastad on kasvu asemel hoopis vähenenud. Aastatel 2009-2016 vähenes tervelt elatud eluiga meestel 1,4 ja naistel 3 aastat.

Eesti tervisepoliitikale seatud eesmärk on suurendada nii keskmist kui ka tervelt elatud eluiga. Kui 2009. aastal elasid Eesti naised ilma terviseprobleemideta keskmiselt 59 ja mehed 55 eluaastani, siis tänaseks on näitajad langenud naistel 56 ja meestel 53,6 eluaastani. Keskmine oodatav eluiga on naistel 82 ja meestel 73 aastat, mis on tõusnud tänu vähenenud suremusele – eluiga ei pikenda mitte niivõrd parem tervis, vaid asjaolu, et paranenud ravimeetodite toel elatakse haigena kauem.

„Tervena elatud eluea lühenemine on kindlasti ohumärk töökäte puuduse käes kannatava ja vananeva elanikkonnaga Eesti jaoks. On oluline, et meie inimesed elaksid tervena võimalikult kaua, et säilitada oma töövõime ja elukvaliteet ning püsida tööturul ka kõrgemas eas,“ tõdeb Praxise tervisepoliitika analüütik Laura Aaben. Tõsistele terviseprobleemidele viitab ka asjaolu, et tööturg kaotab igal aastal ligikaudu 14 000 tööealist vanuses 16-59, kellele määratakse esmane püsiv töövõimetus. Loe edasi »

Riigikontrolli auditiaruanne “Riigi tegevus töövõimereformi ettevalmistamisel”, näitab, et riik on töövõime toetamise süsteemi rakendamiseks valmis osaliselt – välja on arendatud võimekus hinnata töövõimet, osutada töövõimekaoga inimestele teenuseid ning pakkuda abivahendeid. Töövõimereformi lõplik õnnestumine sõltub aga sellest, kas tööandjad palkavad töövõimekaoga inimesi ning kas suudetakse töövõimekao teket ennetada, sh vähendada üha kasvavat tööõnnetuste hulka. Samuti pole valitsused viimase 25 aasta jooksul suutnud luua tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse süsteemi.

Kõik auditiga seotud materjalid on kättesaadavad Riigikontrolli veebilehelt:

http://www.riigikontroll.ee/Riigikontrollipublikatsioonid/Audit

Aruande täistekst

Lühiülevaade inimestest, kellele määrati 2015. aastal töövõimetus esimest korda

PRESSITEADE
08.02.2017

Eesti Põletikulise Soolehaiguse Selts MTÜ (edasipidi EPSS) annab teada, et Euroopa haavandilise koliidi ja Crohni tõve arstide organisatsiooni (ECCO) ja Euroopa haavandilise koliidi ja Crohni tõve patsientide organisatsiooni (EFCCA) koostöös valmis 2016. aastal haavandilise koliidi ja Crohni tõve inglisekeelne ravijuhend. Nüüd, aastal 2017, on valminud ECCO-EFCCA koostöös ravijuhendite teine etapp – juhendid tõlgiti kõigi 30 liikmesorganistatsiooni liikmete keelde. Eestikeelse ravijuhendi vaatasid üle Eesti Gastroenteroloogide Selts ja Eesti Põletikulise Soolehaiguse Selts.

ECCO-EFCCA eestikeelne haavandilise koliidi ja Crohni tõve ravijuhend on uusim üldine ja informatiivne materjal nende haiguste kohta. Päris kõiki ravivõimalusi ei saa igas riigis rakendada. Loe edasi »

PRESSITEADE

OSKA uuringust selgub, et sotsiaaltöö valdkonna tööjõuvajadus tulevikus kasvab. Puudu on kutseharidusega hooldustöötajatest, kuid liiga palju koolitatakse kõrgharidusega sotsiaaltöö spetsialiste.

OSKA arendusjuhi Tiia Randma sõnul kasvab tulevikus tööjõuvajadus sotsiaaltöö valdkonnas tervikuna eelkõige tänu eakate arvu suurenemisele. „Kui kutseharidusega hooldustöötajaid oleks tööturu vajadustele vastamiseks vaja koolitada kaks korda enam, siis kõrgharidusega sotsiaaltöö spetsialiste lõpetab rohkem kui tööturul vaja,“ ütles Randma.

Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni eestseisuse liige Indrek Rohtla tõi välja, et sotsiaaltöö lõpetanutest pea pooled ei  jõua kahjuks erialasele tööle. See on selge sõnum tööandjatele, et sotsiaaltöötajate palga- ja töötingimused peavad vastama nende kvalifikatsioonile ja töökoormusele,“ rõhutas Rohtla.

Sotsiaalteenuste tarbimisele prognoosib uuring suurenemist. Põlvkondade üksteisest kaugel elamise, välismaal töötamise ning muutunud pere- ja kooseluvormide tõttu on lähedase hooldus vaja korraldada teenuste abil. Loe edasi »

2010. aastal kehtima hakanud põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega (PGS) sätestati Eesti hariduskorralduse juhtivaks printsiibiks kaasava hariduskorralduse rakendamine. Kaasav hariduskorraldus põhineb eelkõige eetilistel printsiipidel, mille kohaselt peab igal lapsel olema võimalik õppida kodulähedases koolis koos teiste omaealiste õpilastega. 2014. aastal oli Eestis ligi 26 000 haridusliku erivajadusega õpilast, keda kaasava hariduskorralduse efektiivne elluviimine kõige otsesemalt puudutab. Alates uue PGSi jõustumisest on Eestis suurenenud tavakoolides õppivate hariduslike erivajadustega õpilaste arv, ent samal ajal on suurenenud eelkõige tavakoolide eriklassides õppimine. Hariduslike erivajadustega õpilaste märkamine ja toetamine on Eestis saanud üha enam tähelepanu.

Uuringu „Haridusliku erivajadusega õpilaste kaasava hariduskorralduse ja sellega seotud meetmete tõhusus“ raames kaardistati praegune kaasava hariduse olukord Eestis dokumendianalüüsi, intervjuude, küsitlusandmete ja registriandmete põhjal. Kaasati kõiki olulisi sihtrühmi: õpetajad, koolijuhid, tugispetsialistid, lapsevanemad, koolipidajad ja Rajaleidja juhtumihaldajad.

Loe edasi »

Iga neljas täiskasvanu kogeb aastas mõnda vaimse tervise probleemi ja ligikaudu viiendikul lastest ning noortest esineb vaimse tervise häireid, mis vajavad spetsialisti abi. See tähendab, et just praegu võib keegi sinu perest, sõpradest või töökaaslastest vaevelda tõsise probleemi küüsis, kirjutab sotsiaalministeeriumi rahvatervise programmijuht Elis Haan.

Siiski on enamik sagedamini esinevatest vaimse tervise probleemidest ennetatavad ja iga inimene saab oma vaimset tervist positiivselt toetada ning vajalikku abi leida. Selleks on loodud vaimse tervise teemalised veebikeskkonnad peaasi.ee ning enesetunne.ee, vaimse tervise keskused ja kabinetid, kuhu inimesed saavad pöörduda.

Abi otsimist takistab valehäbi
Faktum & Ariko viis sotsiaalministeeriumi tellimusel läbi uuringu „Teadlikkus, hoiakud ja suhtumised vaimsesse tervisesse“, millest selgus, et 52% Eesti elanikkonnast oma vaimset tervist ja heaolu heaks ning üle poole Eesti elanikest on vaimse tervise parandamise eesmärgil viimase aasta jooksul oma elustiili muutnud. Näiteks on nad tõstnud oma liikumisaktiivsust ja muutnud ellusuhtumist. Loe edasi »