Juhtorganid

Seadusest tulenevalt on sihtasutuse organid juhatus ja nõukogu

SIHTASUTUSE JUHATUS
Sihtasutuse täidesaatev organ koosneb ühest liikmest – juhatajast. Juhataja juhib ja esindab sihtasutust ning vastutab sihtasutuse tegevuse eest.

Sihtasutuse juhataja:

  1. järgib sihtasutuse juhtimisel nõukogu seaduslikke korraldusi ja nõukogu poolt kinnitatud ametijuhendit;
  2. käsutab sihtasutuse rahalisi vahendeid ja vara põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks;
  3. sõlmib sihtasutuse nimel lepinguid ja annab volikirju;
  4.  sõlmib sihtasutuse nimel töölepinguid ja lõpetab neid;
  5. võib teha igapäevase tegevuse raamidest väljuvaid tehinguid üksnes nõukogu nõusolekul;
  6. esindab sihtasutust vastavalt põhikirjale ja sihtasutuse nõukogu poolt antud volitustele;
  7. esitab nõukogule ülevaate sihtasutuse majandustegevusest ning majanduslikust seisust nõukogu poolt määratud tähtaegadel. Juhataja peab andma nõukogu liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nende nõudel asjakohase aruande;
  8. valmistab ette materjalid nõukogu koosolekuteks ja tagab nõukogu koosoleku protokollide kättetoimetamise nõukogu liikmetele;
  9. jälgib ja kontrollib nõukogu poolt kinnitatud sihtasutuse tegevusega seonduvate programmide ja projektide kulgu;
  10. koostab iga aasta lõpus sihtasutuse järgmise aasta tegevuskava ja aastaeelarve ning esitab need nõukogule kinnitamiseks. Tagab sihtasutuse eelarve täitmise;
  11. korraldab sihtasutuse raamatupidamist, aastaaruannete koostamist ja kehtestab sihtasutuse raamatupidamise sise-eeskirja;
  12. koostab ja esitab sihtasutuse tegevust kajastavad aruanded seaduste ja teiste õigusaktidega ettenähtud korras asjakohastele isikutele, vastutab sihtasutuse aruannete õigsuse eest;
  13. moodustab vajaduse korral komisjone, määrab nende suuruse, koosseisu ja ülesanded;
  14. täidab kõiki muid sihtasutusega seotud ülesandeid ja kohustusi, mis ei kuulu seaduste ja käesoleva põhikirja kohaselt nõukogu pädevusse;
  15. korraldab koostööd riigi ja kohalike omavalitsustega, avalik- ja eraõiguslike juriidiliste isikutega.

Sihtasutuse nõukogu nimetab juhataja ametisse ja kutsub ta tagasi. Nõukogu otsuse alusel sõlmib temaga lepingu nõukogu esimees.

Juhataja volituste tähtaeg on 5 (viis) aastat. Juhataja volitused lõpevad volituste tähtaja möödumisel või ennetähtaegselt, kui nõukogu kutsub ta tagasi või kui ta astub tagasi omal soovil või kui tema töötamine on objektiivsetel põhjustel (surm või teadmata kadunuks jäämine) muutunud võimatuks. Juhatajal peavad olema sihtasutuse juhtimiseks vajalikud teadmised ja laitmatu reputatsioon. Uus juhataja valitakse reeglina eelmise juhataja 5- aastase (viie) volitusteperioodi 3 (kolme) viimase kuu jooksul. Pärast juhataja volituste tähtaja möödumist on lubatud tema korduv valimine juhatajaks.

SIHTASUTUSE NÕUKOGU
1. Nõukogu kavandab sihtasutuse tegevust, korraldab sihtasutuse juhtimist ja teeb järelevalvet sihtasutuse tegevuse üle.

2. Sihtasutuse nõukogu:

  •  kinnitab sihtasutuse strateegia, majandusaasta alguseks aastased tegevuseesmärgid ja juhataja ettepanekul sihtasutuse aastaeelarve ja aasta tegevusplaani;
  • määrab juhatajaga sõlmitava lepingu tingimused;
  • kontrollib sihtasutuse tegevuse sihipärasust, selle vastavust õigusaktidele, raamatupidamise õigsust ja eelarvevahendite sihipärast kasutamist;
  • määrab juhataja ja kutsub juhataja tagasi, kui viimase tegevus või tegevusetus põhjustab kahju sihtasutusele või kui juhataja ei ole võimeline juhtima sihtasutust või muudel mõjuvatel põhjustel;
  • nimetab audiitori ning määrab audiitoriga sõlmitava lepingu tingimused;
  • kinnitab nõukogu töökorda reguleeriva reglemendi;
  • kinnitab juhataja koostatud sihtasutuse raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande;
  • võib teha asutajale ettepaneku põhikirja muutmiseks ja sihtasutuse lõpetamiseks;
  • taotleb riigilt tagastamatuid rahalisi vahendeid sihtasutuse tegevuse korraldamiseks, soetusteks, investeeringuteks ja muude põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks.

3. Nõukogul on õigus tutvuda kõikide sihtasutuse dokumentidega, samuti kontrollida või teha asjakohastele kolmandatele isikutele ülesandeks kontrollida sihtasutuse raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, sihtasutuse tegevuse vastavust seadustele, sihtasutuse põhikirjale ja nõukogu otsustele. Nõukogul on õigus saada juhatajalt infot sihtasutuse juhtimise, majandustegevuse ja üldseisundi kohta.

4. Nõukogul on 6 (kuus) liiget. Nõukogu liikmed määrab ja kutsub tagasi sotsiaalminister. Sotsiaalminister võib nõukogu liikme tagasi kutsuda sõltumata põhjusest. Vähemalt ühe neist valib ta rahandusministri ettepanekul.

5. Nõukogu koosneb Sotsiaalministeeriumi (2 liiget), Eesti Puuetega Inimeste Koja (edaspidi EPI Koda) (2 liiget), Rahandusministeeriumi (1 liige) ja Tööandjate Keskliidu (1 liige) esindajatest. Nõukokku määratavate EPI Koja liikmete kohta teeb sotsiaalministrile ettepaneku EPI Koda.

6. Nõukogu liikmetele määratakse võrdne tasu. Nõukogu esimehele võidakse määrata suurem tasu. Nõukogu liikmele võidakse määrata täiendav tasu seoses tema osalemisega audiitortegevuse seaduses nimetatud auditi komitee või muu nõukogu organi tegevuses. Makstava tasu suuruse otsustab sotsiaalminister. Nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist nõukogu koosolekutel ja nõukogu organi tegevuses. Nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist. Kui nõukogu liige ei täida oma

kohustusi võib sotsiaalminister otsustada tasu maksmise peatamise nõukogu esimehele või tasu vähendamise proportsionaalselt perioodiga, mille jooksul kohustust ei täidetud. Nõukogu liikme tasu ei maksta ministrile, abiministrile, riigisekretärile ega maavanemale.

7. Nõukogu liikme volituste tähtaeg on 4 (neli) aastat. Volitused hakkavad kehtima alates nõukogu liikmeks määramise otsuse jõustumisest. Nõukogu liikme volitused lõpevad nõukogu liikme volituste tähtaja möödumisel või ennetähtaegselt tema tagasikutsumisel, tagasiastumisel või juhul, kui nõukogu liikme osavõtt nõukogu tööst on objektiivsetel põhjustel muutunud võimatuks.

8. Nõukogu liikmel on õigus igal ajal omal soovil tagasi astuda, kui ta teatab sellest teda määranud isikule kirjalikult vähemalt 2 (kaks) kuud ette.

9. Kui nõukogu liikme volitused lõppevad nõukogu liikme volituste tähtaja möödumise, tagasiastumise või tagasikutsumise tõttu, on sotsiaalminister kohustatud määrama nõukogu uue liikme ametisse hiljemalt 2 (kahe) kuu möödumisel päevast, mil lõpeb nõukogu eelmise liikme volituste tähtaeg.

10. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust, juhatab nõukogu koosolekuid, esindab nõukogu ja otsustab muid küsimusi, mis kuuluvad seaduse või käesoleva põhikirja kohaselt nõukogu esimehe pädevusse. Nõukogu esimehe valimisel peavad osalema kõik nõukogu liikmed. Nõukogu esimehe volitused kehtivad kuni tema tagasikutsumiseni, omal soovil nõukogu esimehe volitustest loobumiseni või nõukogust tagasiastumiseni. Nõukogu esimehe äraolekul asendab teda nõukogu esimehe poolt asendajaks määratud isik. Kui nõukogu esimees ei ole asendajat määranud, asendab teda vanim nõukogu liige.

11. Juhataja esitab nõukogu liikmete nimekirja äriregistrile. Kui nõukogu liikmete koosseis muutub, esitab juhataja äriregistrile nõukogu liikmete uue nimekirja kinnitamisest viie päeva jooksul. Äriregistrile esitatakse nõukogu liikmete täielik nimekiri nende nimede, isikukoodide, elukohtadega ja liikme volituste algkuupäevadega ning uue nõukogu liikme nõusolek liikmeksoleku kohta.

12. Nõukogu liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Nõukogu liikmeks ei või olla:

  • juhataja ega audiitor, nendega võrdset majanduslikku huvi omav isik, pankrotivõlgnik ega sihtasutuse töötaja;
  • füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus ega ole sihtasutuse kaasasutaja;
  • täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kes tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus ning ta ise või tema osalusega täis- või usaldusühing ei ole sihtasutuse kaasasutaja;
  • isik, kellele kuuluva osa või aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 osa- või aktsiakapitalist äriühingus, mis tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus ning ta ise või äriühing, mille osanik või aktsionär ta on, ei ole sihtasutuse kaasasutaja;
  • sihtasutusega samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud, kui tegu on riigi osalusega äriühinguga, selle äriühinguga samasse kontserni kuuluva äriühinguga või äriühinguga, mis on sihtasutuse kaasasutaja.

13. Nõukogu teeb oma otsused koosolekul. Nõukogu koosolekud on korralised ja erakorralised. Nõukogu korralised koosolekud toimuvad vajaduse järgi, kuid mitte harvem kui 4 (neli) korda aastas. Koosoleku kokkukutsumise otsustab nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige. Koosoleku kokkukutsuja otsustab, keda lisaks nõukogu liikmetele nõukogu koosolekule kutsuda. Erakorraline koosolek kutsutakse kokku, kui seda nõuab vähemalt kaks nõukogu liiget, juhataja või audiitor. Koosoleku toimumisest teavitab juhataja nõukogu liikmeid elektronposti kaudu. Korralise koosoleku kokkukutsumisest peab nõukogu liikmetele ette teatama vähemalt 7 (seitse) päeva. Erakorralise koosoleku kokkukutsumisest peab nõukogu liikmetele ette teatama vähemalt 3 (kolm) päeva.

14. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud nõukogu liikmetest. Nõukogu liikmete häälte võrdse jagunemise korral otsustab esimehe hääl. Isikuvalimisel loetakse valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli.

15. Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega jääda erapooletuks.

16. Nõukogu liige ei võta hääletamisest osa, kui otsustatakse tema ja sihtasutuse vahelise tehingu tegemiseks nõusoleku andmist, samuti kolmanda isiku ja sihtasutuse vahelise tehingu tegemiseks nõusoleku andmist, kui nõukogu liikme sellest tehingust tulenevad huvid on vastuolus sihtasutuse huvidega.

17. Erandkorras võib nõukogu teha otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik nõukogu liikmed.

18. Nõukogu koosolek protokollitakse. Nõukogu peab järgima riigivaraseaduse § 88 lg 3 alusel kehtestatud nõudeid nõukogu koosoleku protokollimisel ja protokolli kantavate andmete kohta, kui selline kord on loodud. Protokollile kirjutavad alla kõik koosolekust osa võtnud nõukogu liikmed ja protokollija. Protokolli kantakse nõukogu liikme eriarvamus, mille ta kinnitab oma allkirjaga. Protokollid, nõukogu otsused ja muud nõukogu tööd kajastavad dokumendid säilitab juhataja, kes korraldab nende säilitamise ja avalikustamise sihtasutuse koduleheküljel.

19. Nõukogu otsused jõustuvad nende vastuvõtmise hetkest, kui otsuses ei ole märgitud teistsugust jõustumise aega.

20. Nõukogu liikmed, kes on sihtasutusele oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega tekitanud süüliselt kahju, vastutavad kahju hüvitamise eest nagu juhataja. Nõukogu liige vabaneb vastutusest sihtasutuse ees, kui ta on ebaseadusliku tegevuse aluseks oleva otsuse vastuvõtmisel jäänud eriarvamusele ning eriarvamus on kantud protokolli.