Projekt “Sotsiaalse rehabilitatsiooni, abivahendite ja erihoolekande korralduse analüüs”

Projekti nr 1.5.01122.12-0084

Analüüs koos lisadega:

http://www.sm.ee/meie/uuringud-ja-analueuesid/sotsiaalvaldkond.html

Puudega ja püsiva töövõimekaotusega inimeste arvu suurenemine viimastel aastatel on tinginud riigi sotsiaalkaitsekulutuste kasvu ning vajaduse analüüsida puude/püsiva töövõimekaotuse tuvastamise aluseid ning erivajadusega inimeste toimetulekut toetavate meetmete pakkumist. Vajadusele korrastada püsiva töövõimekaotuse tuvastamise aluseid eesmärgiga tagada sotsiaalkaitsekulutuste jätkusuutlikkus ning abi vajavate inimeste efektiivne toetamine, on viidanud ka erinevad uuringud (Riigikontroll 2010, Praxis 2011; OECD soovitused Eestile). Samuti on läbiviidud uuringutes rõhutatud vajadust liikuda hindamissüsteemide arendamisel meditsiinilise seisundi fikseerimiselt aktiivsuse ja töötamise kesksusele, lähtudes perspektiivist, milline võiks inimese töövõime olla ning milliseid töövõimet toetavaid meetmeid tuleks pakkuda; osutades võimaluse korral abi integreeritult.

Eelnevast tulenevalt algatati 2012. aasta I kvartalis sotsiaalministeeriumi poolt vabariigi valitsuse heakskiidul töövõimetuskindlustuse reform, seades eesmärgiks erineval põhjusel tööturult eemale jäänud inimeste (nt tööõnnetuse, kutsehaiguse, ajutise- või pika-ajalise töövõimetuse tõttu) võimalikult kiire tagasiaitamine tööturule. Planeeritakse, et peamiseks asutuseks, kes hakkab hindama isiku töövõimet, maksma töövõimetusega seotud hüvitisi ning administreerima erinevaid riiklikke töötamise toetamiseks suunatud meetmeid, saab Eesti Töötukassa.

EPIKoja poolt koostatud analüüsis on vaatluse all riigi poolt rahastatavate sotsiaalteenuste – rehabilitatsiooniteenuse, erihoolekandeteenuste ning tehniliste abivahendite eraldamise teenuse korraldus, seosed planeeritava töövõimehindamise sisseviimisega ning töölesaamise toetamisega. Eesmärk on analüüsida terviseolukorrast tuleneva tegevus- ja osalusvõime ning eelkõige terviseolukorrast tuleneva töövõimelangusega tööealiste isikute liikumise protsessi seoses töövõime hindamise sisseviimisega Töötukassas – milline on isiku liikumine töövõimehindamisele ja  tööturuteenustele; kas Töötukassasse pöördunud tööealistele inimestele viiakse lisaks töövõimehindamisele läbi ka   rehabilitatsiooni- ja tehniliste abivahendite vajaduse hindamine; kes võiks jääda nimetatud teenuseid korraldama ning finantseerima. Seejuures on vaatluse all teenuste vajadusepõhine osutamine – st võimalusel peaksid osutatavad teenused ennetama püsiva töövõimekaotuse tekkimist (ajutise ja/või püsiva töövõimelanguse olukorras).

Analüüsi läbiviimiseks toimusid arutelud nii puuetega inimeste organisatsioonidega (19.04; 08.05, vt lisatud kokkuvõtted),

Sotsiaalministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti ja Töötukassa esindajatega (25.03. 26.04); tehniliste abivahenditeenuse osutajatega (12.04, 10.05, 12.06) ning kirjalikud konsultatsioonid erinevate osapooltega.

Analüüsi teostas Eesti Puuetega Inimeste Koda, kaasates töögruppi järgmised eksperdid: Karin Hanga, Hille Maas, Sirlis Sõmer-Kull.

Protsessiskeemid koostas ning muudatustega kaasnevaid mõjusid hindas Gert Schultz.  Töögruppi konsulteerisid Dagmar Narusson ja Külli Roht. Projektijuht  Karin Hanga.

Toimunud üritused:

Töövõimehindamine ja seosed sotsiaalse rehabilitatsiooni ning tehniliste abivahendite määramisega. – arutelu puuetega inimeste organisatsioonide esindajatele – 19.04.2013

Töövõimehindamine ja seostumine riiklike sotsiaalteenustega – arutelu puuetega inimeste organisatsioonide esindajatele – 8.05.2013

Muud materjalid:

Analüüsi tutvustav ettekanne – 11.06.2013

Reklaam

logo hasartmängumaksu nõukogu

logo küsk

Toetajad

logo microsoft

logo symantec

logo merit tarkvara

logo tartu ehitus

logo yx it

logo top connect
logo Helpific