Põhiharidus

Kohustusliku hariduse (põhiharidus) omandamist reguleerib põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (PGS). Erivajadustega laste hariduse seisukohalt on eriti olulised seaduse peatükid, kus räägitakse, kes on hariduslike erivajadustega (HEV) õpilane (§ 46), sätestatakse HEV õpilase õppe korraldamise alused (§ 47) ning nõustamiskomisjoni tegevus (§ 50), fikseeritakse erinevad kooli otsusel (§ 48) või nõustamiskomisjoni soovitusel (§ 49) rakendatavad meetmed HEV õpilase arengu toetamiseks ning loetletakse erinevaid võimalusi HEV õpilase toetamiseks (§ 37 ja § 51 – § 54).

Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamisel lähtutakse kaasava õppe põhimõtetest, mille kohaselt üldjuhul õpib haridusliku erivajadusega õpilane elukohajärgse kooli tavaklassis. Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamise põhimõtted sätestatakse kooli õppekavas. Kooli direktor määrab isiku, kelle ülesandeks on haridusliku erivajadusega õpilase õppe ja arengu toetamiseks vajaliku koostöö korraldamine tugispetsialistide, andekate õpilaste juhendajate ja õpetajate vahel. Haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija toetab ja juhendab õpetajat haridusliku erivajaduse väljaselgitamisel ning teeb õpetajale, vanemale ja direktorile ettepanekuid edaspidiseks pedagoogiliseks tööks, koolis pakutavate õpilase arengut toetavate meetmete rakendamiseks või täiendavate uuringute läbiviimiseks, tehes selleks koostööd õpetajate ja tugispetsialistidega.

Hariduslik erivajadustega õpilaste aitamiseks on erinevaid meetmeid. Juhul kui õpilasel ilmneb mõni hariduslik erivajadus, siis esimeses etapis algatatakse kooli hariduslike erivajadustega õpilaste õppe koordineerija juhtimisel vajalikud uuringud ning võetakse kasutusele täiendavad tugimeetmed. Koolis peab õpilasele olema vajadusel tagatud eripedagoogi, psühholoogi või sotsiaalpedagoogi teenuse kättesaadavus. Koolil on võimalik rakendada erinevaid tugimeetmed, milleks võivad olla diferentseeritud õpetamine klassis, abistamine väljaspool õppetunde, eripedagoogiline või logopeediline abi õpiabirühmas ja individuaalse õppekava koostamine

Kõige igapäevasemaks toetuseks, mida pakutakse, on tugiõpe. Selleks kasutatakse erinevates koolides erinevaid võimalusi:

  • õpilase esmane toetamist ainetunnis – diferentseeritud õpilaste erinevaid võimeid arvestav õpetamine ja hindamine (nt erineva tasemega ülesanded, lisavahendi kasutamise võimalus jm);
  • konsultatsioonitunnid – spetsialisti juhendatud ainealane konsultatsioon. Enamasti osaletakse enne tähtsat tööd või eksamit. Võimalus ka tublidele õpilasetele valmistuda ainealasteks võistlusteks või/ja olümpiaadideks;
  • järeleaitamistunnid – aineõpetaja tugi väljaspool tundi nõrgematele või mingil põhjusel (nt haigus) lünklike teadmistega õpilastele. Puudub ennetav funktsioon;
  • tugiõppetunnid – regulaarne tunniväline organiseeritud tegevus mingis konkreetses aines. Tunde viib läbi selleks määratud aineõpetaja. Ennetatakse võimalikke probleeme, antakse lisateadmisi, enamasti kasutatakse õppematerjali selgitamisel erimetoodikat.
  • individuaalne õppekava (IÕK) ühes või mitmes aines koostatakse õpilasele, kelle eriline andekus, õpi- ja käitumisraskused, terviserikked, puuded või pikema aegne õpikeskkonnast eemal viibimine põhjustab olulisi raskusi töötada oma klassikaaslastega samal ajal samas ruumis või vastavale klassile koostatud töökava alusel. IÕK-ga määratakse vastavalt vajadusele: erisused õppekorralduses, õppevara, ruumi- ja inimressursi kaasamise vajadus ja põhimõtted. Individuaalse õppekava koostamine on lubatud mis tahes kooliastmes, õppeaines ja mis tahes riikliku õppekava järgi õppivale õpilasele.
  • õpiabirühm – põhiharidust omandavatele õpilastele eripedagoogilise või logopeedilise abi osutamiseks loodud rühm (täituvuse piirnorm on 6 õpilast).
  • koduõppe pakkumine – korraldamist väljaspool kooli ruume õpilase tervislikust seisundist tulenevalt või õppetöö läbiviimise korraldamist lapsevanema poolt või õppetöö läbiviimist haiglas (haiglaõpe).
  • õpetus eriklassis – Hariduslike erivajadustega õpilastele õppe paremaks korraldamiseks võib koolis moodustada eri rühmi ja klasse, et luua vajalikud tugiteenused õpilastele, kellele neid ei ole võimalik tagada tavaklassis (PGS § 51). Õpilaste maksimaalne arv eriklassis on väiksem kui üldklassis (vastavalt erivajaduse spetsiifikale 4 kuni 12 õpilast), mis annab õpetajale suurema võimaluse individuaalseks lähenemiseks.
  • lisaõpe põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava järgi lõpetanutele ehk nn. lisa-aasta võimalus – koolipidaja otsusel võib põhikoolis pakkuda lisaõpet lihtsustatud riikliku õppekava järgi põhikooli lõpetanutele, mille eesmärk on pakkuda täiendavat ettevalmistust ja tuge õppe sujuvaks jätkamiseks või üleminekuks tööturule. (PGS § 52)
  • ühe õpilase õpetamisele keskendatud õpe on võimalus sellistele õpilasele, kes terviseseisundist tulenevalt vajavad koolis pidevat jälgimist või abistamist. (PGS § 52 lg 1). Soovituse sobivas eriklassis hariduse omandamiseks või üksinda õppimiseks teeb seaduse kohaselt piirkondlik nõustamiskomisjon.

Nõustamiskeskus ja komisjon

Juhul kui kooli tugimeetmed ei anna soovitud tulemusi, on nii koolil kui lapsevanematel võimalus pöörduda maakondliku nõustamiskeskuse poole täiendavate soovituste saamiseks.

Sellisel juhul ja vastavalt vajadusele tehakse täiendavad psühholoogilised või meditsiinilised uuringud ning lapse jaoks parima õppekorralduse soovituse annab nõustamiskomisjon.

Igas maakonnas peab olema moodustatud vähemalt üks nõustamiskomisjon, mille ülesanne on soovituste andmine koolikohustuse täitmise edasilükkamiseks, alla seitsmeaastase lapse kooli vastuvõtmiseks ning hariduslike erivajadustega isikute õppe ja kasvatuse korraldamiseks. Nõustamiskomisjonis on vähemalt viis liiget. Nõustamiskomisjoni peavad kuuluma eripedagoog, logopeed, koolipsühholoog, sotsiaaltöötaja ja maa- või linnavalitsuse esindaja. Vajadusel võib nõustamiskomisjoni kuuluda ka teisi eksperte.

Nõustamiskomisjoni soovitusel ja vanema nõusolekul pakub kool õpilasele järgmiseid meetmeid:

  • lihtsustatud, toimetuleku või hooldusõpe,
  • õpilase üleviimine  hariduslike erivajadustega õpilaste klassi,
  • terviseseisundist tulenevat koduõpe,
  • ühele õpilasele keskendatud õpe,
  • põhikooli riiklikus õppekavas ettenähtud õpitulemuste asendamine, vähendamine või kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamine.

Nõustamiskomisjon võib lapsevanemale soovitada erivajadusega laste kooli. Erikool on üldhariduskool, kus enamasti on tavakoolist erinev õppekava (lihtsustatud, toimetuleku või hooldusõppekava) ning seal töötavad lisaks õpetajatele erinevad tugispetsialistid, et toetada laste arengut. Erikooli suunataksegi eeskätt juhul, kui tavakoolis ei ole vajalikke tingimusi ja pädevust erivajadusega lapse õppe korraldamiseks, toetamiseks ja vajalike tugiteenuste pakkumiseks. Lõpliku otsuse kooli valiku osas langetab lapsevanem, kaaludes erinevaid asjaolusid.

Nõustamiskomisjon teavitab kooli, kus õpilane õpib, nõustamiskomisjoni antud soovitusest selle õpilase kohta. Nõustamiskomisjoni soovitused on õpet korraldavale koolile täitmiseks kohustuslikud.

Täpsema info oma piirkonna nõustamiskeskuste või -komisjonide kohta leiab piirkondliku Rajaleida keskuse kaudu, kus pakutakse lisaks nõustamiskomisjonide töö korraldamisele tasuta ka karjääri- ja õppenõustamisteenuseid kuni 26-aastastele noortele. Vaata lisa www.rajaleidja.ee

Lisalugemist:

Hariduslike erivajadustega õpilaste klassides ja rühmades õppe ja kasvatuse korraldamise alused ning õpilaste klassi või rühma vastuvõtmise või üleviimise, klassist või rühmast väljaarvamise ning ühe õpilase õpetamisele keskendatud õppe rakendamise tingimused ja kord

Nõustamiskomisjonile taotluse esitamise tingimused ja kord

Üldhariduskoolid Eestis

Haridus- ja Teadusministeerium

Hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse kontseptsioon

Hariduslike erivajadustega õpilaste õppevara

Hariduslike erivajadustega õpilaste hindamine