• Prindi

Avaleht → Tunnustus → 2006 – 2011

2006 – 2011

2011. aastal autasustatud

2011. aasta oli Eestis kultuuri täis aasta – Tallinn Euroopa Kultuuripealinn, noorte laulu- ning tantsupidu, tuntud filmifestival PÖFF tähistas 15- sünnipäeva ning kultuurisündmusi ja -tegevusi oli erinevatele sihtgruppidele ja maitsetele. Seetõttu soovisime 2011. aastal tunnustada inimesi ja organisatsioone, kelle tegevus ja saavutused kultuurivaldkonnas on puudega inimesi ühendanud ja integreerinud, neid inspireerinud, samuti julgustanud oma unistusi ja soove ellu viima.

• Margus Oopkaupi, kes on mitu aastat samuti oma kehva tervise kõrvalt püüdnud juhendada psüühiliste erivajadustega inimeste väikest näiteringi ning on lavastanud 5 lühinäidendit “Heldur”. Rõhutame, et juba inimese osalemises mõnes grupitegevuses (näiteringist osavõtt) võib psüühika häirega inimeste raviprotsessi kontekstis näha stabiilsuse indikaatorina. Tihti kaasnevad selliste häirete haiguspildis olulised defektid tahte ja tundeelu sfääris, seega viitab osalus nii motivatsiooni protsesside paranemisele kui üldisele sotsiaalsusele. Eduelamus läbi esinemise kinnistab positiivseid emotsioone ning annab elule väljundi, paranemise dünaamika. Psüühika häirega inimesed näevad tegelikkust sageli ainult läbi negatiivse prisma, olles tegelikkuse stressis oma sotsiaalmajanduslike probleemide ja tervise küsimustega. Meie eesmärk on nihutada fookus patoloogialt üle tervise ressurssidele (saltogeneetiline paradigma), proovides ehitada kokkuvarisenud maailma uuele vundamendile, milleks antud juhul oleks osalemine näiteringis. Spetsiifilise näiteringi raames ei saa alahinnata ka mälu treenimist, teistega arvestamist, koostööd lavastajaga, aegadest kinnipidamist – vastutus jms. Lisaks areneb kohusetunne, aga ka huumorimeel ning uued tutvused läbi ühistegevuste.
• Skaudijuht Laura Õigus ja Eesti Skautide Ühing, nägemispuudega noorte skaudiüksuse loomise eest Tallinnas. Tänu Laura ettevõtlikkusele saavad nägemispuuetega lapsed osaleda Eesti skautluses ja kinnitada skautluse põhimõtet – skautlus on avatud kõigile. Nägemispuuetega laste skaudiüksus “Metsalised” on osalenud juba mitmes skaudilaagris (“Jüripäevalaager”, “Kriimsilma laager”, “Olümpialaager”) ja on kaasatud ka teistesse toredatesse skautide ettevõtmistesse, nagu näiteks mägironimise harjutamine. Laura Õigus ja Eesti Skautide Ühing on astunud suure sammu integreerimaks puudega inimesi ühiskonda.
• Endla teater ja külalislavastaja Kalju Komissarov, seoses lavastusega „Imetegija“ Külalislavastaja Kalju Komissarovi ja Endla teatri näitlejate koostööna on sündinud vaataja hinge puudutav tugev sotsiaalse taustaga lavastus, mis käsitleb pere probleeme puudega lapse kasvatamisel. Lavastus pakub rõõmu ja pisaraid neile, kes on selle teemaga ise tihedalt seotud, olgu need siis puuetega inimeste pereliikmed, lähedased, nende õpetajad või hooldajad, ja annab teavet laiemale ringile. Külalislavastaja ettepanekul tutvustada pimekurtuse teemat, on teater omalt poolt kava koostades kõigele mõelnud märkides kavale olulist teavet kuulmis- ja nägemispuudest ning Helen Kelleri elust. On eriti tänuväärne, et teater andis esimestel etendustel üle kahesajal nägemis- ja kuulmispuudega inimesel võimaluse külastada soodushinnaga etendust „Imetegija“ ning tegi neile etenduse jälgimise kättesaadavaks, kasutades erinevaid kommunikatsioonivõimalusi (viipekeel, subtiitrid, kirjeldustõlge, taktiilne viipekeel, võimendus). Lisaks kõigele muule algatas teater heategevuskampaania, mille raames müüakse helkureid, mille müügist saadav tulu – üks euro iga helkuri pealt – läheb nägemispuuetega laste muusikaõpingute toetamiseks. Tavaliselt peavad puuetega inimesed ja nende organisatsioonid ise otsima endale toetajaid, seetõttu on eriti armas ja soe näha, et keegi teine soovib siiralt aidata ja algatab ise heategevuskampaania. See näitab, et ühiskonnas leidub inimesi, kes oskavad märgata abivajajaid, ning on jõudnud arusaamisele, et kõigil inimestel on ühesugune vajadus end väljendada ja olla mõistetav; lihtsalt mõned vajavad natukene rohkem abi ja toetust.
• Itta Arak, Viljandi Invateatri “Karlanda” kunstilist juhti. Invateater “Karlanda” on loodud 1994.aastal ja sellest ajast alates on ka Itta teatri kunstiliseks juhiks. Kollektiivi kuuluvad väga erinevate puuetega inimesed ja ta on suutnud nad kõik panna armastama teatrit. Igal aastal lavastab ta 1-2 etendust või luulekava, millega esinetakse kultuuriasutustes, hooldekodudes, päevakeskustes kogu vabariigis. Osaletud on kõigil vabariiklikel puuetega inimeste kultuurifestivalidel, kus on nende esinemisi hinnatud preemiatega ning esineti ka Saksamaal- Espelkampis rahvusvahelisel puuetega inimeste harrastusteatrite festivalil. Itta Araku juhendamisel alustas neli aastat tagasi tegevust Viljandis eakate estraadistuudio ja selle aasta sügisest alustas ta tööd MTÜ “Singel” erivajadustega inimeste luule ja näitegrupiga. Seega leiame, et Itta Arak väärib tunnustamist.
• Elle Are, on olnud puuetega inimeste kultuurifestivali ja vabariiklike ringijuhtide koolituste üks algatajatest, kus on ta osalenud aktiivselt žürii tegevuses ja koolitustel lektorina. Meelisteemaks on “Draamateraapia – kui üks ravi vorm”. Ta on välja andnud mitu luulekogu, kirjutanud Invateatrile “Karlanda” üle 10-ne näidendi ja luulekava. Ta on alati nõus esinema oma luulekavadega invaorganisatsioonide üritustel. Elle on väga emotsionaalne ja südamlik , kes hoolib ja austab puudega inimesi. Seega leiame, et Elle Are väärib tunnustamist.
• ERR-i ehk Eesti Rahvusringhääling, kes tegi kuulmispuudega inimestele vajaliku uudissaate “Viipekeelsed uudised” võimalikuks. Sellega loodi head võimalused üksteisemõistmine, sallivus, sild kahe kultuuri vahel, kaasamiseks kuulmispuudega inimesi kodanikühiskonda, info kättesaadavust. Viipekeelsed uudised on 2009. aasta sügisesest kolmandat aastat edastatud.
• Meelis Luks, maalikunstnik, ülemaailmse suu ja jalaga maalivate kunstnike assotsiatsiooni stipendiaat. Mellal on olnud 46 näitust Eestis ja välismaal, muljetavaldav nimekiri leitav kodulehel http://mella.lux.ee/Mella_koduleht/Naitused.html. Järgmine, 47. näitus avatakse homme, 27.10.11 Majanduse ja Juhtimise Instituudis. “Elu on elamiseks, mitte virisemiseks!” on Mella moto. Elab ise selle järgi ja motiveerib teisigi – nii oma elu, töö kui kunsti kaudu.
• Sergei Vikentjev, on 57 aastane ning viimased 12 aastat on ta pühendunult töötanud raske ja sügava puudega laste ja noortega. Sergei Vikentjev on olnud Narva puuetega laste päevakeskuse LAD loomise ja tegevuste käivitamise juures alates algusaegadest, seega 1999. aastast. Sergei töötab nimetatud keskuses tänaseni.Tänu tema pühendumusele ja järjekindlusele tegutseb päevakeskus viimased 5 aastat renoveeritud ja puuetega inimeste jaoks kohandatud ruumides. Keskuses pakutakse nii päevahoiu- kui päevakeskuse teenuseid. Igapäevaselt külastab asutust ligikaudu 25 raske ja sügava puudega last ja noort. Kultuur ümbritseb meid kõikjal. Kultuur, see on muusika, kunst, kirjandus, sport, teater jne. ning tänu S. Vikentjevi tööle on ka keskuses käivad kliendid kõigest sellest veidigi osa saanud. Olles ise haritud, eestimeelne ja kultuurilembeline inimene, on Sergei püüdnud võimalusel viia keskuse lapsi ja noori muuseumidesse, näitustele, teatrisse, kinno jne., et tutvustada neile nii eesti kui vene kultuuri. Sergei koos päevakeskuse meeskonnaga on korraldanud erinevaid spordiüritusi, et ka nende maja asukad saaksid sportimisest rõõmu tunda. Kaks aastat tagasi tunnustati Sergei Vikentjevit tema jäägitu pühendumuse eest „Eestimaa Uhkus“ tiitliga. Seetõttu soovime 2011. aastal tunnustada just teda, tänu kelle tegevusele on ka Narva linna raske ja sügava puudega lapsed ja noored saanud osa võtta igapäevaelu tegevustest sh kultuurist.
• Neeme Saar, kauaaegse ja tulemusrikka töö eest Eesti Pimedate Liidu puhkpillimuusika arendamisel. Neeme Saar on 37 aastat juhendanud Lõuna-Eesti Pimedate Ühingu puhkpilliorkestrit, olles samaaegselt 32 aastat ka Eesti Pimedate Liidu puhkpilliorkestri dirigent. Tänu Neeme Saare pedagoogimeisterlikkusele on orkester olnud edukas ja järjepidev. Igal aastal on esinetud mitmete kontsertidega, seda nii Eestis kui ka piiri taga. Eeltoodut arvestades palume leida võimalus Neeme Saar`e tunnustamiseks 5.detsembril rahvusvahelisel puuetega inimeste päevale pühendatud konverentsil.
• Age Ilumaa ja Hely Kuus, kaks väga tublit naist on MTÜ Raplamaa Vaimupuuetega Inimeste Vahtra Tugikeskuse juhid alates 2003.a. Kuna nad tegelevad kahekesi koos, siis on võimatu neid eraldada, sest nad täiendavad teineteist ja on väja mõelnud suurepärase ürituse Vahtra tantsud tähtedega. Seda üritust korraldatakse Raplas juba 4. korda. See on suurepärane üritus, sel aastal osaleb 17 paari. Võistlustules on maavanem, vallavanem jt. maakonna juhtivtöötajad. Üritus on populaarne ja kuidas see mõjub vaimupuudega inimestele, kui kaunid nad on ja kui hästi see mõjub neile. Sammud on selged ja kaunid kostüümid. Organiseerimistöö oli väga laitmatu. Vahtra noored, kes ei julgenud enne võõrastega suheldagi, mõni ei saanud kodustki välja, nüüd tulevad ja esinevad! Fantastiline! Peale selle on Age ja Hely juhtimisel tehtud väga palju käsitööd (geelküünlad, kudumid, keraamika, nõude maalimine jne). On teenitud raha esemete müügist, et end ära majandada osaliselt. Õpitakse toitu valmistama, poes käima jm. igapäevaeluga toimetulekuks. Need kaks naist teevad iga päev rasket ja tänuväärset tööd oma noorte õpetamisel. Nad väärivad austust!

2010 . aasta autasustatud

• Käina Vallavalitsus, on alates 2006. aastast toetanud Hiiumaa Puuetega Inimeste Koja tegevusi, finantseerides puuetega inimeste päevakeskuse ettevõtmisi, kaasfinantseerinud päevakeskuse projekte ja ostnud erinevaid sotsiaalteenuseid. Käina Vallavalitsusest on saanud arvestatav koostööpartner puuetega inimeste elukvaliteedi säilitamisel ja parandamisel ning ta on heaks eeskujuks mitmetele teistele omavalitsustele.
• Tõnu Kõrda, väärib tunnustust vabatahtliku töö eest kutsehaigete õiguste eest seismisel ning nende eluolu parandamisel. Tõnu on pikka aega nõustanud abivajajaid ja kutsehaigeid erinevates maakondades, esindades nende õiguseid riigiametitest ja kohtutes.
• Tiiu Randma, on oma tegevusega aidanud kaasa puuetega inimeste elu-olu edendamisele Saare maakonnas. Tema teenete loetelusse kuuluvad sisukad nõustamistegevused tööandjatele, kes on palganud puudega töötaja, samuti mitmeid aastaid vabatahtlikku tööd erinevate puuetega inimeste ühingus Saaremaal. Tiiu Randma abiga sai tuule tiibadesse Randvere Tööõppekeskus, kus osutatakse erinevaid hoolekande ja tööturuteenuseid. Tiiu tööd on märgatud väljaspool Saare maakonda ja teda võib tuua positiivseks eeskujuks kogu Eestis.
• Tiina Stelmach, on SA Eesti Agrenska Fondi kauaaegne hea haldjas. Eesti Agrenska Fond pakub mitmeid erinevaid teenuseid ja programme puuetega lastele ja nende peredele. Iga-aastased perelaagrid, lapsehoiuteenus, rehabilitatsiooniteenus, puhkuseteenus, Tammistu tööharjutuskeskus – need on vaid osa kõigest sellest, mille organiseerimisega Tiina tegeleb. Nii vanemad kui ka lapsed hindavad Tiina rõõmsameelsust ja abivalmidust ja soovivad talle edaspidi jõudu ja jaksu!
• Dr. Marju Past, on Eesti Diabeedikeskuse juhataja. Soovime dr Pasti tunnustada pikaajalise ja pühendunud töö eest diabeetikute hüvanguks ning diabeedibussiprojekti käivitamise eest.
• Valga Linnavalitsus, väärib tunnustust kohaliku puuetega inimeste koja toetamise eest. Tänu Linnavalitsuse abile on Valga puudega inimesed saanud kaasaegse puuetega inimeste vajadustele vastava maja, kus on loodud tingimused aktiivseks tegutsemiseks nii spordi, isetegevuse kui enesetäiendamise vallas. Vallavalitsus on alati vastutulelik ja koostöövalmis erinevate küsimuste lahendamisel.
• Helmi Urbalu, on Lääne-Virumaa Puuetega Inimeste Koja tegevjuht olnud 5.aastat. Selle aja jooksul on oluliselt laienenud erinevate ringide tegevus, Koja tegevustesse on kaasatud uusi ja huvitavaid inimesi. Helmi korraldatud puuetega inimestele suunatud koosviibimised ja üritused on alati sisutihedad ja harivad. Helmi teeb oma tööd südamega, ta on väga põhjalik, kohusetundlik ja positiivse ellusuhtumisega. Helmi armastab ilu enda ümber ja rõõmustab sellega ka teisi.
• Janar Vaik, on MTÜ Jumalalaegas juhatuse esimees ja osaleb aktiivselt Eesti Pimedate Liidu tegevustes. Janar Vaik on loonud abivahendite võrgustiku nii nägemis- ja kuulmispuudega inimestele, varustades abivajajaid vajalike abivahenditega. Omades suurepärast keeleoskust ja häid rahvusvahelisi kontakte, toob Janar abivahendeid ka USA-st, Saksamaalt, Soomest, Venemaalt, Lätist ja Leedust ning tegutseb tõlgina Pimedate Liidu üritustel.
• Urve Kolbakov, on Põlvamaa Vaimse Tervise Seltsi asutajaliige ja tegutseb jätkuvalt juhatuse liikmena. Urve on 15.aastat juhendanud nahkehistöö-ja kunstiringe. Tema juhendamisel valminud tööd on osalenud igal aastal näitustel nii maakonnas kui ka vabariigis. Ringis osalemine on tõstnud puuetega inimeste enesehinnangut ja arendanud loovust.
• Aita Peters on kuulunud üle 10 aasta Eesti Südameliidu juhatusse. Tema algatusel on suurt tähelepanu pööratud tervislikele eluviisidele ja rahvaspordile. Aita tegevuste loetelusse kuuluvad iganädalased kepikõnni õppused, jalgsimatkad, tervisepäevad, kergejõustikupäevad ja talispordi üritused. Samuti korraldab Aita teabeüritusi, propageerimaks tervislikku toitumist, hankides ja levitades vastavaid infomaterjale. Aita juhendab treenerina invaspordiga tegelejaid. Tänu tema tegevusele on Südameliidu tegevus sisukas ja mitmekülgne. Aita on väga kohusetundlik ja hea organisaator.

Tunnustada EPIKoja tänukirjaga (6):

Pika-ajalise ja pühendunud töö eest puuetega inimeste heaolu parandamisel ning silmapaistvate tulemuste eest puuetega inimeste ühenduste arendamisel Eestis.

• Helve Luik
• Eha Leppik
• Endel Asser
• Heino Boikov
• Milvi Ojavere
• Ulvi Tammer-Jäätes

Tunnustada EPI Koja tänukirjaga häid koostööpartnereid (5):

• IT Kolledž – Hea tahte, avatud meele ning erivajadusega      õpilaste igakülgse toetamise eest IT Kolledžis.
• Merit Tarkvara – (Andres Kert)- Hea tahte, avatud meele ning      puuetega inimeste organisatsioonidele osutatud toetuse eest aastatel 2005      – 2010.
• Microsoft Eesti (Tiina Viederfeld) – (sama)
• Symantec Kim Lindfors – (sama)
• Tallink SPA ja Conference Hotel –  Sooja vastuvõtu ning vastutulelikkuse eest puuetega inimeste päeva konverentsi korraldamisel 03.detsembril 2010.aastal.

Tunnustada EPIKoja mälestusesemega (10):

Järjepideva ja pühendunud töö puuetega inimeste sotsiaalse tõrjutuse vähendamisel ja ühiskonda kaasatuse suurendamisel:

• Käina Vallavalitsus
• Tõnu Kõrda
• Tiiu Randma
• Tiina Stelmach
• Dr. Marju Past
• Valga Linnavalitsus
• Helmi Urbalu
• Janar Vaik
• Urve Kolbakov
• Aita Peters

2009. aasta autasustatud

• Jüri Heinlaid, on OÜ Sakadak juhataja, tööandja Saare maakonna puuetega inimestele, MTÜ Randvere Tööõppekeskuse tegevuse juhendaja, Saare Maakonna Invaühingu aktiivne tegevliige ning loov isiksus. Koostöö Jüriga algas Saaremaa Puuetega Inimeste Kojal 2000-aastate alguses. Olles ratastoolis selleks ajaks juba pea 20 aastat, otsustas Jüri muuta oma elu, sest tõdemuse, et ennast muutes, muutub maailm sinu ümber, oli Jüri enese jaoks selgeks mõelnud. See oli ajajärk, kus aktiveerusid mitmed teenused puuetega inimestele. Kuna käivitus üleriigiline projekt „Puuetega inimeste tööhõive edendamine”, mille raames sai Jüri Heinlaid ka FIE majandus- ja arvutikoolituse ning ettevõtluse alustamiseks stardiraha, mis lõigi aluse tänaseks loodule. Saaremaa Puuetega Inimeste Kojale on Jüri kindel koostööpartner, kes aitab alati leida lahendusi, olgu siis tegemist maja ruumide remondiga või erinevate ürituste korraldamisega. Vahel tundub uskumatu, kui palju üks inimene jõuab endast anda, sest tavaliselt suhtutakse ratastoolis inimesse kui abivajajasse.
• Juta Adams, on Pärnu Pimedate Ühingu kauaaegse esinaine. Ühingu tegevus on väga sisukas ja aktiivne. Juta on väga palju kirjutanud lisaprojekte ühingule koolituste ja õppepäevade korraldamiseks, ta on aastaid seisnud aktiivselt nägemispuudega inimeste õiguste ja heaolu eest Pärnus. Ta on positiivse ellusuhtumisega ning aktiivne ja teisi tegutsema innustav inimene, kellel jätkub tähelepanu ja hoolivust kõigi jaoks. Ta osaleb aktiivselt ka Pärnumaa Puuetega Inimeste Koja ja Eesti Pimedate Liidu juhatuste töös
• Maimu Guzikova, on Ida-Eesti Pimedate Ühingu juhatuse esinaine, Narvas tegutseva nägemispuudeliste organisatsiooni liige ja Eesti Pimedate Liidu juhatuse liige. Eesti Pimedate Liidu juhatuses on tema tööülesandeks kuulumine infokomisjoni ja rehabiliteerimiskomisjoni töörühmadesse. Infokomisjonis on ülesandeks kogu EPL info vahendamine Ida-Eesti venekeelsele liikmeskonnale ja selles osas on ta ära teinud suure töö. Rehabiliteerimiskomisjonis on ta üheks töölõiguks võtnud vabatahtlikuna tuua Venemaalt abivahendeid, mis on seal odavamad kui lääne pool (just äratus- ja käekellad) ja on neid vahendanud sadu. Maimu Guzikova panus selles töölõigus on märkimisväärne.
• Sirli Tammiste, on Jõhvi Vallavalitsus, sotsiaal-ja tervishoiuosakonna juhataja, on koostööpartner, kes on suutnud tänases raskes majanduslikus olukorras leida võimalusi, mis on aidanud puuetega inimeste olukorda ja elukvaliteeti hoida stabiilsena, mõnel juhul ka parandada. Ta teeb oma tööd südamega ning on avatud ja positiivne inimene, kes leiab alati aega inimeste murede kuulamiseks. Sirli on innovaatiline inimene, kes mõtleb ka ise kaasa sotsiaaltöö parandamisele ja arendamisele Jõhvi vallas, ta on käivitanud mitmeid edukaid projekte, mille sihtgrupist ei ole puudunud ka erivajadustega inimesed. Tema initsiatiivil ehitati, sisustati ja käivitati töötute aktiviseerimiskeskus. Nimetatud projekti raames loodi erivajadustega inimestele ka majutusvõimalused ning keskus on ligipääsetav ja kasutatav ratastoolidega inimestele. Sirli Tammiste on õige inimene, õigel tööl, kes teeb rohkem, kui tema ametikoht temalt eeldab.
• Rein Suppi, kelle panust puuetega inimeste elukvaliteedi parandamisel ja säilitamisel peame oluliseks. Reinul on märkimisväärne panus nii spordis kui kultuuris läbi aastate. 2008. aasta spordiliidu spordipreemia “Meie teejuht, meie õpetaja” ehk elutöö preemia pälvis Rein Suppi kui maakonna spordielu eestvedaja. Tema on välja töötanud maakonna spordisüsteemi ning Harjumaa Spordiliidu kaudu toetanud spordielu arengut. Ta on korraldanud ja juhatanud üle 12 aasta Harjumaa PIN tervise- ja spordipäevi puuetega inimestele. Ulvi Tammer, EDA (Eesti Diabeedi Liit) President iseloomustab: „Teame Reinu kui suurepärast, tasakaalukat, suure töövõimega ning ääretult kohusetundlikku inimest. Eesti Diabeediliidus on tava, et kui on vaja tsiteerida “klassikuid”, siis selleks sobivad suurepäraselt Reinu väljaütlemised“. Rein on märkimisväärne mitte ainult oma töödes, vaid ka isiksusena. Harjumaa PIN juhatuse liikmed ja tegevjuht hindavad temas ausust, algatusvõimet, abivalmidust ja huumorimeelt. Rein on Nõukoja tarkvara ning moraalne teejuht, tänu temale on paljud ideed jõudnud praktikasse.
• Tiina Laasi, on Tartumaa Liikumispuuetega Inimeste Ühingu asutajaliige ja esimees. Ühingusse on koondunud operatsioonijärgselt põlve- ja puusaproteese kandvad inimesed. Ühing tegeleb aktiivselt lisaks oma liikmeskonda puudutavate probleemide lahendamisele preventiivse tööga. Tiina eestvõttel tehakse võimalikult laia selgitustööd tervisliku toitumise ja füüsilise aktiivsuse propageerimiseks Tartumaa ja linna eakate elanike hulgas, et vältida sattumist liigeshaigete ridadesse. Tiina olles ise puudega inimene, on tõeliseks eeskujuks ja innustajaks oma sportliku eluviisiga. Tiina ettevõtmisel teeb ühing tihedat koostööd Eesti Reumaliiduga ja Tartu Reumaühinguga, osaledes käimis- ja kepikõnni päevadel. Inimesena on Tiina sõbralik ja hoolitsev. Tiina moto elamiseks on “Ära virise – tee midagi…”
• Ingrid Põldemaa, on 2003-ndast aastast Eesti Reumaliidu juhatuses ja juhib organisatsiooni alates 2006-ndast aastast. Oma erakordselt positiivse ellusuhtumise ja suur organiseerimisvõimega on Ingrid andnud indu ja tegutsemistahet kõigile Eesti Reumaliidu liikmetele. Tänases raskes majanduslikus olukorras, on tema juhendamisel organisatsioon leidnud võimalusi korraldada teabepäevi üldsuse teavitamiseks luu- ja liigesehaigustest ja koolitusi patsientidele. Tema eestvõtmisel korraldatud üritused on aidanud parandada luu- ja liigesehaigete elukvaliteeti ning toimetulekut haigustega. Traditsiooniliselt on septembrikuu esimesel laupäeval kõigil huvilistel võimalus osa võtta Käimispäevast. Oma aktiivse  tegevusega on Ingrid suutnud tuua EULAR’i kongressi Eestisse. Koostöös rahvusvahelise organisatsiooniga leidis Ingrid jõudu kaasa lüüa EULAR PARE 2009 aasta sügiskonverentsi korraldamisel. Nüüd on väikese Eesti luu- ja liigesehaigete ning reumatoloogide edusammud ja probleemid muutunud kuuldavaks kogu Euroopas.
• Malle Saarelaid, Keldristuudio, kus käivad puudega noored joonistamas, maalimas ja käsitööga tegelemas on tegutsenud üle 10 aasta. Korraldatud on näituseid Viljandis, Põltsamaal, Türil, Tallinnas. Osaletud on vabariiklikes kunstilaagrites. Mitmete kunstnike tööd on osalenud rahvusvahelistel näitustel ja saanud seal tunnustuse osaliseks. Iga kahe aasta tagant toimub Riias kunstifestival “Solis”, millest on saanud osa võtta kõik Keldristuudios tegelevad kunstihuvilised. Malle otsib alati uusi väljakutseid ja huvitavaid ettevõtmisi. Möödunud aastal muretses Keldristuudiole Jaapanist Saori kudumisteljed, millega õpetab kõigile huvilistele kudumist. Sel aastal viis oma grupi Järvakandi Klaasitehasesse kus harjutati klaasipuhumist. Käesoleval aastal korraldas Tallinnas Kullo galeriis Toivo Tuudelepa personaalnäituse, mis on väga suureks väljakutseks nii juhendajale kui kunstnikule. Malle Saarelaid on väga pühendunud puuetega inimeste loomingulisele tegevusele ja väärib tunnustust.
• Auli Lõoke, ELIL tegevjuht. ELIL sai käesoleval aastal 20 aastaseks. Viimased kuus aastat on ELILi tegevjuhiks olnud Auli ning organisatsiooni liikmete elu on sellest ajas muutunud igati tegusaks. Auli eestvedamisel on tõstatatud liikumispuudega inimesi puudutavaid küsimusi nii üldsuse kui Vabariigi Valitsuse tasandil, korraldatud huvitavaid üritusi – tänuüritus Aasta Tegu, toetuskampaania Elisabet liikumispuudega lastele kõnniroboti ostmiseks jpm. Auli on loov ja teotahteline inimene.
• Priit Eelmäe, on Tartu ülikoolis vastutanud 12 aastat – puuetega inimestele eriti tähtsa spetsialisti – füsioteraapia õppekava sisu ja vormi eest, on moodsa füsioteraapia üks rajajaid Eestis. Olnud Eesti Füsioterapeutide Seltsi president. Alates 2008.a maikuust on Priit Eelmäe Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse juhatuse esimees. Käesoleva aasta oktoobris avas uksed Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsiooni-keskuse kliiniline liikumis- ja kõnnianalüüsi labor, mille töölerakendamiseks on palju hoolt ja vaeva näinud Priit Eelmäe. Vastvalminud labori näol on tegemist eelkõige kaasaegse ravikeskkonnaga. Samuti võimaldavad unikaalsed seadmed koos heade spetsialistidega analüüsida detailselt inimese liikumis- ja tegevusvõimet. Vastvalminud labori peamiseks eesmärgiks on ravikvaliteedi tõstmine. Soetatud sisseseade võimaldab saavutada täiesti uue kvalitatiivse taseme Eesti taastusravis ja meditsiinis.

2008. aasta autasustatud

• Mai Treial, talle on väga südamelähedased just puuetega inimesed. Jõgeva Koda on aastaid saanud nii materiaalset kui ka tunnustavat abi proua Mai Treialilt. Ta on sõbralik, kohusetundlik, innovaatiline ning äärmiselt tähelepanelik inimene. Alati osaleb ta suurematel puuetega inimeste üritustel maakonnas. Riigikogu liikmena on ta kursis puuetega inimeste valdkonda puudutavate seadusaktidega ning on nõus jagama oma teadmisi ja aitama kaasa erinevatele probleemidele lahenduse leidmisele.
• Anne-Mall Kroon, on töötanud puuetega inimestega alates 1963-st aastast kuni käesoleva ajani. Ta on aktiivselt osa võtnud kõikidest üritustest, mis on seotud puuetega inimestega. Võtab osa aktiivselt foorumi tööst. On abivalmis ja alati puuetega inimestele kättesaadav ja toeks. Anne-Mall Kroonil on pikaajalised kogemused puuetega inimeste abistamisel ja koolituste läbiviimisel („Aita ennast ise” eesti ja vene keeles) ja isetegevuskontserdid „Balti Laine” jne.
• Marje Haller, on majaperenaine, tegevusjuhendaja, Saaremaa Pimedate Ühingu juhatuse liige ja käsitööringi juhendaja alates 1994.aastast – koja loomisest alates. Marje Haller on olnud ametis kahel rindel kui maja perenaine ja käsitööringi juhendaja. Marje oskab näha teisi inimesi enda ümber, on olnud vabatahtliku abistajana toeks paljudel puuetega inimestel. Saaremaa PIK hindab kõrgelt Marje Halleri tööd
• Aune Tamm, on juhatuse esimees alates 1998 aastast. Aune on inimesena väga sõbralik, abivalmis ja uuendusmeelne. Tänu Aune innovaatilisusele on Kojal olnud võimalus areneda ja tegutseda kasutades erinevaid kaasaegseid võimalusi. Aune on erialalt arst, kelle nõuanded on Kojas alati kõige enam arvestatavad.
• Svetlana Ergaševa, omab füüsilist puuet, mistõttu ta tegeleb aktiivselt puuetega inimestega seotud probleemidega Kohtla-Järve linnas. Alates 1991 a. on ta Kohtla-Järve Invaühingu esinaine. Svetlana on positiivse ellusuhtumisega ning aktiivne ja teisi tegutsema innustav inimene, kellel jätkub tähelepanu ja hoolivust kõigi jaoks. Tänu Svetlana tegutsemisele omab Kohtla-Järve Invaühing oma maja, mis on kohandatud puuetega inimestele. Majas on teostatud remont ning seal tegutseb puuetega inimeste päevakeskus, kuhu käivad kokku ühingu liikmed. Päevakeskuses saavad puuetega inimesed sisustada oma vaba aega – teha käsitööd või osaleda lauluansambli proovides, mille üheks eestvedajaks on Svetlana. Nimetatud ansambel esindas 2007 a. Eesti Puuetega Inimeste Koda Sankt Peterburis toimunud puuetega inimeste festivalil ning nad on osalenud ka mitmel Viljandis toimunud Kultuurifestivalil. Kohtla-Järve Invaühing on aktiivne ühing, mis korraldab iga aasta mitmeid põnevaid koolitusi ja väljasõite oma liikmetele. Svetlana Ergaševa oma ühingu esindajana on olnud aktiivne liige ka Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Kojas ja seda alates 1995 aastast.
• Erika Kiviloo, Viljandi Vaegkuuljate Ühingu juhatuse esimees. Erika on juhtinud vaegkuuljate ühingu tegevust selle loomisest alates. Ühingu tegevus on väga sisukas ja aktiivne. Ta on väga palju kirjutanud lisaprojekte ühingule koolituste ja õppepäevade korraldamiseks. Samuti on kirjutanud ja juhtinud kahte suurt maakondlikku projekti: “Viljandi maakonna äärealade puuetega inimeste aktiviseerimine tööturule”, mida rahastati ESF-ist ja INNOVE poolt rahastatud “ Elukestev õpe puuetega ja madalakonkurentsivõimega täiskasvanutele”. Erika Kiviloo kuulub Viljandimaa Puuetega Inimeste Nõukoja ja Eesti Vaegkuuljate Liidu juhatusse. Ta on alati abivalmis ja toeks maakondlike ja vabariiklike ürituste korraldamisel . Erika on õpihimuline, võtab osa täiendkoolituste kursustest ja jätkab oma haridusteed Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolis, õppides kaugõppes sotsiaaltööd.
• Eda Puusepp, ühingu (Eesti Tsüstilise Fibroosiühing) algusest on ühingu tegevusi kõige enam vedanud ja üritusi algatanud ning tihti ka korraldanud Eda. Tema panust ühingu tegevusse on raske ülehinnata. Ka kogu ühingu tegevust võimaldav aruandlus ja projektid on Eda korraldada-kirjutada.
• Riina Gailit, on ENL-i asutajaliige. Riina ja soomepoolsete toetajate ühistööna hakati välja andma teabevihikuid ja trükiseid neeruhaigetele patsientidele, ta on suurepäraseks eeskujuks doonorkaartide propageerimisel ja doonorlusest teavitamisel. Riina on ENL-i raamatupidaja alates selle loomisest 1997. aastal ja Tartu Neeruhaigete Seltsi juhatuse esimees kuni käesoleva ajani.
• Toomas Mihkelson, on puuetega inimeste liikumisega seotud aastast 1994 kui loodi Pärnu Ratastooliklubi. Alates 2000 aasta algusest juhtinud Pärnumaa Puuetega Inimeste Koda, tal on olnud tihe koostöö kohalike omavalitsustega ja aidanud käivitada mitmeid puuetega inimestele mõeldud teenuseid Pärnus. On “Agenda 22 – Pärnu linn invapoliitilise plaani aastani 2015″ väljatöötamise algataja, Eesti Puuetega Inimeste Koja ja Euroopa Puuetega Inimeste Foorumi juhatuse liige. Toomas on lahke ja sõbralik inimene.
• Lea Kallas, Hiiumaa Heatahteühing Lootus juhataja, MTÜ Hiiumaa Heatahteühing Lootus asutati augustis 1995 eesmärgiga toetada sotsiaalselt vähekindlustatud inimesi oma igapäevases toimetulekus. Üheks olulisemaks sihtgrupiks said puuetega inimesed. Heatahteühing Lootuse kaudu jagati puuetega inimestele ja nende perekondadele tasuta riide- ja toiduabi, oli võimalus toetada ka rahaliselt. 1999.aastal käivitati Lea Kallase eestvedamisel Heatahteühing Lootus ruumides puuetega inimeste päevakeskuse tegevus, mis toimib tänaseni. 2004.aastal renoveeriti hoone koostöös Hiiumaa Puuetega Inimeste Kojaga ja 2006.aastal müüdi maja Hiiumaa Kojale põhimõttel, et see hoone jääks sotsiaalvaldkonna, eelkõige puuetega inimeste kasutusse. Tänasel päeval on Heatahteühing Lootus Lea Kallase eestvedamisel üks aktiivsemaid Hiiumaa PIK´i liikmeid.

Raamat ja tänukiri pikaajalise koostöö eest:

• Maie Laaniste
• Riho Rahuoja
• Senta Michelson
• Külli Reinup
• Jaak Pihlakas
• Oivi Aakre
• Katrin Gross-Paju
• Genadi Vaher
• Volli Pärnla
• Krista Neering

2007. aasta autasustatud

• Malle Kobin, on olnud 10 aastat Hiiumaa PI Koja juht. Selle aja jooksul on tema panus Hiiumaa puuetega inimeste elukvaliteedi parandamisel märkimisväärne. Alates 2000 aastast algas Hiiumaal puuetega inimeste tööturule suunamine, millega seosest kaitsti puuetega inimeste õigusi võrdsete võimaluste realiseerimisel tööturul. Selle tegevuse raames esindas Malle Hiiumaa Puuetega Inimeste Koja juhina kogu Eesti III sektorit Kopenhaageni Keskuse projektis „Kohalikud koostöövormid Euroopas”. Samas on Malle seisnud puuetega inimeste õiguste eest nii kohalikul kui ka maakondlikul tasandil. Viimastel aastatel väärib ära märkimist Malle  isiklik panus Hiiumaa Puuetega Inimeste Kojale oma maja saamisel, mis on väikese maakonna kohta erakorraline sündmus. Nimetatud hoones käib vilgas tegevus ja see panustamine on ennast ära tasunud.
• Johannes Metsar, esitasid Valgamaa Puuetega Inimeste Koja 12 seltsi juhatuste esimeest ja Koja personal, kes on ühiselt veendunud, et Valgamaa Puuetega Inimeste Koja juhatuse esimees on autasu vääriline.
  Johannes töötab Kojas 2001 aasta jaanuarist. Tema „valitsemise“ ajal on Koda saanud oma käsutusse linnale kuuluva kesklinnas asuva maja. Maja oli tugevalt amortiseerunud, räämas, viimased rentnikud viisid kaasa isegi elektrijuhtmed. Nüüdseks on tänu Johannese oskuslikule projektitööle  ja kõikvõimalikele läbirääkimistele nii kohaliku omavalitsuse, Maavalitsuse kui ka rahvusvahelisel tasandil   maja renoveerimine lõppjärgus ja tegevus Kojas käib täistuuridel. Oma teadmisi on ta varmalt täiendanud arvukatel koolitustel, seminaridel ja õppustel-infopäevadel.  Johannes hoiab end pidevalt kursis puuetega inimesi puudutava  seadusandlusega, on innukas puuetega inimeste elukvaliteedi parendamise eest võitleja. Hea suhtlejana ja inimestetundjana on ta koondanud enda ümber teotahtelise ning pädeva meeskonna. Tänu Johannesele on aastaid Kojal olnud hea läbisaamine ja koostöö kohalike omavalitsustega, mis on taganud  linna toetuse Koja renoveerimisel ja tegelustel. Oma tegevusega on Johannes loonud tugeva, ühtselt funktsioneeriva ja jätkusuutliku puuetega inimeste organisatsiooni Valgamaal.
• Piet Boerefijn, on tuntud oma tõsise suhtumise ja abivalmiduse poolest ning teda võib pidada üheks parimaks Eesti sotsiaalhoolekande süsteemi (asutuste) tundjaks. Piet Boerefijn on sage külaline Ida-Virumaal ja seda eesmärgiga hoida ennast kursis maakonnas toimuvaga. Piet Boerefijn on valmis alati andma nõu (ja seda sulaselges eesti keeles), kuidas paremini asju teha ning tema poolt  leiavad toetust projektid, mis ei ole sisutühjad ja perspektiivitud. Eriti toetavalt on ta suhtunud erivajadustega inimestega seotud projektidesse  ning tänu temale on väga paljud Ida-Virumaa puuetega inimeste organisatsioonid saanud ka tuge, sealhulgas Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Koda, Kohtla-Järve Invaühing, Püssi Invaühing, Kohtla-Järve Sclerosis Multiplexi Ühing jne. Sama fondi kaudu on saanud täiendkoolitust ka paljud Ida-Virumaa sotsiaalhoolekande spetsialistid (hooldajad, tegevusjuhendajad, sotsiaaltöötajad jne).
• Ülle Kiivet, on  Järvamaa Vähihaigete ühingu esinaiseks olnud alates  1999.a. Tema eestvedamisel on loodud tegutsev ühing. Kasvanud on ühingu liikmete arv ja laienenud  tegevusvaldkonnad. Tihti tulevad ühingusse inimesed, kes on segaduses ja ei tea kelle poole oma murega pöörduda. Vähihaigete ühingus on nad leidnud Ülle poolt mõistvat suhtumist ja nõuandeid. Tema aitab inimestel ülesse leida õiged uksed ja julgustab neid sinna minema. Avatud optimistliku suhtlejana on ta leidnud ühingu liikmete poolt palju kiidusõnu. Tema  sõbralik suhtumine  on süstinud inimestesse jõudu võitluses oma haigusega. Aktiivselt on ta osalenud puuetega inimeste seadusandluse aruteludel ja väljatöötamisel.  Vastu võetud seadusi aitab ta inimestel tõlgendada ja mõista oma õigusi ning võimalusi.
• Helle Sass, tuli puuetega inimeste süsteemi tööle noore neiuna 1966 aastal. Töötades kurtidega, õppis ta selgeks viipekeele ega osanud aimatagi, et sellest saab talle amet kogu eluks. Helle on viipekeele tõlk. Tõlk on aga kurdile inimesele hoopis teise tähendusega inimene, kui lihtsalt keele vahendaja. Tõlk on sageli  kõige lähedasem isik, kellele usaldatakse väga intiimseid ja keerulisi probleeme, ta on ka nõuandja rollis. Helle teeb oma tööd pühendumuse ja armastusega ja on oma kliendile lojaalne ning usaldusväärne.
• Maie Nuust on olnud üks aktiivsetest  puuetega inimeste liikumise algatajatest taasiseseisvumise järgsest  ajast  alates. Ta oli Pärnumaa Vaimsete Puuetega Inimeste Tugiliidu algatajaid ja kauaaegne juht. Tema kaasabil on Pärnus käivitatud Tugikodu Maarja ja vaimupuudega noorte päevakeskus. Hetkel tegeleb Maie downi sündroomiga noortega ja nende peredega. Läbi aastate on tema eesmärgiks olnud puudega laste ja noorte vanemate õiguste eest seismine.
• Veronika Allas,  on Eesti Psoriaasi Liidu Saaremaa osakonna juht. Nõustades oma kogemuste põhjal psoriaasihaigeid, leidis ta oma uue kutsumuse, asudes  õppima Tartu Ülikooli psühholoogia osakonda, mille ta praeguseks on edukalt lõpetanud.   Psühholoogina alustas Veronika tööd  SA Kuressaare Haiglas ning aastast  2004  Saaremaa Puuetega Inimeste Koja igapäevaelu toetamise teenuse koordineerijana, on puuetega noorte nõustaja. Veronika eestvedamisel sai Saaremaa Puuetega Inimeste Kojast 2006-ndal aastal rehabilitatsiooniasutus, mille meeskond osutab rehabilitatsiooniteenust  kogu vabariigi puuetega inimestele. Praeguseks on Veronika Allas  Saaremaa PIK  riiklike  teenuste koordinaator ja rehabilitatsioonimeeskonna juht ning samuti Pärnu Psühhiaatriakliiniku  rehabilitatsioonimeeskonna Saaremaa osakonna koordinaator. Veronika on hea meekonnajuht ja samas ka tugev koostööpartner erinevates puuetega inimestele suunatud projektides üle maakonna.
• Liivi Hollman, on  osalenud aktiivselt viipekeele tõlketeenuse väljaarendamisel, viipekeele tõlkide koolitamisel, Viipekeele Tõlkide Ühingu tegevuse korraldamisel. Eriti oluline on Tema roll kutse- ja kõrgharidust omandavatele kurtidele tõlkeabi korraldamisel. Praegu töötab ka TÜ-s lektorina viipekeele tõlgiks õppivatele üliõpilastele. Töö kõrvalt õpib TÜ-s doktoriõppes. Nõustab paljusid asutusi kurtide probleemide lahendamisel ja vajalike juhendmaterjalide koostamisel. Osaleb ka ETV uudistesaate tõlkimisel ja töö korraldamisel. Kurtide hulgas väga hinnatud töötaja, kes ei keeldu nõu andmast ja aitamast.
• Mirja Kapanen, on Põhja-Eesti Pimedate Ühingu  infolehe „Kuukiir” toimetuse liige ja peatoimetaja juba 10 aastat. Eesti Pimedate Liit ühendab umbes 1700 nägemispuudega inimest. Paljud puudega inimeste ühingutega veel mitte liitunud inimesed saavad antud valdkonnaga esmakordselt tuttavaks lugedes “Kuukiire” internetiversiooni. Mirja kuulub hetkel veel Eesti Pimedate Raamatukogu nõukogusse ja Eesti Pimedate Liidu infokomisjoni.
• Adelheid  Buschmann,  on Saksamaa kodanik, kuid elab Viljandi maakonnas ja on tegelenud heategevusega  üle 10-ne aasta.  Proua Adelheid on Saksamaa  Ahrensburgi linna  ja Viljandi maakonna vahelise heategevuskampaanijate korraldaja ning läbiviija.  Erilise tähelepanu all on tal puudega inimesed ja lastekodude lapsed. Tema ettepanekul  Ahrensburgi Kodanike Komitee toetab Viljandimaa Puuetega Inimeste Nõukoda igakuuliselt rahaliselt,  1-2 x aastas toetatakse personaalselt puudust kannatavaid puudega inimesi ravimite muretsemisel. Invaorganisatsioonidest on ta otseselt  abistanud   raske puudega  ühinguid: Sclerosis Multiplexi  ja Pimedate ühing. Proua  Adelheid Buschmann on andnud väga suure panuse puuetega inimeste heaolu tõstmisele ja väärib austust.

Tänukirjade saajad:

• ETV saatesarja „Puutepunkt” meeskond
• Agu Laius
• Ardi Ravalepik

2006. aasta autasustatud

• Tatjana Grigorova, töötab Narva Päevakeskuses LAD direktorina ning kasvatab oma peres raske puudega tütart. Päevakeskuses LAD pakutakse juba 12 aastat raske- ja sügava puudega lastele erihariduse saamise võimalust ning päevahoiu teenust. Tatjana on olnud puuetega inimeste töös tegev alates päevakeskuse loomisest, seega üle 10 aasta ja paistab silma oma järjekindlusega, teotahtega  ning puuetega laste ja nende perede heaolu eest võitlejana.
• Eve ja Allan Kõlkar, Eesti Kutsehaigete Liit Tallinna  ja Harjumaa Kutsehaigete Ühingu eduka juhtimise ja arendamise eest. Eve Kõlkar on hingega ametis ühingu juhtimisel , kuigi tervis ei võimalda tal kõiki asju endal korraldada ja läbi viia. Tema  abikaasa Allan on asunud vabatahtlikult toetama oma abikaasat. Nii on nad üksteist toetades tegutsenud  ühinguga juba neli aastat ning see on heade organisatsioonide  kirjas. Juhatus aktsepteerib nende  ühistööd ja on andnud volituse ka Allanile ühingu esindamiseks .Eve  ja juhatus algatavad ideed ja Allan aitab need ideed ellu viia ja  organisatsiooni arendada. Allan on  endale selgeks teinud  kutsehaigeid  puudutava seadusandluse ja nõustab abivajajaid, kuna Evel on välja kujunenud viimasel aastal kõnedefekt. Projektid ja aruanded koostab Allan, sest valdab  ladusalt infotehnoloogiat. Asjaajamises on nad täpsed ja korrektsed.
• Marju Saar, on kaasa aidanud koostöövõrgustiku loomisele Saaremaa PI Koja, kohalike omavalitsuste ja asutustega Saare Maakonnas ja sellega oluliselt kaasa aidanud puuetega inimeste elu parandamisele ja aktiivsemaks muutmisele.
• Regina Paabo, Eesti kõik kurdid  on väga tänulikud  REGINAle , kelle töö ja vaeva tulemusena alustati tänavu Tartu ülikoolis riiklikult viipekeele tõlkide koolitamist. Samuti töötati koos Kutse-kojaga välja viipekeele tõlkide riiklik kutsestandard  ja väljastati vastavad tunnistused. Tänu sellele kõigile  paraneb nii viipekeele tõlke tase ja kurtide võimalused hariduse ja kutse omandamisel.
• Külli Urb, on  pikkade aastate jooksul olnud paljudes  töögruppides, mis on ellu kutsutud puuetega laste ja noorte haridusprobleemide lahendamiseks ja on seisnud nii liikumis- kui ka liitpuudega laste õpetuse hea kvaliteedi eest. Kuuludes aseesimehena Tallinna LV invakomisjoni, on Külli Urb aktiivselt osalenud nii Tallinna lapsi puudutavate valuküsimuste püstitamisel kui lahendusteede otsimisel. Liikumispuudega Laste Tugiühingu esimehena nõustab ta lapsevanemaid üle Eesti kõikvõimalikes, k.a. kooliskäimisega seonduvates küsimustes, mitme aasta jooksul koordineeris tugiühing laste isikliku abistaja teenust Tallinnas.
• Anne Kõiv, on nägemispuudeliste õpetaja ja rehabilitoloog, kes on pühendunult töötanud valitud erialal juba aastaid. Tunnustamist väärib nii tema põhitöö Tartu Emajõe Koolis kui ka vabatahtlik tegevus nägemispuudeliste ühingute heaks. Paljud pimedad ja nägemise kaotanud inimesed on Anne liikumis- ja orienteerumisõpetuse abil saanud jõu ja julguse edasi minna ja edasi püüda. Eesti Pimedate Liit on Anne Kõivule väga tänulik asjatundlikult ja südamesoojusega tehtud töö eest ning soovib jõudu edaspidiseks.
• Mati Rohtlaan, on Viljandi Ratastooliklubi esimees, kes on ise ratastoolis, kuid vaatamata sellele on tema tegevus väga aktiivne. a) viib läbi arvutikursuseid puudega inimestele b) moodustas oma OÜ Egero ja pakub invatransporditeenust ning  kaubandusteenust, seega annab tööd mitmele  inimesele. c) Korraldab rehabilitatsiooni kursuseid ratastoolis inimestele ja  samuti mitmeid huvitavaid õppeekskursioone. d) Kuulub Viljandi linna sotsiaalkomisjoni, mille kaudu saab juhtida tähelepanu linnas invaprobleemide lahendamisele.
• Helle Känd, on üks Tartu Maarja Kooli algatajatest ja loojatest. Maarja  Kool sai nimegi Helle tütrekese Maarja-Maria nime järgi. Helle eestvõttel on loodud ka Maarja Tugikeskus, mille juhatajaks ta on. Helle on arst. Otsides pikki aastaid võimalusi, avati käesoleval aastal Tugikeskuse juurde päevakeskus intellektipuudega noortele. Seda võiks nimetada Tartu aasta teoks. Vaatamata eluraskustele on Helle väga südamlik, tolerantne ja rõõmsameelne inimene, kes ei ütle kunagi ära abist.
• Jaak Aab, mõistva suhtumise eest puuetega inimeste probleemidele lahenduste otsimise ja koostöökogu töö toetamise eest.
• Helve Luik, EPIKoja töö on muutunud väga sisukaks ja huvitavaks, ta on tegevuse koordinaator Haridus- ja Teadusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja Siseministeeriumi vahel ja veel mitmete teiste koostöölepingute ellurakendaja. Väga suure panuse on ta osutanud Toompuiestee 10, EPIKoja arendus- ja koolituskeskuse hoone remondiks ja selle tegevuse käivitamiseks. Koostööpartnerid nii kodu- kui ka välismaal aktsepteerivad meie EPIKoja tööd.

Eesti Puuetega Inimeste Koja tänukirjad hea koostöö eest:

• Haridus- ja Teadusministeerium
• AS EMT
• Uniquestay Hotell