Uudised

Reedel,  4. jaanuaril – rahvusvahelise pimedate punktkirja looja Louis Braille  (1809-1852) sünniaastapäeval – märgitakse ülemaailmset  punktkirjapäeva. Punktkiri  ehk Braille kiri on reljeefsetest punktikombinatsioonidest koosnev sõrmedega  loetav kiri, mida pime prantslane Louis Braille esitles 1829.  aastal. Seda  kirja kirjutatakse paksemale paberile erilise tahvli ja tihvtiga või  punktkirjakirjutusmasinaga või trükitakse punktkirjaprinteriga. Punktkirjakuvar  aga võimaldab kirjutada Braille kirjas teksti ja lugeda arvutiekraanil olevat  tavakirjas teksti punktkirjas.

Punktkiri  jõudis pimedate eestlasteni ülemöödunud sajandi viimasel veerandil. Aastakümneid  vaid üsna vähe muutunud Braille kirja arendamisele aitas oluliselt kaasa  arvutitehnoloogia kasutuselevõtmine. Eelmisel  aastal ilmus Eesti Keele Sihtasutuse väljaandel “Eesti punktkirja käsiraamat“, mille koostasid Tartu Emajõe Kooli õpetajad koostöös teiste selles valdkonnas  tegutsevate asutuste ja organisatsioonide asjatundjatega. Käsiraamatus on eesti,  inglise, prantsuse, saksa ja vene keele ning matemaatika, füüsika ja keemia  punktkirjamärgid koos kasutusreeglite ja näidetega. Raamatust saab ettekujutuse  ka Braille noodikirjast ja nüüdisaegsest arvutialasest  punktkirjast. Eesti  suurim punktkirjas raamatute valmistaja on Eesti Pimedate Raamatukogu – laenutuses on 780 nimetust selles kirjas raamatuid. Punktkirja  kohatakse kõige sagedamini ravimite pakenditel. Braille kirjas tähistusi on ka  mõne riigi postmarkidel ja müntidel. Pärnus kunagise Endla teatrimaja  mälestusmärgil on iseseisvusmanifesti tekst ka  punktkirjas.

Mullu  Eesti Pimedate Raamatukogu korraldatud võistlusel „Märka punktkirja!“ osalenud  leidsid punktkirjas numbreid liftikabiinide korrusenuppude juurest, selgitusi  jõusaali jooksutee juhtpaneelilt ja silte kaasaegsete välitualettide seintelt.  Lennukis olid punktkirjas märgitud istmeridade ja kohtade numbrid. Punktkirjas  tähistusi kasutatakse teleripultidel, busside stoppnuppudel ja pimedate  tehnilistel abivahenditel. Kauplustest võib leida loodustooteid, toidulisandit,  küpsiseid ja piparkooke, mille pakenditel on lisaks tavakirjale punktkiri. Mõnda  marki veini pudelite siltidel on ka Braille kirjas nimetus. Müügil on olnud  selles kirjas numbritega mündihoidjaid. Mitme muuseumi eksponaatide selgituste  juures on kasutatud punktkirja, ühe restorani toitudevalikus aitab orienteeruda  selles kirjas menüü.

Ravimipakendite  punktkirjas märgistamine on sätestatud Euroopa Liidu 2004. aasta direktiiviga.  Apteekides on aga vahel teadmatusest just punktkirjale hinnalipik  kleebitud. Ülemöödunud  aastal võttis Euroopa Parlament vastu deklaratsiooni tööstustoodete pakendite  punktkirjas märgistamise vabatahtlikust süsteemist. Märgistus peaks sisaldama  vähemalt teavet toote tüübi ja säilivusaja kohta.