2012

2012 aastal autasustatud

2013. aastal tähistab EPIKoja koos mitmete teiste liikmesorganisatsioonide 20. tegevusaastat. Seetõttu soovisime aastal 2012 tunnustada organisatsioonide rajajaid, eestvedajaid ja tugisambaid, kes olid algusaastate juures ning ilma kelleta jäänuks hea algatus tegemata või organisatsioon loomata. Need võivad olla inimesed, kes ei ole säranud rambivalguses, kuid on teinud oma tööd viisil, mis väärib erilist tänu. Need on inimesed, kelle tegevuse üle võime olla uhked ka 20 aastat hiljem. EPIKojale esitatid rekordarv nominente – üle neljakümne isiku, mis tegi otsuse langetamise juhatusele äärmiselt keeruliseks.

2012. aasta 10 nomineti puuetega inimeste päeval olid:

  • Helga Matvere on palju aastaid olnud Pärnu Maavalitsuse vanurite ja puuetega inimeste peaspetsialist. Helga osales aktiivselt Pärnumaa Puuetega InimesteKoja loomisel ning oma töö kaudu oli ta tihedalt seotud koja tegemistega kuni käesoleva aastani. Koostöös käivitati mitmeid olulisi maakondlikke üritusi: rahvusvahelise puuetega inimeste päeva tähistamise kontserdid, kultuurifestivalid, messid ja mitmed infopäevad. Helga on osavõtlik, hooliva ja südamliku suhtumisega puudega inimestesse ja nende probleemidesse. Samuti on ta igati julgustanud ja innustanud puudega inimeste organisatsioonide vabatahtlikke töötegijaid.
  • Kalev Märtens on seisnud vaimupuudega inimeste huvikaitse algatuse kõrval selle sünnihetkest alates. Üle 20 aasta on ta oma igapäevase töö ja pereelu kõrvalt panustanud Eestis elavate vaimupuudega inimeste elu parendamisesse,  et Eesti oleks parem koht elamiseks kõikidele inimestele. Kalevi algatusel on loodud Tallinnas asuv päevakeskus “Käo”, mis on tänaseks   edukas teenuseosutaja sügava ja liitpuudega inimestele. Kalevi idee  ja osalusega on valminud ka Haraka Kodu, mis osutab erihoolekandeteenuseid sügava liitpuudega inimestele. Kalevi sihikindlus, rahulikkus, ratsionaalne mõtlemine ning julgus seista vaimupuudega inimeste huvide eest on andud vaieldamatu panuse vaimupuudega inimeste huvikaitse ning teenuste arengu osas Eestis.
  • Alfons Kuuske on Tartumaa Kurtide Ühingus aktiivselt tegutsenud 57 aastat. Alfons on oma tööga andnud suure panuse kohaliku  kurtide ühingu arengule ning  mõjutanud kogu Eesti kurtide kogukonna arengut. Pärast pensionile jäämist on ta  aktiivselt tegelenud Tartumaa Kurtide Ühingu arenguga, kuulunud palju aastaid nii kohaliku ühingu kui ka Eesti Kurtide Liidu juhatusse,  sh olnud ka ühingu esimees. Väga hea suhtlejana on ta innustanud kurte inimesi, et vaatamata oma puudele suudavad nad toime tulla, tuleb vaid ise olla tubli ja teotahteline. Nüüd, mil Alfonsil täitus 80 eluaastat, jätkab ta aktiivselt ühiskondlikku tegevust  Tartumaa Kurtide Ühingu juures pensionäride seltsi „Hõbeniit“ esimehena.
  • Mart Juhanson on pimedate elu organiseerimisega tegelenud alates 1966. aastast. Nägemispuudelisena lõpetas ta 1974. aastal Tartu Riikliku Ülikooli defektoloogia osakonna pimedate ja vaegnägijate kooli õpetaja erialal. Aastaid on ta kuulunud Eesti Pimedate Liidu juhatusse ja aktiivselt osalenud nägemispuudega inimeste kultuuri- ja spordielu edendamisel. Ta on olnud Pärnu piirkonnas pimedatele tööd pakkuva kombinaadi asedirektor ja direktor. Oma positiivse ellusuhtumisega on Mart eeskujuks ka teistele nägemise kaotanud inimestele.
  • Dr Katrin Gross-Paju on Lääne-Tallinna Keskhaigla Sclerosis Multiplexi  Keskuse juhataja ja neuroloog. Katrin on 22 aasta jooksul olnud pidevalt tegev patsiendiorganisatsiooni juhatuses – viinud regulaarselt läbi infopäevi ja konverentse; korraldanud maailma juhtivate teadlaste kohtumisi ühingu liikmetega; vahendanud teaduspõhist informatsiooni ning nõustanud Sclerosis Multiplexiga inimesi. Dr Gross-Paju on pannud aluse Eesti Sclerosis Multiplexi Ühingute Liidu heale mainele rahvusvahelistes organisatsioonides ning olnud 12 aastat tagasi Eesti ainsa Sclerosis Multiplexi ravile spetsialiseerunud keskuse loojate hulgas.
  • Ellen Rüütel oli pikaajaline puuetega inimeste spetsialist Rapla Maavalitsuses. Ametnikuna töötades pakkus ta nõustamist ja tuge Raplamaa puuetega inimeste seltsidele ja ühingute juhtidele. Tema abi Rapla Koja loomisel ja Koja edaspidises töös kõikide aastate jooksul on olnud hindamatu väärtusega. Nüüdki on Ellen Rapla Puuetega Inimeste Koja nõukogu liige ja osaleb aktiivselt puuetega inimestele suunatud üritustel.
  • Reet Jaanus oli intellektipuudega inimeste ühenduse organiseerija aastal 1991. Reeda südameasjaks oli kunstistuudio projekti käivitamine 1995.aastal, päevakeskuse Sinilill asumine 1999.aastal. Reet on tunnustatud õpetaja ja kunstiteraapia juurutaja. 1995-2000. Tema nõu ja erinevad tegevused on olnud toeks intellektipuudega inimeste eluolu parandamisel.
  • Aime Koger on andnud suure panuse  Tartu Puuetega Inimeste Koja loomisel; Aime oli ka esimene Koja juhatuse esimees. Tänaseni töötab Aime Tartu Maavalitsuse Hariduse- ja Sotsiaalosakonna juhataja asetäitjana, tal on endiselt tihe koostöö Tartu Puuetega Inimeste Koja ja tema liikmeorganisatsioonidega. Aime on väga südamlik ja abivalmis, seisab puudega inimeste huvide ning vajaduste eest ning püüab alati leida parima lahenduse.
  • Meedja Leedo on üks Saare Maakonna Invaühingu alustalasid. Ühingu 22 tegevusaastast on Meedja igapäevaselt ja vaikselt toimetanud 18 aastat. Meedja on tegelenud abivahenditega, olnud palju aastaid käsitööringide  juhendaja ja puuetega laste jõuluürituste korraldaja. Samuti oli Meedja puuetega inimeste käsitööpoe idee algataja ning andnud oma suure panuse tugiisikuna ning väga paljude puudega inimeste perede toetajana. Meedja ei kurda kunagi, jääb alati rahulikuks, oskab leida väljapääsu ka kõige keerulisematest olukordadest. Jäädes ise varju, oli Meedja (ja on seda tänaseni) tugisammas invaühingu tegemistel.
  • Genadi Vaher on alates1994.aastast, mil Vabariigi Valitsuse määrusega loodi Eesti Puuetega Inimeste Fond,  fondi juhataja. 18 aastat on Genadi seisnud puuetega inimeste võrgustiku rahastamise jätkusuutlikkuse eest, suurendades tasa ja targu igal aastal riigieelarvest eraldatavaid summasi. Samuti on ta nende aastate jooksul algatanud mitmeid projekte, koolitusi, seadusemuudatusi. Genadi ei ole kõigi nende aastate jooksul öelnud ära abist, kui vaja on mõnda organisatsiooni nõustada või raskustest välja aidata. Ta on mees, kellel on lahtised käed ja avar süda.