Väljavõte Sotsiaalministeeriumi Meditsiinilise terminoloogia komisjoni 31.10.2007.a protokollist

Eesti keeles ei ole kasutatud „puudega“ seonduvat ühtset ja erinevaid dokumente läbivat terminoloogiat s.t. erinevates dokumentides antakse sõnale „puue“ erinev sisu!

Sotsiaalministeeriumi Meditsiinilise terminoloogia komisjoni üldine soovitus on sõnaühendit ’people with disabilities’  tõlkida traditsiooniliselt ’puuetega inimesed’, aga mitte välistada sõna ’puue’ jätkuvat kasutamist ka termini impairment ühe võimaliku vastena, aga teksti arusaadavuse huvides võib kasutada ka sõnu tervisekahjustus, -häire, kõrvalekalle vms ja tuletada loogiliselt teisi vajalikke termineid. Seaduses tuleb enne teksti kallale asumist defineerida terminid ja neid siis järjepidevalt kasutada. Kõige olulisem on jälgida sisulist täpsust, sageli ei saa üks-ühele tõlkida.

Sisulises mõttes kasutatakse erinevaid termineid, kui käsitletakse inimese tervisega seonduvaid „probleeme“ organismi tasandil ja selliste „probleemidega“ inimese toimetulemist teda ümbritsevas keskkonnas (nii füüsilises, info kui sotsiaalses).

Inglise keeles on  terminite järjepidevust korrektsemalt järgitud. Kasutuses oli peamiselt kolm terminit: „impairment“ , „disability“ ja „handicap“ ja alates aastast 2001 kasutatakse valdavalt „impairment“ ja „disability“.

Eesti keeles kasutati nende terminite vasteteks „puue“ , „vaegus“ ja „invaliidsus“.

Muutus on olnud selles, et:

·        ÜRO Peaassamblee resolutsioonis (48/96 20.12.1993.a.) Puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomise standardreeglid kasutati  termineid „impairment“ ja „disability“ („puue“ ja „vaegus“) organismi tasandil mõistetena ja „handicap“ („invaliidsus“) siis, kui inimene puude tõttu kaotas võimalused või tekkisid piirangud osa võtta ühiskonna elust võrdväärselt teiste inimestega;

·        Maailma Tervishoiuassamblee kinnitatud (22.05.2001 otsus WHA54.21) Rahvusvaheline funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioonis (RFK) kaotati kasutusest termin „handicap“ („invaliidsus“) ja asendati see „disability“ („vaegus“) s.t. laiendati „disability“ mõiste sisu kaasates ka keskkonna mõjud.

Eesti keelsetes dokumentides ei ole termin „vaegus“ / “vaegurlus“ laialdast kasutamist leidnud ja juba 27.01.1999.a. vastu võetud puuetega inimeste toetuse seaduses kasutai termini „vaegus“ asemel terminit „puue“, kuigi RFK-s on neil terminitel ristivastupidine sisu.

▪ Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse  mõttes: Puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel.

Võrdse kohtlemise seaduse mõttes: "Käesoleva seaduse tähenduses on puue inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millel on oluline ja pikaajaline ebasoodus mõju igapäevatoimingute sooritamisele."

Puuetega inimeste statistika 

Puuet käsitletakse riikides erinevalt, mistõttu tuleb allolevasse statistikasse suhtuda teatava respektiga. Eurostati andmete põhjal on iga kuues EL kodanik puudega arvele võetud. (Eurostati avaldatud numbrid tuginevad 2002. aasta andmetel.) Euroopa Liidu (25) keskmine on 16.4%, kusjuures uute liikmesriikide keskmine puudega inimeste osakaal on 14.3%. Vanadest liikmesriikidest on puudega inimeste ja pikaajalist haigust põdevate inimeste osakaal kõige suurem Soomes (32.2%) ja Suurbritannias (27.2%) ning madalaim Itaalias (6.6%) ja Hispaanias (8.7%). Uutest liikmesriikidest on puudega inimeste osakaal kõige suurem Eestis 23.7% ja kõige väiksem Slovakkias (8.2%).

Vaatamata definitsioonide teatavale erinevusele ilmnesid kõigi liikmesriikide puhul sarnased trendid. Näiteks on puudega ja pikaajaliselt haigete arv suurem madala haridustasemega isikute, mitteaktiivsete, leskede ja lahutatute hulgas; puudega isikute arv kasvab koos eaga jmt.

Puue ja puudega inimeste probleemid

▪ Tööturu mõttes: isik, kellel on puue või pikaajaline haigus, mis kestab vähemalt 12 kuud ning takistab töölesaamist või töötamist.

▪ Suurbritannia puuetega inimeste võrdõiguslikkuse seadus (Disability Discrimination Act (DDA)): inimesel on puue, kui ta omab füüsilist või vaimset kahjustust nii et sel on ebasoodne mõju tema võimele läbi viia normaalseid igapäevaseid tegevusi ning seejuures on see mõju märkimisväärne ning pikaajaline.

Füüsiline või vaimne puue
- Hõlmab ka sensoorset puuet (need on kas füüsiline või vaimne puue)
- Vaimne puue: õppimise- või psühhiaatriline puue ja vaimuhaigus (kui kliiniliselt tõestatud); mõnda tüüpi isiksusehäireid teadlikult siia alla ei loeta (kalduvus varastada või süüdata jne)

Normaalsed igapäevased tegevused
- liikuvus
- käteosavus
- füüsiline koordinatsioon
- uriinipidamine
- võime tõsta, kanda või muul moel liigutada igapäev kasutatavaid esemeid
- kõne, kuulmine, nägemine
- mälu või võime kontsentreeruda, õppida või aru saada
- riski või ohu taju

Ebasoodne mõju
- üldiselt määratakse mõju võtmata arvesse isiku meditsiinilist ravi,  proteese või muud abivahendit, mida isik kasutab – hinnangu andmisel erandina vaadeldakse nägemispuuet, mille korral puuet korrigeeritakse prillide või kontaktläätsede abil (olenemata sellest, kas isik kasutab neid abivahendeid või mitte)
- ebasoodne tähendab, et efekt peab olema rohkem kui vähetähtis või lihtne
- ebasoodsad efektid võivad ilmneda tingimustest, mis ei ole tingimata rasked – näiteks keskmine düsleksia tase võib olla puue, kuna sellel on märkimisväärne mõju õpivõimele; põhirõhk on mõjul, mitte puude olemasolul.

Pikaajaline efekt
- puue on kestnud vähemalt 12 kuud või rohkem või ilmselt kestab nii kaua, arvestades puude olemust ja isiku iseloomuomadusi

▪ Maailma Terviseorganisatsioon: puude definitsioon hõlmab keha funktsioone ja struktuuri, individuaalseid tegevusi ja osalemist ühiskonnas. Puuet vaadeldakse kui vastastikust toimet terviseseisundi, isiklike faktorite ja keskkonna vahel.

▪ Euroopa Komisjon: Puue on mitmetahuline mõiste, mis esindab isiku ja teda ümbritseva keskkonna vahelist suhet. Tüüpiliselt on see funktsiooni kõrvalekalle, mis tuleneb füüsilisest või vaimsest puudest. Definitsioon on keeruline, sest isik, kelle tegevusvõime teatud keskkonnas on piiratud, ei pruugi olla piiratud juhul, kui keskkonda on kohandatud või kui isik saab tegutseda mõnes teises keskkonnas.

▪ Kanada Inimõiguste Seadus: Puue on möödunud või eksisteeriv vaimne või füüsline vaegus, mis hõlmab kõrvalekallet ja möödunud või eksisteerivat alkoholisõltuvust.

▪ Uus-Meremaa Inimõiguste Seadus: füüsiline puue või vaegurlus; füüsiline või psüühiline haigus; intellektuaalne või psühholoogiline puue või vaegurlus; muu psühholoogiline või füsioloogiline anatoomilise funktsiooni- või struktuurikaotus või kõrvalekalle; sõltuvus abikoerast, ratastoolist või muust abivahendist;  haigustekitajate olemasolu organismis.