Uudised

Alates jaanuarist toimub sotsiaalse rehabilitatsiooni korraldus uutel alustel ning 16-aastaste ja vanemate inimeste puhul tuleb rehabilitatsiooniplaani koostamise asemel läbida teenusvajaduse hindamine. Sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldajad viisid jaanuarikuu jooksul üle Eesti läbi 138 hindamist, kokku puudutab teenusevajaduse hindamine aasta jooksul kuni 8000 inimest.

„Jaanuaris hindamisel käinud inimestest 88 vajavad sotsiaalset rehabilitatsiooni ja 50 juhul vajatakse enamasti tervishoiuteenuseid või kohalike omavalitsuste poolt pakutavaid teenuseid,“ ütles Sotsiaalkindlustusameti peadirektor Juta Saarevet. „Selleks, et selgitada välja, kas inimene vajab sotsiaalset rehabilitatsiooni, toimub alates 1. jaanuarist enne teenusele suunamist kõigepealt rehabilitatsiooniteenuse vajaduse hindamine, mille peavad läbima tööealised ja vanemad isikud, kellel puudub kehtiv rehabilitatsiooniplaan.“

Uue süsteemi järgi võtab Sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldaja pärast rehabilitatsiooni teenuse taotlemist inimesega ühendust ning lepib kokku aja ja koha kohtumiseks. „Kõigiga, kes olid teenuse järjekorras enne uue seaduse jõustumist ja kes peavad tulema hindamisele, võetakse personaalset ühendust ilma, et inimene ise peaks midagi täiendavalt taotlema,“ selgitas Saarevet. 
Sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldajad kasutavad peadirektori Juta Saareveti kinnitusel selleks otstarbeks koostatud ja eelnevalt pilootprojekti raames testitud küsimustikku, et selgitada inimesega koostöös välja, millised on tema terviseolukorrast tulenevad raskused igapäevases toimetulekus. „Hindamisel selgitatakse koos juhtumikorraldajaga välja, kas inimene vajab sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust või muid toetavaid teenuseid. Kirjalikult vormistatud otsus saadetakse inimesele pärast vestluse toimumist. Inimene saab alati ka peale otsuse saamist pöörduda uuesti juhtumikorraldaja poole, kui tal tekib küsimusi hindamise tulemuste või järgnevate tegevuste osas.“

  • Sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuse vajaduse hindamine
    Hindamisel vaadatakse inimese toimetulekut ja kõrvalabi vajadust, tehakse ettepanekuid kodu-, töö- ja õpikeskkonna kohandamiseks, abivahendi saamiseks ja kasutamiseks ning nõustatakse erinevates valdkondades, et parandada edasist sotsiaalset toimetulekut.
  • Kui kohtumisel saab kinnitust, et inimene vajab sotsiaalset rehabilitatsiooni, koostatakse koostöös kliendiga tegevuskava, mille alusel hakkab inimene teenust saama. Kui teenuste vajadust ei ole võimalik täpselt hinnata, suunab juhtumikorraldaja inimese rehabilitatsiooniasutusse plaani koostamisele. Kui on olemas inimese vajadustele sobiv rehabilitatsiooniprogramm, saab juhtumikorraldaja inimese suunata sobiva programmi alusel teenust saama.
  • Kui hindamise tulemusel selgub, et inimene vajab sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse asemel näiteks tervishoiu-, tööturu- või kohaliku omavalitsuse teenuseid, nõustavad juhtumikorraldajad oma pädevuse piires ka nende teenuste osas.
  • Hindamist ei pea läbima inimesed, kellel on varasemast kehtiv rehabilitatsiooniplaan. Samuti ei pea hindamist läbima lapsed.
  • Alates 1. jaanuarist 2016 pakutakse Sotsiaalkindlustusameti vahendusel sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust ja Eesti Töötukassa korraldab tööalast rehabilitatsiooni. Ravi, sh taastusravi vajaduse korral tuleb pöörduda oma perearsti või eriarsti poole ja seda rahastab Eesti Haigekassa.

Rehabilitatsiooniteenuse ümberkorraldused on osa 1. jaanuarist 2016 käivitunud töövõimereformist, mis loob uue töövõime toetamise süsteemi.

Lisainfo: http://www.sm.ee/et/korduma-kippuvad-kusimused
Rohkem infot sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse kohta: http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/