Mis on puue?

Sageli kasutatakse mõisteid erivajadus ja puue koos. Oluline on teada, et puue on alati seotud erivajadusega, samas erivajadus ei tähenda tingimata puuet. Eesti seadusandluses on kasutuses järgmine definitsioon: puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koos- toimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel.

Puuded jagunevad: liikumispuue, nägemispuue, kuulmispuue, intellektipuue, kõnepuue, liitpuue ja muu puue, mis on tingitud haiguslikust seisundist, mis omakorda võib olla erineva raskusastmega: keskmine, raske või sügav.

Laste ehk kuni 16-aastaste puhul hinnatakse puude raskusastet iga päev vajamineva kõrvalabi, toetuse ja järelevalve järgi. Alates 16. eluaastast tuvastatakse puude raskusaste selle järgi, millised on piirangud igapäevategemistes ja ühiskonnaelus osalemises.

Puude raskusastmed jagunevad:

Sügav puue, kui igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on täielikult takistatud.

Raske, kui igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on piiratud.

Keskmine, kui igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises esineb raskusi.

Puude raskusaste ja puudest tulenevad lisakulud tuvastatakse kestusega 6 kuud, 1 aasta, 2 aastat, 3 aastat või 5 aastat. Juhul kui inimese tervises toimub vahepeal muutusi, on õigus taotleda juba varem uut ekspertiisi ja seeläbi puude raskuastme hindamist.