Uudised

PRESSIKUTSE

16.01.2017

Hea ajakirjanik!

Eesti Puuetega Inimeste Koda kutsub Teid homme, 17. jaanuaril kell 15.00-16.30 käsiraamatu „Teekond erilise lapse kõrval“ esitlusele Toompuiestee 10, Tallinn.

Erivajadustega ja puudega laste lähedaste igapäevane mure on, kuidas orienteeruda teenuste ja toetuste rägastikus. Paralleelselt tuleb suhelda nii riigi, omavalitsuse, sotsiaal-, tervishoiu- kui haridussüsteemiga, samal ajal kasvatades suure hooldus- ja arengu toetamise vajadusega last.

Vajalik info on küll kusagil olemas, kuid tervikpilti on raske ja väga ajakulukas ette saada, mistõttu ei jõua abivajajad sageli olemasolevate võimaluste ja abini.

Käsiraamat on eriline selle poolest, et jälgib erivajadustega lapse elukaart sünnist kuni täisealiseks saamiseni ning annab nõu just selles punktis, kus pere parasjagu on – kas siis esmasel toetuste taotlemisel, kooliminekul või täiskasvanuellu astumisel. Loe edasi »

Eesti Pimedate Raamatukogu
Pressiteade
3. jaanuar 2017

Kindlasti olete pannud tähele ravimikarpidel või liftinuppude juures salapäraseid reljeefseid täppe. Ravimi nimi või korruse number on kirjutatud punktkirjas, mille looja Louis Braille sünnist möödub 4. jaanuaril 208 aastat.

Kuna nimetus või number on kirjutatud nii tava- kui punktkirjas, lubab see huvilisel punktkirjast veidi aimu saada. Braille kiri ehk punktkiri koosneb reljeefsetest punktikombinatsioonidest, mida loetakse sõrmedega. Kombinatsioonide alus on nn. kuuspunkt – ülevalt alla kolm ja vasakult paremale kaks punkti. Igat tähte ja kirjavahemärki tähistab kindel punktikombinatsioon. Seda kirja hakkas pime prantslane Louis Braille välja töötama 1825. aastal. Pimedate eestlasteni jõudis punktkiri ülemöödunud sajandi viimasel veerandil. Aastakümneid oli see neile peamine võimalus kirjandusega kursis olla. Nüüdisajal on lisandunud aga uued võimalused – helikandjatele loetud raamatud ning e-raamatute teksti kuulamine ekraanilugemis- ja kõnesünteesitarkvara abil. See on toonud kaasa punktkirjakasutajate arvu vähenemise. Kõige usinamad punktkirja lugejad on pimedad lapsed. Loe edasi »

Sotsiaalministeerium
Pressiteade
15. detsember 2016

Sotsiaalministeerium edastas täna rahandusministeeriumile kooskõlastamiseks erihoolekande asutuste kaasajastamise investeeringute kava. Kokku on plaanis investeerida 1312 teenuskoha loomisse.

„Psüühikahäiretega inimestel peab olema ligipääs teenustele ja tööturule ning võimalus osaleda ühiskonnas selle väärika liikmena,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Erihoolekande kaasajastamine on üks olulisi sotsiaalvaldkonna reforme, millega toetatakse psüühikahäirega inimeste aktiivsust ja osalemist ühiskonnaelus.“

Investeeringute kava elluviimisel reorganiseeritakse 1111 teenuskohta ning luuakse 201 uut kogukondlikku teenuskohta üle Eesti. Taotlusi psüühilise erivajadusega inimestele paremate elamis-, õppimis- ja töötamistingimuste loomiseks sai sotsiaalministeeriumile esitada augusti lõpuni. Õigeaegselt laekus 36 taotlust. Projekte hindas kuueliikmeline valikukomisjon ning sotsiaalministeerium pani selle põhjal kokku investeeringute kava, mis esitatakse lõpuks valitsusele kinnitamiseks. Loe edasi »

PRESSITEADE

02.12.2016
Eesti Puuetega Inimeste Koda tunnustab sel reedel, 2. detsembril puuetega inimeste päeva puhul toimuval konverentsil aastaauhindadega kultuuri-, spordi- ja turismiteenuste pakkujaid.

Eesti Puuetega Inimeste Koja juhatuse esimees Monika Haukanõmm: „ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni kohaselt on puuetega inimestel õigus teistega võrdsetel alustel osaleda kultuurielus, virgestus-, puhke- ja sporditegevuses.  Tavapärane kuvand puudega inimesest on kui sotsiaalteenuste tarbijast. Unustatakse, et puudega inimesed soovivad elada täiesti tavalist elu – tegelda huvialadega, külastada teatrit, spordikeskust, muuseumi, reisida. Kui teenused pole ligipääsetavad või on liiga kulukad, on see kahjuks võimatu. Soovime aastaauhindadega tuua esile ja tänada teenuseosutajaid, kes on   puuetega inimestele ligipääsetavuse arendamisel ning soodustuste pakkumisel eeskujuks kõigile vaba-aja sektoris tegutsejatele.“ Loe edasi »

02.12.2012

PRESSIKUTSE

Kutsume Teid reedel 2. detsembril kell 10.00-16.00 Eesti Rahva Muuseumi konverentsikeskuses aadressil Muuseumi tee 2, Tartus toimuvale Eesti Puuetega Inimeste Koja rahvusvahelisele aastakonverentsileTurism ja vaba aeg – kas kättesaadav kõigile?“, mille eesmärgiks on juhtida tähelepanu turismi-, kultuuri- ja teiste vaba aja teenuste ligipääsetavusele puuetega inimestele. Konverents on pühendatud rahvusvahelisele puuetega inimeste päevale.

Viimastel aastatel on puudega inimestest räägitud peamiselt tööturu kontekstis. Samal ajal on jäänud teenimatult tähelepanuta puuetega inimeste ligipääs ja osalemine vaba aja tegevustes ning reisimisel. ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikkel 30 https://www.riigiteataja.ee/akt/204042012006 ütleb, et puuetega inimestel on õigus teistega võrdsetel alustel osaleda kultuurielus, virgestus-, puhke- ja sporditegevuses. See tähendab ligipääsu teatritele, muuseumidele, kinodele, raamatukogudele, turismiteenustele, spordi-, virgestus- ja turismiobjektidele, aga ka ligipääsetavates vormingutes kultuurimaterjalide, telesaadete, filmide, teatrietenduste ja muude kultuuriliste tegevuste kättesaadavust. Loe edasi »

Eesti Reumaliit
Pressiteade
24.10.2016

Reedel toimunud tervishoiutöötajatele suunatud taastusravi konverentsil räägiti olulistest teemadest, mis puudutavad liigesehaigete laste ja noorte taastusravi.

Järjekorras juba 7. Taastusravi konverentsil kõneleti laste taastusravi võimalustest ja printsiipidest Eestis, juveniilsest idiopaatilisest artriidist,  laste osteoporoosist, laste liigesehaiguste füsioteraapiast, liigesehaige lapse valu psühholoogiast. Lisaks tutvustati abivahendite süsteemide muudatusi töövõimereformi raames ning rehabilitatsioonisüsteemi muudatusi ja arenguid.

Ettekandeid tegid oma ala tunnustatud spetsialistid: Kaja Elstein (Pärnu Haigla, Eesti Taastusarstide Seltsi juhatuse esimees), Chris Pruunsild (Tartu Ülikooli Kliinikumi lastereumatoloog), Tiina Lind (Tartu Ülikooli Kliinikumi laste taastusarst), Karin Tammik ( Tartu Ülikooli Kliinikumi lastehaigla füsioterapeut), Sirje Tarraste (Tallinna Lastehaigla, lastereumatoloog), Külli Muug (Tartu Ülikooli Kliinikumi lastehaigla psühholoog), Piret Paimla (Sotsiaalkindlustusamet) ja Airi Nõmm (Sotsiaalkindlustusamet). Loe edasi »

Sotsiaalministeerium ja Sotsiaalkindlustusamet
Pressiteade

Sotsiaalkindlustusameti uus infosüsteem SKAIS2, mis pidi alustama tööd 1. jaanuarist 2017, valmib  planeeritud tähtajast hiljem. Kõigi sotsiaalkindlustusameti teenuste toimimine ja toetuste väljamaksmine on Eesti elanikele tagatud olenemata IT-arendusprojekti käekäigust. 

„Praeguseks on selge, et 1. jaanuari tähtaeg on ebareaalne ja SKAIS2 projektiga jätkamiseks on vaja uut plaani. Nii arendaja kui ka riik on projekti keerukust alahinnanud,“ ütles sotsiaalministeeriumi e-teenuste arengu ja innovatsiooni asekantsler Ain Aaviksoo. „Edasised arengud sõltuvad sellest, millised tööd on detsembriks valmis.“

IT-ettevõtte Tieto äriarenduse juhi Olli Pirttijärvi sõnul on algselt tehtud prognoose mõjutanud nii kahe aasta jooksul muutunud valdkonda reguleeriv seadusandlus kui ka projektiga seotud meeskonnad. „SKAIS2 on äärmiselt mahukas ja kompleksne projekt, mis on otseses sõltuvuses ümbritsevast keskkonnast. Kinnitan, et nagu kogu Tieto, nii võtab ka Tieto Estonia vastutuse tehtud tööde eest. Oleme viinud sisse muudatusi projektijuhtimises, et tagada edaspidi kvaliteetne ja tähtaegadest kinni pidav arendusprotsess,“ selgitas Pirttijärvi. Loe edasi »

Põhja-Eesti Pimedate Ühingu pressiteade
13.10.2016

Juhtimaks tähelepanu helifooride vajalikkusele korraldab Põhja-Eesti Pimedate Ühing 15. oktoobril, rahvusvahelisel valge kepi päeval, ürituse Tallinnas Vabaduse väljakul. Nägemispuudega inimesed tulevad sinna, et kõndida kella üheteistkümnest alates üle tee ja osutada oma valgete keppidega fooriga ülekäikude puudustele. Kuna neil ülekäikudel pole helisignaali, kasutavad nad nägevate inimeste abi.

„Olete te kunagi olnud olukorras, kus madal õhtune päike paistab silma ja foori klaasidki ei tundu just äsja pestutena? On see seal hetkel roheline või punane tuli, mis põleb, kas eemalt lähenev auto peaks peatuma või ei? Kui teiega pole kunagi nii juhtunud, on teil vedanud, kuid vähemalt iga viiekümnes Eesti inimene on niipalju halvenenud nägemisega, kellega võib aeg-ajalt seda juhtuda, iga viiesajas näeb aga nii halvasti, et ta ei näe ei foori ega ka seda lähenevat autot.  Kuidas üle tee saada, elu ei käi ju vaid siinpool teed? Vastus on valgusfoor, millele on lisatud ka helisignaal. Kui foor ei piuksu ega toksi, siis vähemalt rääkigu see, vähemalt kasvõi selle ühe tunnikese,“ selgitas aktsiooni vajalikkust Põhja-Eesti Pimedate Ühingu ligipääsetavuskomisioni liige Jakob Rosin.

Helisevaid foore on Tallinnasse paigaldatud juba pikka aega, esimene neist paigaldati Viru trammipeatuse juures olevale ülekäigule nõukogude ajal lõpus. Järgmine Tallinna foorile paigaldatud helisignaal alustas tööd 1998 aastal Tondi ja Pärnu maantee ristmikul. Nüüd, 18 aastat hiljem, on neid vaid veidi üle 40. Loe edasi »

Jagame õiguskantsleri arvamust kohaliku omavalitsuse sotsiaalteenuste osutamise kohustuslikkuse kohta. Õiguskantsleri ettepanekud on suunatud Tartu linnale, kuid on heaks näiteks ja viitamiseks ka sarnaste probleemide korral teistes omavalitsustes.
Õiguskantsleri poole pöördus avaldaja, kes palus hinnata Tartu Linnavolikogu 26.06.2014 määruse nr 30 „Puudega lapse perele sotsiaalteenuse osutamise tingimused ja kord“ põhiseaduspärasust.
Analüüsinud sotsiaalhoolekande seaduses (edaspidi SHS) sätestatud kohaliku omavalitsuse kohustusi, leiab õiguskantsler, et igal kohalikul omavalitsusel:
  • tuleb hinnata tema poole abi saamiseks pöördunud isiku abivajadust ja selgitada välja, milline abi aitab isiku toimetulekut parandada;
  • tuleb korraldada SHS 2. peatüki 2. jaos sätestatud sotsiaalteenuse andmist, kui see aitab konkreetse inimese toimetulekut parandada;
  • peab olema määrusega kehtestatud, kuidas konkreetses omavalitsuses sotsiaalhoolekandelist abi, sh kõiki SHS-s sätestatud kohaliku omavalitsuse sotsiaalteenuseid, seaduses ettenähtud abivajaduste korral võimaldatakse.

http://oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/6iguskantsleri_ettepanek_nr_9_tartu_linnavolikogule.pdf

Loe edasi »

Riik suurendab 2017. aasta riigieelarves investeeringuid töötajate kvalifikatsiooni tõstmisse, tugevdab esmatasandi tervishoidu ning HIV ja narkomaania ennetustegevusi. Tervisekahjustusega inimeste tööle aitamiseks ja toetamiseks käivitub täies mahus töövõimereform.

„Järgmine aasta on olulise tähtsusega nii tervise- kui ka töövaldkonnas – algab kaasaegsete esmatasandi tervisekeskuste rajamine üle Eesti ja täishoo saab töövõimereform,“ ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski. „Mõlemad Eesti inimestele võtmetähtsusega suurprogrammid saavad paljuski teoks tänu Euroopa rahale. See omakorda võimaldab meie oma maksuraha investeerida teistesse olulistesse kohtadesse, eriti HIV ja narkomaania ravi- ja ennetustegevuste tugevdamisse ning töötajate ümberõppesse ja koolitusse, et ennetada paljude inimeste tööturult kõrvalejäämist.“

Olulisemad muudatused 2017. aastal:

  • Algab uute esmatasandi tervisekeskuste rajamine

Tervisekeskustesse koonduvad põhiteenustena perearsti ja -õe, füsioteraapia, ämmaemandaabi ja koduõenduse teenused ning sõltuvalt kohapealsetest vajadustest ka teisi spetsialiste. Seega on uutes tervisekeskustes võimalik paremini vastata vananeva rahvastiku vajadustele, kus järjest suurem rõhk läheb erinevate krooniliste haiguste jälgimisele ja kontrolli all hoidmisele. Kinnitatud investeeringute kava järgi eraldatakse viie aasta jooksul 63 miljonit eurot, mille eest luuakse vähemalt 59 tervisekeskust. Esimesed 15 uut esmatasandi tervisekeskust peavad tööd alustama 2018. aastal. Projekte finantseeritakse 75 protsendi ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fondist ning taotlejate omaosalus on vähemalt 25 protsenti. Lisainfo: http://sm.ee/et/muud-infot#Tervisekeskused

  • Tervisekahjustusega inimeste tööle aitamiseks ja toetamiseks käivitub täies mahus töövõimereform

2017. aastal on töövõimetoetusteks ette nähtud 88,47 miljonit eurot. Töövõimetoetamise skeemi loomiseks ja juurutamiseks on täiendavalt ette nähtud 23 miljonit eurot, mida rahastatakse ESFist. Lisainfo: www.toovoimereform.ee Loe edasi »