AvalehtUncategorized @et → Tervisepoliitika vajab uusi sihte

Uudised

Praxise poolt tehtud tervishoiu analüüs näitas rahva tervise seisu halvenemist ja ka rahulolematuse kasvu arstiabi kättesaadavusega.

Analüüsi eesmärgiks oli hinnata perioodil 2009–2016 ellu viidud Rahvastiku (RTA) tervise arengukava meetmete ja tegevuste tulemuslikkust strateegia eesmärkide saavutamisel ning anda sisend RTA edasiste meetmete ja tegevuste planeerimiseks.

Rahvastiku tervise arengukava 2009-2020 (RTA) on Eesti tervisepoliitika võtmedokument, milles püstitatud strateegilised eesmärgid on erinevate tervisepoliitiliste otsuste lähtekohaks. Tänaseks on arengukava valmimisest möödunud üle kuue aasta ning käes on aeg teha vahekokkuvõtteid. Praxise ülesanne oli hinnata, kuivõrd on perioodil 2009–2016 ellu viidud tegevused olnud tulemuslikud ja aidanud kaasa arengukava eesmärkide saavutamisele.

Analüüsi fookuses olid 10 valdkonda – vaimne tervis, vähk, südame- ja veresoonkonnahaigused, diabeet, välisõhu kvaliteet, toidutekkelised nakkused, laste vaktsineerimine, tervishoiutöötajad, kiirabi, arstiabi kvaliteet ja kättesaadavus. Lisaks analüüsiti põhjalikult arengukava juhtimismudelit.

Uuringu raames teostati ka riikliku HIV ja AIDS strateegia (2006-2015) lõpphindamine, mille tulemustega saab tutvuda siin.

Uuringu meetoditena olid kasutusel individuaal- ja grupiintervjuud Eesti ja välismaa ekspertidega, dokumendianalüüs, Eesti ja rahvusvahelise teaduskirjanduse analüüs ning statistiline andmeanalüüs.


Uuringu peamised järeldused
:

  1. Arengukava senise rakendusperiooodi jooksul on oodatava eluea kasvutrend Eestis aeglustunud ja trendi jätkumise korral jääb vastav arengukava üldeesmärk aastaks 2020 suure tõenäosusega saavutamata.
  2. Eesmärgiks seatud kasvu asemel on Eesti tervena elatud aastad arengukava rakendusperioodil hoopis vähenenud, mistõttu jääb vastav üldeesmärk aastaks 2020 suure tõenäosusega saavutamata.
  3. Südame- ja veresoonkonnahaigused (SVH) ja vähk moodustavad ligi 80% Eesti kogusuremusest. Kui SVH suremuses on saavutatud langustendents, siis vähi suremus on tõusnud. Vigastused kui kolmas kõige levinum ja peamine noorte surmapõhjus on Eestis jõudsalt vähenenud.
  4. Uuringu raames analüüsitud 10 tegevusvaldkonna seas saab edukamatena välja tuua alkoholi- ja tubakapoliitika, HIV, toidutekkelised nakkushaigused ja laste vaktsineerimise. Vähemedukam on arengukava olnud vähi, vaimse tervise, diabeedi, välisõhu kvaliteedi, tervishoiutöötajate, kiirabi, tervishoiuteenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse valdkonna arengute toetamisel.
  5. Arengukava üldeesmärgid on keskseks suunaseadjaks Eesti tervisepoliitikas, kuid oma üldsõnalisuses ei paku RTA lahendusi ja strateegilisi tegevusjuhiseid poliitikate kujundamiseks. Selle tulemusena on mitmetes RTA tegevusvaldkondades ellu viidud tegevusi, mille eesmärgipärasus ei ole üheselt selge.
  6. Valdkondlike tervisestrateegiate integreerimine RTA-sse ei ole toonud kaasa soovitud positiivseid muutusi. Pigem on varasem süsteemne vaade valdkonna tegevustele asendunud killustunud vaatega.
  7. RTA on väärtuslik ja oluline, kuid väga mahukas arengukava, mille elluviimise protseduurid ei ole olnud sedavõrd suure strateegia juhtimiseks kohased. Selle tulemusena ei ole RTA seni olnud Eesti tervisepoliitikas oluliste muutuste vedur. RTA täidab eelkõige eelarve planeerimise ja aruandluse rolli, vähem tegevuste sisulise strateegilise kavandamise rolli.


Praxise peamised soovitused:

  1. Eesti tervisepoliitika eesmärkide saavutamiseks soovitame kõige prioriteetsemaks poliitikasuunaks valida südame- ja veresoonkonnahaigused ja nende riskitegurid (eelkõige toitumine ja liikumine). Erilise fookuse alla soovitame võtta Eesti tervishoiusüsteemi võimekuse SVH jt krooniliste haigustega toimetulekul.
  2. RTA teiseks prioriteetseks tegevussuunaks soovitame valida vaimse tervise, sh erilise fookuse alla võtta psühholoogilise ja psühhiaatrilise abi kättesaadavuse parandamise. Rõhutame, et Eesti vaimse tervise valdkond vajab senisest oluliselt süsteemsemat ja jõulisemat poliitikakujundamist.
  3. Kolmandaks prioriteetseks suunaks soovitame võtta vähi varase haigestumise ja suremuse vähenemise, sh erilise tähelepanu alla võtta vähiskriiningute hõlmatuse suurendamise.
  4. Vigastustest tulenevate suurte tervisekahjude jätkuval vähendamisel on oluline roll alkoholi- ja narkopoliitikal, mis peaksid samuti säilitama Eesti tervisepoliitikas oma kõrge prioriteetsuse.
  5. Selleks, et planeerida sobivaid tegevusi tervena elatud eluea tõusuks, on vaja mõista põhjuseid, mis tervena elatud eluea kasvu pidurdavad ja selleks läbi viia vastavad epidemioloogilised uuringud.
  6. RTA üldeesmärkide saavutamiseks on vaja strateegiliselt juhtida ka muutusi tervishoius, keskendudes inimkeskse ja majanduslikult jätkusuutliku tervisesüsteemi jaoks vajalike reformide elluviimisele.
  7. Soovitame RTA ellu viia valdkondlike programmide kaudu ehk minna tagasi tervisepoliitika valdkonnapõhise juhtimise juurde.

RTA-hindamine_Praxis-2017