Töövõimereform

Alates 1. jaanuarist 2017 hindab töövõimet ainult töötukassa. Kui teile on määratud püsiv töövõimetus korduvhindamise tähtajaga 2017. aastal või hiljem, tuleb teil töötukassasse pöörduda, kui korduvhindamise tähtaeg hakkab kätte jõudma. Töötukassa hindab uute reeglite järgi töövõimet ning maksab osalise ja puuduva töövõime korral töövõimetoetust.

Töövõime hindamise taotlust saab esitada:

Tähtaegne pöördumine on oluline, sest kui teile uue süsteemi järgi määratav töövõimetoetus on madalam kui senine töövõimetuspension, säilitatakse tähtaegse pöördumise korral toetus varasema pensioni määras. Seda juhul kui varasem töövõimetus on määratud vähemalt kaheks aastaks.

Lisainfo: https://www.tootukassa.ee/…/toovoimerefo…/toovoime-hindamine

Puude määramiseks võite endiselt pöörduda ka Sotsiaalkindlusametisse või siis täita ühistaotluse töötukassas. Alla 16-aastastel, samuti vanaduspensioni ealistel töövõimet ei hinnata, puude määramiseks tuleb neil inimestel pöörduda Sotsiaalkindlustusametisse.

Videod töövõimereformi, töövõime hindamise, töövõimetoetuse maksmise teemal:

 

EPIKoda  koostöös SKA-ga on kokku võtnud kõige olulisemad nn käitumisjuhised seoses töövõimereformi II etapi käivitumisega alates 1. juulist 2016. a.

Mida toob tööealistele puudega  inimestele 1. juuli 2016 töövõimereformi vaates?

Töövõimereformi käivitumise ajal kehtib korraga nii vana kui uus metoodika. Et muudatustest oleks lihtsam aru saada, selgitame ja toome näiteid, kes, kuhu ja millal peab pöörduma.

1.07.2016 käivitub töövõimereformi teine etapp, mis muudab töövõime ja puude raskusastme tuvastamise metoodikat. Senised töövõime kaotuse protsendid asenduvad uues süsteemis järk-järgult kaheastmelise süsteemiga: osaline töövõime ja puuduv töövõime.

Senise töövõimetuspensioni asemel hakatakse määrama töövõime toetust, mille suurus alates 1.07.2016 on osalise töövõime korral 192 ja töövõime puudumisel 337 eurot kuus.

Kui uue hindamise tulemusena tuvastatakse senisel töövõimetuspensionäril osaline töövõime, kuid varasem töövõimetuspension ületab uut toetust, siis säilitatakse toetus varasema töövõimetuspensioni määras. Seda tingimusel, et inimene oli püsivalt töövõimetuks tunnistatud kestusega vähemalt kaks aastat ja töövõime hindamise taotlus on töötukassale esitatud tähtaegselt.

Näiteks kui teile on praegu määratud 90%-ne töövõimetus kestusega alates 01.03.2015 kuni 30.04.2017 ning te saate praegu töövõimetuspensioni 286 eurot kuus, kuid peale uut hindamist määratakse teile osaline töövõime, ei hakka te saama uut toetust 192 eurot kuus vaid varasema pensioniga võrdset toetust ehk ikka 286 eurot kuus.

Seega pole vaja karta toetuse vähenemist uues süsteemis. Uusi töövõimetoetusi hakatakse sarnaselt vanaduspensionidele kord aastas indekseerima. Osalise töövõimega isikul on õigus töövõimetoetusele juhul, kui ta täidab aktiivsusnõudeid: töötab, õpib või on töötuna arvele võetud töötukassas.

Kuidas töövõimet hinnatakse  ja puude raskusastet tuvastatakse?

Töövõime hindamiseks on õigus kõigil Eestis elamisõigust omaval inimestel, kes on tööealised (16-aastased kuni vanaduspensioniealised).

Töövõime hindamine hakkab põhinema rahvusvahelisel klassifikatsioonil, mis mõõdab, kas inimene mingi funktsioonihäire tõttu ei saa teha tööd, õppida, suhelda või teha töötamisega seotud igapäevaelu toiminguid (näiteks ei saa töötada või õppida ilma spetsiaalse abivahendita või keskkonnakohanduseta, läbida jalgsi pikemaid vahemaid, kasutada ühistransporti jms).

Puude raskusastme tuvastamisel võetakse arvesse inimese: terviseseisund; tegevusvõime; kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadus, mis on suurem inimese eakohasest abivajadusest ja mis esineb vaatamata tehniliste abivahendite kasutamisel; elukeskkond; rehabilitatsiooniplaani olemasolu korral selles ettenähtud tegevused.

Puude raskuastmeid jääb endiselt kolm: sügav puue, raske puue ja keskmine puue. Puude raskusaste tuvastatakse tööealisele puudega inimesele kestusega kuni viis aastat, kuid mitte kauemaks kui vanaduspensionieani. Kui tööealisel inimesel on tuvastatud puuduv töövõime kuni vanaduspensionieani, võib ka puude raskusastme tuvastada kuni vanaduspensionieani.

Kellele ja millal uus metoodika kehtima hakkab?

  • Inimesed, kellel on määratud töövõimekaotuse protsent või invaliidsusgrupp tähtajatult, jätkavad töövõimetuspensioni saamist kuni vanaduspensionieani.
  • Inimesed, kellele on määratud töövõime kaotuse protsent ja kelle korduvekspertiisi tähtaeg saabub vahemikus 1.07 kuni 31.12.2016., peavad töövõimetuse korduvhindamiseks pöörduma kuni 2016. aasta lõpuni veel Sotsiaalkindlustusametisse (SKA).

Näiteks kui teie püsiva töövõime kaotuse otsus kehtib kuni 10.10.2016., siis pöördute korduvekspertiisiks endiselt SKA-sse ning teil hinnatakse töövõimetust senise metoodika alusel.

  • Inimesed, kellele on määratud töövõime kaotuse protsent ja kelle korduvekspetiisi tähtaeg saabub 1.01.2017. või hiljem, saavad töövõimetuspensioni kuni tähtaja lõpuni.

Näiteks kui teil on püsiv töövõimetus ja puude raskusaste tuvastatud SKA poolt kestusega kuni 31.03.2018, jätkab SKA töövõimetuspensioni  ning puuetega inimeste sotsiaaltoetuse maksmist määratud summas kuni 31.03.2018. Juhul kui soovite taotleda kordusekspertiisi, siis tuleb teil esitada uus taotlus Eesti Töötukassasse (edaspidi töötukassa) või SKA-sse otsusel märgitud korduvekspertiisi tähtaja jooksul, kuid mitte hiljem kui 31.03.2018. Enne taotluse esitamist 6 kuu jooksul tuleb pöörduda oma pere- või eriarsti vastuvõtule ja informeerida arsti, et plaanite esitada töövõime hindamise taotluse.

  • Alates 1.07.2016 saavad esmakordselt töövõime hindamist taotlevad inimesed teha seda töötukassas.

Näiteks puudega lapsed, kellel täitub 16 eluaastat peale 1.07.2016 või tööealised, kes tervise püsiva halvenemise tõttu pöörduvad esmakordselt töövõime hindamisele. Ka esmased taotlejad peavad olema käinud 6 kuu jooksul enne taotluse esitamist oma pere- või eriarsti vastuvõtul.

Kuidas  taotlusi esitada?

Elektroonselt on võimalik taotlust esitada töötukassa iseteenindusportaali kaudu või saata taotlus e-posti teel digiallkirjastatuna töötukassasse või SKA-sse. Lisaks saab taotluse saata kasutades postiteenust. Taotlusi saab esitada ka töötukassas või SKA-s kohapeal.

Taotlust täitma asudes…

varuge täitmiseks piisavalt aega, u 1-1,5 h. Kirjeldage oma seisundit ja võimekust vastavalt tegelikkusele, arvestades igapäevategevusi ja toimetulekut. Ärge aimake küsimust ette vaid lugege see tähelepanelikult läbi. Abivahendi olemasolul arvestage soorituse kirjeldamist koos abivahendiga.

Küsimustele vastates tuleb arvestada, et tegevus peab olema sooritatav:

  • tavapärases mõistes ohutult – tegevus ei tohi olla teostatud ülisuure pingutusega;
  • piisavalt hästi ja nii tihti kui vajalik – tegevust peab olema võimalik korrata kohe pärast selle lõpetamist või väikese ajavahemiku möödumisel, see ei tohi kaasa tuua nii suurt kurnatust, et peale üht korda rohkemaks jõudu ei jätku;
  • mõõduka aja vältel – tegevus peab olema sooritatav mõistliku aja jooksul. Mõistlik tähendab, et tegevus võtan enam-vähem kaks korda niipalju aega, kui see võtaks tervisekahjustuseta inimesel;
  • vastusevarianti ”seisund on muutlik” tuleks kasutada siis, kui vastava tegevuse tegemine mõnikord on võimalik ja mõnikord mitte. Kui seisund on muutlik, tuleb täpsustuste lahtris võimalikult selgelt kirjeldada, milline on taotleja tegevuste suutlikkus nö heal päeval ja milline nö halval päeval (heal perioodil/halval perioodil), kui sageli esineb enesetunde halvenemist.

Kuidas tehakse otsus?

Töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise otsus põhineb ekspertarsti poolt koostatud hinnangul inimese terviseseisundi kohta.

Hinnangut antakse kas ainult dokumendipõhiselt või lisaks sellele kohtub inimesega ka ekspertarst. Dokumendipõhine ekspertiis viiakse läbi inimese poolt täidetud taotluse andmete, Tervise infosüsteemist või taotleja arstilt saadud terviseandmete ning vajaduse korral ekspertarsti poolt teistele spetsialistidele või arstidele esitatud täiendavate päringute alusel.

Visiidipõhine ekspertiis viiakse läbi olemasolevate dokumentide ja taotlejaga silmast silma kohtumise põhjal. Seda aga vaid juhul kui olemasolevate dokumentide ja andmete põhjal ei ole piisava täpsusega võimalik töövõimet hinnata või esitatud andmed on vastuolulised.

Käitumisjuhise koostasid:

  • Anneli Habicht, Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht
  • Regina Salmu, Sotsiaalkindlustusameti kommunikatsiooninõunik

Lisainfo:

  • Sotsiaalkindlustamet:  tel. 6121360 või lühinr. 16106 www.sotsiaalkindlustusamet.ee/puuetega-inimestele/
  • Eesti Töötukassa: tel. 15501 www.tootukassa.ee/toovoimereform

 

Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse maksmine pdf

 

Töövõimetoetuse seadus

Seaduse eesmärk on pikaajalise tervisekahjustuse tõttu vähenenud töövõimega inimeste töötamise ja töölesaamise toetamine ning neile seaduses sätestatud tingimustel ja ulatuses sissetuleku tagamine.

Link “Töövõimetoetuse seadus” Riigi Teatajas on siin.

Töövõimetoetuse seadusesse on sisse viidud muudatused, mis on ära toodud “Töövõimetoetuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduses 84 SE”

Eelnõu kohaselt jõustub seadus 2016. aasta 1. juulil. Seaduse jõustumisaja edasilükkamise põhjuseks on asjaolu, et reformi rakendumiseks on vaja muuta vastuvõetud seadusi ning tagada lisaaeg tehtavate muudatuste realiseerimiseks (rakendusaktid, IT arendused). Täiendavat aega on vaja muuhulgas selleks, et tagada kvaliteetse töövõime hindamise teenuse sisseostmine. Lisaaeg võimaldab analüüsida töövõime hindamise metoodika katsetamise tulemusi ja teha metoodikas vastavad täiendused enne teenuse hankeid.

Sotsiaalhoolekanne

Sotsiaalhoolekande seaduse, tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning teiste seaduste muutmise seadus

Seadusega muudetakse kehtivat rehabilitatsiooniteenuste ja tehniliste abivahendite korraldust.
Samuti kaasajastab seadus abivahendi teenuse korralduse sotsiaalvaldkonnas. Töövõimereformi tulemusel hakatakse eristama tööalast rehabilitatsiooni tööealistele inimestele ning sotsiaalset rehabilitatsiooni lastele, eakatele ja puuduva töövõimega inimestele. Tööalast rehabilitatsiooni korraldab töötukassa, sotsiaalset rehabilitatsiooni sotsiaalkindlustusamet.
Abivahendite puhul koondatakse korraldus maavalitsuste tasandilt riigi tasandile.
Järgnevad lingid viivad “Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse”, “Sotsiaalhoolekande seaduse” “Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse”,  ning “Sotsiaalhoolekande seaduse, tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse” avalehtedele:

Seadus võeti Riigikogus vastu 19.11.2014. Seadus jõustub 1.01.2016, osaliselt 1.01.2015, 1.06.2015, 1.01.2018 ja 1.07.2018.

Seadusega kujundatakse ümber rehabilitatsiooniteenuse korraldus nii tööturu- kui ka sotsiaalvaldkonda hõlmavaks terviklikuks süsteemiks.

 

Rehabilitatsioon

Alates 1. jaanuarist 2016 alustab tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamise korraldamist ja rahastamist Töötukassa (TK). Tööalase rehabilitatsiooni teenust võib saada tööealine (16-a kuni vanaduspensioni ealine) isik, kellel on vähenenud töövõime (puue või uue korra järgi tuvastatud osaline töövõime või senise korra järgi tunnistatud töövõimetuks) ja kes on tööturul aktiivne (on töötuna arvele võetud või õpib või töötab või on füüsilisest isikust ettevõtja).

Rehabilitatsiooniteenuse korraldus kujundatakse ümber nii tööturu- kui ka sotsiaalvaldkonda hõlmavaks terviklikuks süsteemiks. Sellega lisandub tööturuteenuste loetellu uus teenus – tööalane rehabilitatsioon, mida hakkab pakkuma TK (https://www.tootukassa.ee/content/toovoimereform). Kuna tööalast rehabilitatsiooni pakutakse koos teiste tööturuteenustega, tekib sellest terviklik pakett, millest on inimesele rohkem abi kui praegusest süsteemist, kus selge seos rehabilitatsiooni ja tööturuteenuste vahel puudub.

Igale osalise töövõimega inimesele pakutakse läbi TK just talle vajalikke teenuseid ja tööalaseid abivahendeid ning otsitakse talle kõige paremini sobivat töökohta.

Puuduv töövõime tähendab, et inimene pole kohustatud tööturul osalema, aga ta võib seda teha. Inimese soovil osutatakse talle kõiki vajalikke tööturuteenuseid.

Inimeste töövõimet hakkavad hindama ekspertarstid, seejärel nõustavad ning pakuvad teenuseid juhtumikorraldajad, kes on saanud selleks vastava koolituse.

Sotsiaalkindlustusamet (SKA) jääb ikka puuet tuvastama ja maksma puuetega inimestele sotsiaaltoetusi. SKA jätkab sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse pakkumisega lastele, eakatele ja nendele tööealistele inimestele, kellel töövõime puudub või kellel on osaline töövõime ning kes ei ole tööturul aktiivsed.

Ülemineku periood

Üleminek püsiva töövõimetuse hindamiselt töövõime hindamisele toimub järk-järgult – 1. jaanuar 2016- SKA jätkab sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuse pakkumist ja töövõimetuse hindamist, lisandub abivahendite süsteem. Paralleelselt hakkab Töötukassa pakkuma tööalast rehabilitatsiooniteenust. SKA teenuste portfelli lisandub Euroopa Sotsiaalfondi programmi rahastuse kaudu pikaajalise kaitstud töö teenus.

1. juuli 2016 – Töötukassa hakkab hindama esmakordseid töövõimehindamise taotlejaid ja neid, kelle töövõimet ei ole alates 2010 hinnatud või kes soovivad oma töövõimet uues süsteemis ümber hinnata. SKA hindab korduvaid taotlejaid.

1. jaanuar 2017 – Töötukassa hakkab hindama ka seniseid töövõimetuspensionäre, kellel selleks ajaks lõpeb püsiva töövõimetuse tähtaeg, SKA hindab vaid puuet.

Töövõimereformi rakendamine toob muudatusi ka SKA-le

Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse uue süsteemi kohaselt hinnatakse kõigepealt 16-aastaste ja vanemate inimeste rehabilitatsiooniteenuse vajadust, mida teevad SKA hindajad.

Tänu hindamisele selgub kiiremini ja väiksema ressursiga inimese tegelik (rehabilitatsiooni)teenuse vajadus. Rehabilitatsiooniteenuste vajaduse hindamiseks võetakse aluseks juba varem Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse poolt piloteeritud küsimustik, mis muuhulgas sisaldab ka toimetuleku hindamist.

Samuti saab oluliseks programmiline lähenemine rehabilitatsioonile – väljatöötatud programmid, mis põhinevad hindamistel, kogemustel ning kliendi tagasisidel, peavad muutma rehabilitatsiooniteenuse eesmärgipärasemaks ja tulemuslikumaks. Oluline on, et reaalselt paraneb inimese iseseisev toimetulek ja et see tulemus oleks püsiv.

Sotsiaalhoolekande seaduses on ka sätestatud nõue, et teenuse osutaja korraldab, et isik saab kõik talle rehabilitatsiooniteenuse raames vajalikud tegevused samaaegselt ühe teenuseosutaja juures. Teenuseosutaja võib kõiki teenuseid ise pakkuda või vajadusel kaasata teisi teenuseosutajaid. Igal juhul peab kaduma vajadus pendeldada mitme teenuseosutaja vahel.

Täna peab rehabilitatsiooniteenuse saamiseks koostama igale teenuse vajajale isikliku rehabilitatsiooniplaani ja teenust osutatakse vastavalt selle plaani tegevuskavale. 2016. aastal lisandub valikusse veel kaks teenuse osutamise alusdokumenti:
– rehabilitatsiooniprogramm, mis olemuselt on kindlate kriteeriumide alusel määratud sihtgrupile sobiv rehabilitatsiooniplaan (sobib paljudele sarnase erivajadusega isikutele) ja on eelnevalt kinnitatud SoM määrusega kehtestatud korras. Juhul, kui isikule sobiv programm on olemas, suunatakse ta programmi ja isiklikku rehabilitatsiooniplaani ei koostata,
– rehabilitatsioonivajaduse määratlemisel SKA poolt koostatud tegevuskava (kasutatakse 16-aastaste ja vanemate isikute puhul, kui SKA suudab hindamise tulemusena piisavalt selgelt määrata, milliseid tegevusi on isikule vaja) Tegevuskava ei nõua rehabilitatsiooniplaani koostamist.
Seega rehabilitatsioonivajaduse hindamise tulemusena väheneb rehabilitatsiooniplaanide koostamise vajadus ja plaanide arvelt vabanev raha võimaldab osutada rohkem teenuseid.

Vähenenud iseseisva toimetuleku võimega inimese paremaks toetamiseks ja tööeas inimese töövõime tõstmiseks on oluline tagada elamiseks ja töötamiseks vajalikud tehnilised abivahendid. Tänasel päeval ei tegele SKA abivahendite korraldamisega, seda teevad maavalitused. Tulevikus hindab TK ainult tööalase abivahendi vajadust ja hüvitab ainult tööalaseks kasutuseks vajaliku abivahendi. SKA võtab üle tasu maksmise kohustuse muude abivahendite kasutamise osas kui inimene on õigustatud selleks. Abivahendi määrab perearst, eriarst või rehabilitatsioonimeeskond. Abivahendeid pakkuv ettevõte täpsustab detailsemalt vajaduse ja aitab inimest, leidmaks talle õige abivahendi.

Sotsiaalkindlustusameti ja Töötukassa üldine lühi-info voldikuna kujundatud “Teenused teekaart” eesti keeles (pdf)

Sotsiaalkindlustusameti ja Töötukassa üldine lühi-info voldikuna kujundatud “Teenused teekaart”  vene keeles (pdf)

 

Olulised tasuta infotelefonid, kust küsida lisainfot:
  • SKA 16106 (abivahendite süsteem, abivahendi kaart, sotsiaalne rehablitiatsioon ah rehabilitatsiooni eelhindamine tööealistele, töövõimetuse ja puude astme hindamine ja toetused, laste ja eakate rehabilitatsioon ja toetused jne)
  • Astangu abivahendite keskus 6877252 ja 6877250 (abivahendid)
  • Töötukassa 15501 (töövõimereform, tööturu teenused)

 

Ajalugu

Tervisekahjustusega tööealise isiku töövõime hindamise metoodika pilootuuring ja selle tulemused:

 

 

 

Eesti Puuetega Inimeste Koja 8. jaanuari 2015 a. seminari “töövõimereform” materjalid 

Muud materjalid:

EPIKoja koostatud materjalid – Abiks tööandjatele ja töövõimet hindavatele arstidele