Eesti Puuetega Inimeste Koda

Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevuse põhieesmärk on olla puuetega inimeste valdkonnas tehtava töö üleriigiliseks koostöö- ning koordinatsiooniorganiks. Meie tegevuse eesmärk on puuetega inimeste toimetuleku, elukvaliteedi ja ühiskonnaellu kaasatuse parandamine. Loe edasi »

Visioon:
Eesti Puuetega Inimeste Koda on sõltumatu ja professionaalne puudevaldkonna poliitika ja ühiskonna arvamuse kujundaja.
Missioon:
Puuetega inimeste ja krooniliste haigete elukvaliteedi, ühiskonda kaasatuse ning eneseteostuse võimaluste tõstmine läbi huvikaitse ja koostöö.

EPIKoda Facebookis:


Vaata ka õppefilme EPIKoja Youtube kanalilt:

Uudised

Sotsiaalministeerium andis välja eesti- ja vene keeles infovoldiku: kohalike omavalitsuste sotsiaaltoetuste ja -teenuste kohta: KOV teenuste infovoldik

Koduleht www.dementsus.ee on haridusliku eesmärgiga loodud pidevalt täienev ja arenev elektrooniline ressurss, mis on mõeldud dementsussündroomiga elavate inimeste ja nende lähedaste toetamiseks ja elukvaliteedi võimalikult kaua kõrgena säilitamiseks. Kodulehelt leiavad tööks vajalikku abimaterjali ka tervishoiu- või sotsiaalhoolekandespetsialistid.

Kodulehelt võib leida mitmekülgset teavet dementsussündroomi kohta, sealhulgas on põhjalikult kirjeldatud dementsuse sümptomeid ja raskusastmeid, mis aitab perel paremini haigust silmas pidades tulevikku planeerida. Lisaks oleme kokku kogunud ja kohandanud praktilisi nõuandeid dementsusega elavatele inimestele ja nende lähedastele ning kajastanud tervise- ja sotsiaalhoolekandeasutusi, kust pere võiks täiendavat abi ja toetust saada. Loe edasi »

Tervis on teadagi meie kalleim vara ning elanikkonna terviseteemadele tähelepanu pööramiseks korraldab Ida-Tallinna Keskhaigla tasuta tervisekoolituste sarja „Tervema kogukonna nimel!”. Koolituste eesmärgiks on tõsta inimeste teadlikkust ja sotsiaalset kindlustunnet erinevatel terviseteemadel.

2017. aasta teise koolituse teema on „Silmahaigustest: Ealise Makuli degeneratsiooniga patsiendile“ ning see toimub 14.veebruaril kell 13.00–14.30 Ida-Tallinna Keskhaigla Magdaleena üksuses aadressil Pärnu mnt 104 (sissepääs haigla uksest).

Koolitaja on Kerttu Michelson.

Koolitusel tuleb juttu:

  • degeneratsiooni vormid
  • kuidas jälgida oma nägemise muutusi Amsleri testiga
  • silmasisese süsti võimalustest

Koolitus on tasuta ja sellele saab registreerida SIIN või telefonil 666 1900. Loe edasi »

Elus tundub sageli, et teine inimene on ilusam, targem, parem pikem, veatum, ettevõtlikum… Mõne inimese käes kõik justkui õnnestuks, kuid minu käes lähevad paljud asjad lörri. Miks küll?

Kuidas see iganes ka ei kõlaks, algab maailm alati minust endast. Kuidas ma iseend tunnen? Kas ma tahan? Kas ma julgen? Kas ma oskan? Kas ma alustan? Kas ma teen?

Kuidas alustada muutustega ning tööga iseendaga?

MTÜ Pro Civitab korraldab koostöös Eesti Puuetega Inimeste Kojaga käesoleva aasta veebruarist järgmise aasta augusti lõpuni isiksusearengukoolitusi puuetega inimestele.

Kuigi ükski koolitus pole imevahend, saab osaleja teada, kuidas iseendaga paremini hakkama saada ning kuidas kujundada eneses positiivseid harjumusi.

Koolituspäevadel tegeleme selliste teemadega: Loe edasi »

PRESSITEADE

OSKA uuringust selgub, et sotsiaaltöö valdkonna tööjõuvajadus tulevikus kasvab. Puudu on kutseharidusega hooldustöötajatest, kuid liiga palju koolitatakse kõrgharidusega sotsiaaltöö spetsialiste.

OSKA arendusjuhi Tiia Randma sõnul kasvab tulevikus tööjõuvajadus sotsiaaltöö valdkonnas tervikuna eelkõige tänu eakate arvu suurenemisele. „Kui kutseharidusega hooldustöötajaid oleks tööturu vajadustele vastamiseks vaja koolitada kaks korda enam, siis kõrgharidusega sotsiaaltöö spetsialiste lõpetab rohkem kui tööturul vaja,“ ütles Randma.

Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni eestseisuse liige Indrek Rohtla tõi välja, et sotsiaaltöö lõpetanutest pea pooled ei  jõua kahjuks erialasele tööle. See on selge sõnum tööandjatele, et sotsiaaltöötajate palga- ja töötingimused peavad vastama nende kvalifikatsioonile ja töökoormusele,“ rõhutas Rohtla.

Sotsiaalteenuste tarbimisele prognoosib uuring suurenemist. Põlvkondade üksteisest kaugel elamise, välismaal töötamise ning muutunud pere- ja kooseluvormide tõttu on lähedase hooldus vaja korraldada teenuste abil. Loe edasi »

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool kutsub tervishoiutöötajaid ja teisi huvilisi osalema mitmel tasuta koolitusel. Koolitused toimuvad ESFi ja HTMi rahastusel ja on osalejatele tasuta. Koolitustel osalemise tingimuseks on vaid sihtrühma kuulumine, milleks on erialase hariduseta täiskasvanud, keskhariduseta täiskasvanud või aegunud oskustega elanikkond vanuses 50+.

Ärge laske ennast hirmutada sellest, et koolitused on mõeldud tervishoiutöötajatele. Tegelikult võtame vastu kõiki, kes on antud teemadest huvitatud või puutuvad era- või tööelus selle temaatikaga kokku.

  • Toimetulek vaimse tervise häiretega patsientidega 24 akadeemilist tundi (19.04-20.04.2017; 25.04.2017)

Koolituse eesmärgiks on anda õppijatele teadmised sagedasematest psüühilistest haigustest ja häiretest ning nende sümptomitest ning kuidas toime tulla ebaadekvaatse/psüühikahäiretega patsiendiga. Loe edasi »

Head rehabilitatsiooniteenuse osutajad!

Ootame Teid teabeseminarile Tallinnas, et tutvustada rehabilitatsioonialaseid arendustegevusi ning koolitus- ja koostöövõimalusi 2017.-2018. aastal.

Seminar toimub:

  • 10. veebruaril 2017.a Tallinnas Tallink Conference & SPA Hotellis, aadressil Sadama 11a.  Palume registreerida 06. veebruariks SIIN.

Kava on leitav Astangu keskuse veebilehelt. Loe edasi »

Enam kui kolm aastat suuremate haiglate juures töötanud vaimse tervise kabinettidest on abi saanud tuhanded lapsed ja noored, kirjutab  SA TÜK psühhiaatriakliiniku laste ja noorukite vaimse tervise keskuse vanemõde Ruth Tohvre.  

2013. aastal hakkasime ellu viima oma pikaaegset unistust luua süsteem, mis aitab parandada lastepsühhiaatrilise abi kättesaadavust. Tänu sellele ei pea inimesed enam esmase psühhiaatrilise abi saamiseks sõitma Tartu, Tallinna või Viljandi Psühhiaatriahaiglatesse, vaid seda saab kiiremini ja oma elukohale lähemalt. Norra projektide toel töötavad praegu suuremate haiglate juures vaimse tervise kabinetid, mis asuvad Põlva Haiglas, Lõuna-Eesti Haiglas, Valga Haiglas, Ida-Viru Keskhaiglas ja Narva Haiglas.

Alates 2014. aasta sügisest töötanud vaimse tervise kabinettidesse pöördumiste sagedus on aasta-aastalt kasvanud. Praegu pöördub sinna erinevate probleemidega aastas üle 1000 esmase patsiendi. Peamised pöördumise põhjused on käitumisega seotud probleemid (koolis, lasteaias) ning noorukitel esinevad meeleolu- ja emotsionaalsed probleemid. Lisaks esineb ka õpiraskusi ning üha enam julgetakse pöörduda sõltuvusprobleemide korral. Igas kabinetis aitavad noori väljaõppe läbinud spetsialistid ehk vaimse tervise õde, sotsiaaltöötaja, psühholoog ja lisaks toetab meeskonda ka arst-konsultant. Loe edasi »

Kui kellelgi jäi sügisel riikliku erivajadustega üliõpilase stipendium taotlemata, siis on võimalus seda teha nüüd. SA Archimedese erivajadustega tudengite stipendiumi tähtaeg on 20. veebruar.

Stipendiumi on õigus taotleda rakenduskõrgharidusõppe, bakalaureuseõppe, magistriõppe, bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppe ning doktoriõppe üliõpilasel, kes vastab järgmistele tingimustele:

  • ta on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku või tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel;
  • ta õpib täis- või osakoormusega õppes või kui viibib akadeemilisel puhkusel.

Stipendiumi saab taotleda kaks korda aastas: septembris ja veebruaris. 2016/2017. õppeaastaks taotluste esitamise tähtaeg on 20. septembril 2016 ja 20. veebruaril 2017. NB! Mitu korda õppeaasta jooksul taotelda ei saa ( 20. septembril toimub taotlemineõppeaastaks ja 20. veebruaril kevadsemestriks). Loe edasi »

2010. aastal kehtima hakanud põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega (PGS) sätestati Eesti hariduskorralduse juhtivaks printsiibiks kaasava hariduskorralduse rakendamine. Kaasav hariduskorraldus põhineb eelkõige eetilistel printsiipidel, mille kohaselt peab igal lapsel olema võimalik õppida kodulähedases koolis koos teiste omaealiste õpilastega. 2014. aastal oli Eestis ligi 26 000 haridusliku erivajadusega õpilast, keda kaasava hariduskorralduse efektiivne elluviimine kõige otsesemalt puudutab. Alates uue PGSi jõustumisest on Eestis suurenenud tavakoolides õppivate hariduslike erivajadustega õpilaste arv, ent samal ajal on suurenenud eelkõige tavakoolide eriklassides õppimine. Hariduslike erivajadustega õpilaste märkamine ja toetamine on Eestis saanud üha enam tähelepanu.

Uuringu „Haridusliku erivajadusega õpilaste kaasava hariduskorralduse ja sellega seotud meetmete tõhusus“ raames kaardistati praegune kaasava hariduse olukord Eestis dokumendianalüüsi, intervjuude, küsitlusandmete ja registriandmete põhjal. Kaasati kõiki olulisi sihtrühmi: õpetajad, koolijuhid, tugispetsialistid, lapsevanemad, koolipidajad ja Rajaleidja juhtumihaldajad.

Loe edasi »