Uudised

Hasartmängumaksu Nõukogu kaudu vabaühendustele eraldatavad toetused ei vasta ühenduste rahastamise põhimõtetele, kuna otsused on läbipaistmatud.

EMSL töötab selle nimel, et kodanikuühenduste rahastamine riigieelarvest oleks läbipaistev, kõigil toetustele võrdne ligipääs ning otsused selgelt põhjendatud.

Hindasime hasartmängumaksu toimimist vabaühenduste rahastamise mudelina Variraporti koostamise raames ning selleks koostatud analüüsist tulenevad me edasised ettepanekud ka mudeli mõjusamal moel kasutussevõtmiseks.

Järgnevalt konkreetsete kohtumiste kokkuvõtted:

EMSL kutsus vabaühendused kokku otsima paremaid alternatiive Hasartmängumaksu Nõukogule (HMN). Kohtusime Tallinna Puuetega Inimeste Kojas 25 novembril 2016. Osales pea 30 inimest eri organisatsioonidest, nii puuetega inimesi esindavatest kui teistest Hasartmängumaksu Nõukoguga kokku puutuvatest. Arutelu vedas EMSLi huvikaitseekspert Siim Tuisk, kes andis esmase ülevaate Sotsiaal- ja Kultuuriministeeriumi plaanidest.

hm-jaguneb

Arutelu seejärel keskendus kõigepealt puuetega inimeste spordiraha võimalikule liikumisele Eesti Olümpiakomitee alla. Kohalviibijaid tõid välja võimalikke muresid: saavutusspordile vajalike vahendite nimel on tervisesportlaste võimalused kehvemaks jäänud; puuetega inimestele on väga oluline, et rahastataks ka alasid, mis pole olümpial esindatud; tervisesport on vajalik taastuvravi või füüsilise toonuse mõttes, ning invaspordile on eelnevalt olnud väga raske saada rahastust nn üldises korras konkureerides. Neid argumente arvestades tehti ettepanek jätta invaspordi rahastus uueneva Eesti Puuetega Inimeste Fondi alla.

EPIFond oli uue plaaniga nõus, oluliseks peeti rahalise kindluse ja autonoomia saavutamist, hinnati Genadi Vaheri senist tööd ja loodeti uue struktuuri puhul paremale EPIFondi nõukogu esindatusele puuetega inimeste poolt. Kuuldes Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK) nõukogu mustrist, kus 5 inimest on riigi ja 5 kodanikeühenduste esindajad, tundus kohalviibijatele mõistlik, kui vähemalt pooled liikmetest oleksid puuetega inimesi esindavad. Projektikonkursside osas tekkis küsimus hindajatest ja nõukogu rollist ning strateegilistest eesmärkidest, siinkohal pakkus Genadi Vaher eelneva EPIFondi rahastuskogemuse pealt võimalikke selgitusi – hindajate töö konkreetse projekti tasemel ja nõukogu liikme roll rahastuse üldise suuna osas. Muutust peeti oluliseks ka seetõttu, et senine trend, et HMNist on vabaühenduste rahastamine kahanemas, teeb tegevustoetust vajavad ühendused murelikuks.

HMNi väikeprojektide KÜSKi suunamise puhul tekkis küsimus, kas puuetega inimeste organisatsioonidel on võimalik teistega samas korras konkureerida sotsiaalvaldkonna väikeprojektidele , ning kui bürokraatlikuks taotlusvoor kujuneb. KÜSKi administreerimisnõuded samas olid teistele kohalviibijatele mõistetavad ja hädasolijaid lubati aidata taotluste kirjutamise juures.

Sotsiaalministeeriumi strateegilise partnerluse ja tegevustoetuste juures tekkis küsimus, milliste arengukavade ja kriteeriumite järgi hakataks partnereid valima ja kui palju neid oleks.

Tõstatus ka küsimus, kuidas lahendada teenuseid pakkuvate organisatsioonide vajadus investeeringuteks majja või organisatsiooni. Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku (SEV) esindaja Kaie Kotov rääkis SEVi plaanist antud valdkonnale tähelepanu juhtida, kuid juba on järgmisel aastal KÜSKi arenguhüppe üks voor selliste tingimustega, mis võiks vähemalt osadele ühendustele taolise rahastusvõimaluse anda.

Järgmiseks suhtleme haridusvaldkonna ja ministritega.

Kui lugedes jäi miskit segaseks või soovid omapoolset panust anda, siis kirjuta aadressil siim@heakodanik.ee.