Uudised

Töövõimereform puudutab suuremal või vähemal määral meid kõiki. Uuendused, mis aitasid näiteks oktoobris tööle 443 vähenenud töövõimega inimest, toetavad inimesi töö leidmisel ja tööandjaid tublide töötajate saamisel.

Estonia Klaverivabrik ja Margon OÜ on head näited, kuidas vähenenud töövõimega inimestesse panustamine tasub end ära. Estonia Klaverivabriku juhataja Venno Laul julgustab töötajaid otsima just erivajadusega inimeste seast, sest nad on oma suhtumisega eeskujuks teistelegi töötajatele. Klaverivabrikus on juba 14 aastat valmistanud klaviatuure Arne, kes on vähenenud töövõimega.

Reklaamikingitustega tegeleva Margon OÜ juhataja Ene Maide peab oluliseks anda igale inimesele võimalus tunda end vajaliku ja täisväärtusliku kodanikuna. Ettevõtte leidis sobiva töötaja Rauli Töötukassa kaudu.

Tutvu Estonia Klaverivabriku ja Margoni lugudega järgnevas videos!

Loe edasi »

Sotsiaalministeerium
Pressiteade

Üle Eesti toimunud töövõimereformi infopäevadel tutvustati uut töövõime hindamise süsteemi ja teisi töövõimereformiga seotud teemasid. Oma küsimustele said infopäevadel vastused pea pooltuhat inimest. 

Sotsiaalministeeriumi töövõimepoliitika juhi Arne Kailase sõnul puudutab töövõimesüsteemi ümberkorraldamine peaaegu kõiki Eestimaa inimesi. „Tahtsime anda inimestele võimaluse küsida ja saada vastuseid neid puudutavatel teemadel, valmistada neid ette töövõime hindamisele üleminekuks. Iga suur muudatus toob endaga kaasa ebakindlust ning teadmatust tuleviku ees. See on loomulik ja meie asi on anda kõigile küsimustele vastused, sest muutus tuleb selleks, et inimesed saaksid vajaliku toe suurema iseseisvuse poole liikumisel,“ rääkis Kailas.

Infopäevadel selgitati erinevates töötubades, kuidas täpselt käib töövõime hindamine ja millised tingimused on töövõimetoetuse saamisel. Lisaks oli avatud messiala, kus küsimustele aitasid vastuseid saada sotsiaalministeeriumi, töötukassa, sotsiaalkindlustusameti ning abivahendeid pakkuvate ettevõtete ja rehabilitatsiooniteenuse osutajate esindajad. Infot sai nii eesti kui vene keeles, vaegkuuljatele olid abiks viipekeele tõlgid. Loe edasi »

2. novembril 2016. a. toimub Tallinnas Original Sokos Hotel Viru konverentsiruumides sotsiaal-ministeeriumi korraldatud töövõimereformi teabepäev.

Teabepäeva raames toimub 2 töötuba: üks erinevatest võimalustest tööle kandideerimisel ja teine stressiga toimetulekust.

Töötubadesse on võimalik kohapeal registreeruda, ühte töötuppa mahub 16 osalejat.

Palun edastage infot oma liikmetele ja levitage infot oma Facebooki lehel, et soovijad saaksid osaleda. Facebookis on veidi rohkem infot:

https://www.facebook.com/events/1792844840995383/

https://www.facebook.com/events/1760176054232258/

 

Sotsiaalministeerium koostöös töötukassa ja sotsiaalkindlustusametiga korraldab 11. oktoobrist kuni 2. novembrini Eesti eri linnades infopäevad, kus tutvustatakse uut töövõime hindamise süsteemi ja teisi töövõimereformiga seotud küsimusi. Kokku toimub üle Eesti üheksa infopäeva.

„Töövõimereformiga on riik on võtnud endale ülesande aidata vähenenud töövõimega inimestel tööd leida, tööd teha ning parandada igapäevaeluga toimetulekut lähtuvalt inimese isiklikest võimetest ja vajadustest,“ ütles tööala asekantsler Egle Käärats. „Töötukassal on praeguseks leidnud vähenenud töövõimega tööotsijatest enam kui kolmandikule poole aasta jooksul võimetekohase töö. Need inimesed saavad elada ühiskonnas aktiivset elu, suureneb sissetulek ja inimeste iseseisvus.“

Kuidas täpselt käib töövõime hindamine ja millised tingimused on töövõimetoetuse saamisel, selgitatakse infopäevade erinevates töötubades. Lisaks on avatud ka messiala, kus küsimustele aitavad vastuseid saada kohalike omavalitsuste, töötukassa, sotsiaalkindlustusameti ja sotsiaalministeeriumi ning abivahendeid pakkuvate ettevõtete ja rehabilitatsiooniteenuse osutajate esindajad. Kohapeal on võimalik pidada nõu töötukassa karjäärinõustajatega.

Et infopäevadel osalemine oleks mugavam ja lihtsam, on lähematest linnadest korraldatud ka transport. Kõik toimumiskohad on ligipääsetavad ja kohapeal on olemas viipekeele tõlk.

Uues töövõime süsteemis hinnatakse vähenenud töövõimega inimese töövõime kas osaliseks või puuduvaks. Puuduva töövõime korral saab töövõimetoetust tingimusteta, osalise töövõime korral tuleb kas tööd otsida, töötada, õppida, kasvatada alla 3-aastast last, hooldada raske- või sügava puudega inimest vmt. Töötukassa pakub inimesele tuge töö leidmisel ja seal püsimisel.

Infopäevade läbiviimist rahastatakse  Euroopa Sotsiaalfondi meetmest „Töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine“.

Karin Volmer
Kommunikatsioonijuht
Sotsiaalministeerium
626 9102 / 5696 4876
press@sm.ee / karin.volmer@sm.ee

Töövõimereformi teine etapp ehk uue metoodika põhjal töövõime ja puude hindamine uutele taotlejatele käivitus alates 1. juulist. Sotsiaalkindlustusamet on kokku pannud slaidiesitluse ja kommenteeritud taotluse vormi, mis on uutele taotlejatele ning nende abistajatel taotluse täitmisel toeks.
Alates 01.01.2017 laieneneb just see taotluse vorm ka kõigile senistele “süsteemis” olijatele, kui nende korduvekspertiisi tähtaeg kätte jõuab.
Ühistaotluse täitmiseks ja esitamiseks võib pöörduda nii Sotsiaalkindlustusametisse kui Eesti Töötukassasse.
Lisatud on kaks faili:
  1. Slaidiesitlus “TÖÖVÕIME HINDAMISE / PUUDE RASKUSASTME TUVASTAMISE TAOTLUSE VORM“,
    kust leiate üldised juhised ja põhimõtted uue hindamismetoodika kohta;
  2. PDF dokument “TÖÖVÕIMEREFORM JA PUUDE TUVASTAMINE TÖÖEALISEL INIMESEL“,
    kust leiate Eesti Vaimupuudega Inimeste Tugiliidu poolt lihtsustavate kommentaaridega (jutumullides) ning Sotsiaalkindlustusameti poolsete abistavate kommentaaridega (kastikestes, autoriks Merlin Murumets) töövõime ja puude hindamise taotluse vormi.
Kergendamaks taotluse täitmist venekeelsele elanikkonnale on taotluse vorm tõlgitud ka vene keelde, kuid täita saab seda hetkel vaid eesti keeles. Venekeelne taotluse vormi tõlge asub siin: http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/public/blanketid/ekspertiisi_blanketid/uusvormvene2.pdf
Eesti Puuetega Inimeste Koda

Tänasest, 1. juulist algab töövõimereformi teine etapp ehk töötukassa hakkab hindama töövõimet ja maksma töövõimetoetust neile inimestele, kellel pole vana süsteemi järgi kunagi töövõimetust tuvastatud või tehti seda viimati enne 2010. aasta juulit.

„Need inimesed, kes tunnevad, et vajaksid püsiva tervisekahjustuse tõttu riigi toetust ja abi, saavad alates 1. juulist pöörduda töötukassasse ja teha taotluse töövõime hindamiseks,“ ütles sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Egle Käärats. „Edaspidi saab inimene töövõimetuse protsentide asemel hinnangu, kas tema töövõime on täielik, osaline või puuduv ning selle järgi maksab riik töövõimetoetust.“

Inimestel, kel on olemas vana süsteemi järgi püsiv töövõimetus ja uue ekspertiisi tähtaeg on veel sel aastal, tuleb endiselt minna sotsiaalkindlustusametisse. Hindamine toimub senistel põhimõtetel ning üle 40%-lise töövõimetuse korral saab inimene jätkuvalt töövõimetuspensioni. Kui uue ekspertiisi tähtaeg on aga tuleval aastal või hiljem, tuleb tähtaja saabumise eel pöörduda juba töötukassasse. Kuni kuus kuud enne töötukassale taotluse esitamist tuleb ära käia ka oma pere-, eri- või töötervishoiuarsti juures, et tervise infosüsteemis oleks võimalikult täpsed andmed.

Asekantsleri sõnul saab töövõime hindamisel selgeks inimese toimetulek koos abivahendite ja toetavate teenustega. „Muudatuste peamine eesmärk on, et pikaaegse tervisekahjustusega inimesed saaksid töötada ja elada aktiivset elu. Selleks toetab riik vajalike teenuste ja abivahenditega, maksab töövõimetoetust ja  aitab töö leidmisel. Kaasaegsed abivahendid ja teenused annavad inimestele uued võimalused lisaks igapäevaelule ka tööturul,“ sõnas Käärats.

LÜHIÜLEVAADE, MIS MUUTUB 1. JUULIST:

Inimestel, kellel ei ole varem töövõimetust tuvastatud:

  • Töövõime hindamiseks tuleb pöörduda töötukassasse;
  • Töövõimetuse asemel hinnatakse töövõimet – seda, mida inimene saab ja suudab teha;
  • Töövõimetuse protsentide asemel saab otsuse puuduva, osalise või täieliku töövõime kohta;
  • Töövõimetuspensioni asemel saab töövõimetoetust: osalise töövõime korral 6,41 eurot päevas (30-päevases kuus 192 eurot) ja puuduva töövõime korral 11,25 eurot päevas (30-päevases kuus 337 eurot).
  • Osalise töövõime korral oodatakse inimeselt töövõimetoetuse saamiseks aktiivsust: eeldatakse, et inimene käib tööl, otsib tööd, õpib vmt.

Praegustel töövõimetuspensionäridel:

  • Neil, kel tuleb uuesti ekspertiisi minna veel 2016. aastal, tuleb vastavalt isiklikult tähtajale pöörduda endiselt sotsiaalkindlustusametisse töövõimetuse hindamiseks;

Tööandjatel:

  • Sotsiaalmaksu hüvitamise vähenenud töövõimega töötaja eest võtab üle töötukassa.

Loe edasi »

EPIKoda  koostöös SKA-ga on kokku võtnud kõige olulisemad nn käitumisjuhised seoses töövõimereformi II etapi käivitumisega alates 1. juulist 2016. a.

Mida toob tööealistele puudega  inimestele 1. juuli 2016 töövõimereformi vaates?

Töövõimereformi käivitumise ajal kehtib korraga nii vana kui uus metoodika. Et muudatustest oleks lihtsam aru saada, selgitame ja toome näiteid, kes, kuhu ja millal peab pöörduma.

1.07.2016 käivitub töövõimereformi teine etapp, mis muudab töövõime ja puude raskusastme tuvastamise metoodikat. Senised töövõime kaotuse protsendid asenduvad uues süsteemis järk-järgult kaheastmelise süsteemiga: osaline töövõime ja puuduv töövõime.

Senise töövõimetuspensioni asemel hakatakse määrama töövõime toetust, mille suurus alates 1.07.2016 on osalise töövõime korral 192 ja töövõime puudumisel 337 eurot kuus.

Kui uue hindamise tulemusena tuvastatakse senisel töövõimetuspensionäril osaline töövõime, kuid varasem töövõimetuspension ületab uut toetust, siis säilitatakse toetus varasema töövõimetuspensioni määras. Seda tingimusel, et inimene oli püsivalt töövõimetuks tunnistatud kestusega vähemalt kaks aastat ja töövõime hindamise taotlus on töötukassale esitatud tähtaegselt. Loe edasi »

Sotsiaalministeerium
Pressiteade
19. mai 2016

Selleks, et intellektipuudega ja teised inimesed saaksid kergema vaevaga täita uudset töövõime hindamise taotlusvormi, tõlgiti see lihtsasse keelde.

Töövõimereformi tuum on üleminek seniselt töövõimetuse hindamiselt töövõime hindamisele, mida hakkab tegema sotsiaalkindlustusameti asemel töötukassa. Enne töövõime hindamist tuleb täita enda kohta põhjalik küsimustik ning esitada see töötukassale.

Kui sotsiaalministeerium testis eelmisel aastal töövõime hindamist, saadi vaimupuudega inimeste esindajatelt tagasiside, et taotlusvormi võiks tõlkida ka neile sobilikumasse lihtsasse keelde. „Ettepanek tundus mõistlik ning nüüdseks on see edukalt ellu viidud,“ rääkis sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna nõunik Lii Pärg, hoides käes juhiste värsket lihtsustud keeles versiooni. Sotsiaalministeeriumi kodulehe vahendusel jagatavast infomaterjalist leiab lihtsas keeles selgitused töövõime hindamise taotlemisest ning taotlusvormi täitmise juhised.

Lihtsas keeles infomaterjali tunnustas erivajadustega inimeste toetusühingu Tugiliisu enese esindaja Vjatšeslav Zagorski. Tal on tihti raske tekstidest aru saada, peab neid mitu korda üle lugema või abi küsima, kuid tänu lihtsamale sõnastusele ja selgitustele on võimalik läbida protsess rutem. „Vähemalt saab enne tutvuda materjalidega või saab keegi inimene lugeda küsimused lihtsas keeles ette ning selgitada, mille jaoks on vaja neid materjale täita,“ kirjeldas Zagorski, kuidas intellektipuudega inimesed materjalist kasu saavad. Loe edasi »