Fond

Ministri_tänu_wSA EPI Fond Fondi arveldusarve:

Viitenumber: 3500081021 ;

saaja: Rahandusministeerium a/a 10220034796011 SEB või a/a 221023778606 Swedbank)

Sihtasutuse juhatuse ja nõukogu liikmete kalendriaastal makstud tasud

Tutvustus

Eesti Puuetega Inimeste Fond (edaspidi EPI Fond) asutajaks oli Vabariigi Valitsus. Fondi põhikiri ja nõukogu kooseis kinnitati 7.aprillil 1994.a. valitsuse määrusega nr.129 ja registreeriti Tallinna Linnavalitsuses 4.mail 1994.a. Vastavalt põhikirja 4.punktile oli Fond riigi eelarveväline ja Fondi riiklike vahendite allikaks olid eraldised hasartmängumaksust. Valitsuse 4.veebruari 1997.a. korraldusega nr.117-k kujundati EPI Fond ümber sihtasutuseks nimega Sihtasutus Eesti Puuetega Inimeste Fond ja määrati uus 7 liikmeline nõukogu kooseis ja kiideti heaks uus põhikiri. Asutaja õiguste teostajaks määrati Sotsiaalministeerium.

Tegevuse eesmärk ja sihtasutuse õigused

Sihtasutuse tegevuse põhieesmärgiks on rahaliste vahendite kogumise ja eraldamise kaudu toetada ning soodustada puuetega inimeste integreerumist ühiskonda, nende sotsiaalse aktiivsuse suurendamist ning nendele võrdsete võimaluste loomist hariduse, töö, eluaseme ja muu vajaliku omandamisel.

Sihtasutuse esmärkide saavutamiseks on sihtasutusel õigus :

  • korraldab üritusi oma tegevuse tutvustamiseks ja propageerimiseks;
  • korraldab sihtasutusele rahaliste vahendite saamiseks tuluüritusi;
  • osutab oma eesmärgiga kooskõlas olevaid teenuseid vastavalt sõlmitud lepingutele;
  • teeb koostööd sotsiaalhoolekande alal tegutsevate teiste institutsioonidega Eestis, vabatahtlike ühendustega ning samas valdkonnas tegutsevate rahvusvaheliste organisatsioonidega;
  • aitab kaasa Eesti Puuetega Inimeste Koja ja tema liikmesorganisatsioonide tegevuseks vajaliku materiaal-tehnilise baasi arengule;
  • peab raamatupidamise, statistilist ja õigusaktidega kehtestatud muud arvestust;
  • täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud seadusega või on vajalikud sihtasutuse eesmärgi saavutamiseks.

Vara ja vahendid

Sihtasutuse vara ja vahendid moodustuvad:

  • riiklikud eraldised;
  • juriidiliste ja füüsiliste isikute annetused, samuti rahvusvaheliste ja teiste riikide fondide eraldised;
  • sihtasutuse tuluüritustest ning seadusega lubatud majandustegevusest laekunud vahendid.

Annetused ja eraldised võivad olla rahalised või varalised. Annetused ja eraldised võivad olla sihtotstarbelised.

Vara kasutamise ja käsutamise kord:

  • sihtsuunitlusega annetusi ja eraldisi kasutatakse vastavalt annetaja või eraldaja soovile, kui see ei ole vastuolus seaduste ja muude õigusaktide või sihtasutuse põhikirjaga;
  • sihtsuunitluseta üleantud annetusi ja eraldisi ning oma majandustegevusest laekunud vahendeid kasutab ja käsutab sihtasutuse nõukogu sihtasutuse põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks vajalike programmide, uuringute, projektide ja ürituste toetamiseks ning vastava selgitustöö tegemiseks;
  • sihtasutuse vahendid ja tulud võib jaotada sihtasutuse sihtkapitalidesse;
  • sihtasutuse vahendeid kasutatakse sihtasutuse ülalpidamiskuludeks.

Sihtasutuse juhtimine

Sihtasutuse täidesaatev organ koosneb ühest liikmest – juhatajast. Juhataja juhib ja esindab sihtasutust ning vastutab sihtasutuse tegevuse eest.

Sihtasutuse juhataja:

  • järgib sihtasutuse juhtimisel nõukogu seaduslikke korraldusi ja nõukogu poolt kinnitatud ametijuhendit;
  • käsutab sihtasutuse rahalisi vahendeid ja vara põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks;
  • sõlmib sihtasutuse nimel lepinguid ja annab volikirju;
  • sõlmib sihtasutuse nimel töölepinguid ja lõpetab neid;
  • võib teha igapäevase tegevuse raamidest väljuvaid tehinguid üksnes nõukogu nõusolekul;
  • esindab sihtasutust vastavalt põhikirjale ja sihtasutuse nõukogu poolt antud volitustele;
  • esitab nõukogule ülevaate sihtasutuse majandustegevusest ning majanduslikust seisust nõukogu poolt määratud tähtaegadel. Juhataja peab andma nõukogu liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nende nõudel asjakohase aruande;
  • valmistab ette materjalid nõukogu koosolekuteks ja tagab nõukogu koosoleku protokollide kättetoimetamise nõukogu liikmetele;
  • jälgib ja kontrollib nõukogu poolt kinnitatud sihtasutuse tegevusega seonduvate programmide ja projektide kulgu;
  • koostab iga aasta lõpus sihtasutuse järgmise aasta tegevuskava ja aastaeelarve ning esitab need nõukogule kinnitamiseks. Tagab sihtasutuse eelarve täitmise;
  • korraldab sihtasutuse raamatupidamist, aastaaruannete koostamist ja kehtestab sihtasutuse raamatupidamise sise-eeskirja;
  • koostab ja esitab sihtasutuse tegevust kajastavad aruanded seaduste ja teiste õigusaktidega ettenähtud korras asjakohastele isikutele, vastutab sihtasutuse aruannete õigsuse eest;
  • moodustab vajaduse korral komisjone, määrab nende suuruse, koosseisu ja ülesanded;
  • täidab kõiki muid sihtasutusega seotud ülesandeid ja kohustusi, mis ei kuulu seaduste ja käesoleva põhikirja kohaselt nõukogu pädevusse;
  • korraldab koostööd riigi ja kohalike omavalitsustega, avalik- ja eraõiguslike juriidiliste isikutega.

Sihtasutuse nõukogu nimetab juhataja ametisse ja kutsub ta tagasi. Nõukogu otsuse alusel sõlmib temaga lepingu nõukogu esimees.
Juhataja volituste tähtaeg on 5 (viis) aastat. Juhataja volitused lõpevad volituste tähtaja möödumisel või ennetähtaegselt, kui nõukogu kutsub ta tagasi või kui ta astub tagasi omal soovil või kui tema töötamine on objektiivsetel põhjustel (surm või teadmata kadunuks jäämine) muutunud võimatuks. Juhatajal peavad olema sihtasutuse juhtimiseks vajalikud teadmised ja laitmatu reputatsioon. Uus juhataja valitakse reeglina eelmise juhataja 5-aastase (viie) volitusteperioodi 3 (kolme) viimase kuu jooksul. Pärast juhataja volituste tähtaja möödumist on lubatud tema korduv valimine juhatajaks.

Nõukogu kavandab sihtasutuse tegevust, korraldab sihtasutuse juhtimist ja teeb järelevalvet sihtasutuse tegevuse üle.
Nõukogul on 6 (kuus) liiget. Nõukogu liikmed määrab ja kutsub tagasi sotsiaalminister. Sotsiaalminister võib nõukogu liikme tagasi kutsuda sõltumata põhjusest. Vähemalt ühe neist valib ta rahandusministri ettepanekul.
Nõukogu koosneb Sotsiaalministeeriumi (2 liiget), Eesti Puuetega Inimeste Koja (edaspidi EPI Koda) (2 liiget), Rahandusministeeriumi (1 liige) ja Tööandjate Keskliidu (1 liige) esindajatest. Nõukokku määratavate EPI Koja liikmete kohta teeb sotsiaalministrile ettepaneku EPI Koda.
Nõukogu liikme volituste tähtaeg on 4 (neli) aastat. Volitused hakkavad kehtima alates nõukogu liikmeks määramise otsuse jõustumisest. Nõukogu liikme volitused lõpevad nõukogu liikme volituste tähtaja möödumisel või ennetähtaegselt tema tagasikutsumisel, tagasiastumisel või juhul, kui nõukogu liikme osavõtt nõukogu tööst on objektiivsetel põhjustel muutunud võimatuks.

Nõukogu pädevusse kuulub:

  • kinnitab sihtasutuse strateegia, majandusaasta alguseks aastased tegevuseesmärgid ja juhataja ettepanekul sihtasutuse aastaeelarve ja aasta tegevusplaani;
  • määrab juhatajaga sõlmitava lepingu tingimused;
  • kontrollib sihtasutuse tegevuse sihipärasust, selle vastavust õigusaktidele, raamatupidamise õigsust ja eelarvevahendite sihipärast kasutamist;
  • määrab juhataja ja kutsub juhataja tagasi, kui viimase tegevus või tegevusetus põhjustab kahju sihtasutusele või kui juhataja ei ole võimeline juhtima sihtasutust või muudel mõjuvatel põhjustel;
  • nimetab audiitori ning määrab audiitoriga sõlmitava lepingu tingimused;
  • kinnitab nõukogu töökorda reguleeriva reglemendi;
  • kinnitab juhataja koostatud sihtasutuse raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande;
  • võib teha asutajale ettepaneku põhikirja muutmiseks ja sihtasutuse lõpetamiseks;
  • taotleb riigilt tagastamatuid rahalisi vahendeid sihtasutuse tegevuse korraldamiseks, soetusteks, investeeringuteks ja muude põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks.

Nõukogul on õigus tutvuda kõikide sihtasutuse dokumentidega, samuti kontrollida või teha asjakohastele kolmandatele isikutele ülesandeks kontrollida sihtasutuse raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, sihtasutuse tegevuse vastavust seadustele, sihtasutuse põhikirjale ja nõukogu otsustele. Nõukogul on õigus saada juhatajalt infot sihtasutuse juhtimise, majandustegevuse ja üldseisundi kohta.

Toetuste andmise eelistused Eesti Puuetega Inimeste Kojal ja EPIF Nõukogul on projektide finantseerimis-taotluste hindamiseks olnud järgmised prioriteedid:

  • puuetega inimeste (eriti noorte) hariduse edendamine;
  • rehabilitatsioon ja nõustamine; tööhõive küsimused;
  • vaba aja veetmine ja kultuuri projektid.

Fondi töö algusest peale on järgitud põhimõtet, et Fondi vahendeid ei kasutata:

  • üksikisikutele toetusteks ja abivahendite kinnimaksmiseks;
  • kohalike ühingute halduskuludeks;
  • väliskomandeeringuteks;
  • keeltekoolide tuusikute tasumiseks.

Koolitusprogrammide ja ürituste korraldamisel kasutatakse Sotsiaalministeeriumi poolt kehtestatud piiranguid lektoritasudele. Samuti on ühistoitlustuse korraldamisel piiratud toitlustuse toetuse suurust inimese kohta päevas.

Projektid jaotati vastavalt oma sisule vabariiklikeks ja kohalikeks projektideks. Vabariiklike projekte võis otse EPI Fondi saata, kuid kohalikud projektid pidid omama kohaliku PI Koja otsust ja sotsiaalosakonna(ameti) arvamust. Sellist reglementi pidasime piiratud ressurside jaotamisel eriti oluliseks, et tagada kohalike prioriteetide ja vajaduste järgimist. EPI Koja ja Fondi ühise kokkuleppe kohaselt Fondi Nõukogu ei võtnud menetlusse ühtegi üle 50 tuhande maksumusega projekti, millel puudus EPI Koja toetav otsus. See tulenes sellest, et Eesti Vabariigi Valitsus oma 16.mai 1995.a.istungil päevakorrapunkti nr.11 all heaks kiidetud Eesti Vabariigi Invapoliitika Üldkontseptsiooni “Puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomise standardreeglid” 17.reegliga pani invaküsimuste koordineerimise riiklikul tasandil Eesti Puuetega Inimeste Kojale. Invaküsimuste koordineerimiseks maakonna tasandil moodustati maakondlikud Puuetega Inimeste Kojad (PI Koda).

Kuni 01.02.1996.a. kehtinud hasartmängumaksu seadusega eraldati riigieelarvesse laekunud hasartmängumaksust EPI Kojale puuetega inimestega seotud programmide ja ürituste toetamiseks 49 %. Reaalselt kanti Rahandusministeeriumi poolt sell eesmärgil Eesti Puuetega Inimeste Fondi (EPI Fond) 1994.aastal 11,52 milj. krooni ja 1995.aastal 22,20 milj. krooni.

01.02.1996.a. jõustunud hasartmängumaksuseadusega ei määratud enam puuetega inimeste projektide finantseerimiseks kindlat protsenti, mis oluliselt raskendas puuetega inimeste organisatsioonidel aastaringset planeeritud tegevust arendada. Eriti raske oli olukord 1996.aastal. Vaatamata sellele, et EPI Koda koondas kõigist maakondadest ja vabariiklike puuetega inimeste organisatsioonide liitude poolt esitatud programmid ja projektid ühtseks üleriigiliseks programmiks ja esitas selle Hasartmängumaksu Nõukogule kohe selle töö käivitumisel, ei teadnud me kogu aasta jooksul, millises mahus seda programmi finantseeritakse. Reaalselt laekus 1996.aasta lõpuks EPI Fondi 12,02 milj.krooni (26 % jagamisele läinud laekunud hasartmängumaksu summast), millest 4,09 milj.krooni laekus aasta algul vana seaduse kohaselt.

1997. aastal oli olukord veidi parem, kuna Hasartmängumaksu Nõukogu (HMN) oma 14.märtsi istungil määras EPI Koja vahendusel esitatud puuetega inimeste programmide ja projektide taotluste (kokku taotleti 45,03 milj.kr.) toetuseks kokku 10,0 milj.krooni (a’ 2,5 milj.krooni kvartalis). Seetõttu oli organisatsioonide töö tugevalt häiritud ainult 1.kvartalil. Ei saa ju ühtki rahaliste kulutustega seotud projekti teostada enne, kui ei ole otsustatud, kas seda projekti üldse rahastatakse. Uue seaduse kohaselt teeb ettepaneku HMN-le puuetega inimestega seotud projektide rahastamiseks Sotsiaalministeerium. Toetudes Eesti Vabariigi Invapoliitika Üldkontseptsiooni 17.reeglile ja asjaolule, et EPI Koja ja Fondi näol oli olemas toimiv süsteem, delegeeris Sotsiaalministeerium Kantsleri käskkirjaga puuetega inimestega otseselt seotud programmide ja projektide läbivaatamise, Hasartmängumaksu Nõukogule materjalide esitamise ettevalmistamise, ettepanekute tegemise nende finantseerimiseks ja projektidele eraldatud raha sihipärase kasutamise kontrolli EPI Koja projektide läbivaatamise komisjonile. Sellest Hasartmängumaksu Nõukogu poolt eraldatud 10-st miljonist kroonist toetas EPI Koda projekte, mis on esitanud kokku 144 ülevabariigilist ja regionaalset puuetega inimete organisatsiooni.

Lisaks puuetega inimeste organisatsioonide teavitamise ja koolituse projektide rahalisele toetamisele on ühiselt väga oluliseks peetud toetada puuetega noortele õppimisvõimaluste loomist tava- või erikoolides, puuetega inimeste rehabilitatsiooniks vajalike asutuste ja institutsioonide loomist, kohalike omavalitsuste poolt puuetega inimeste organisatsioonidele nende tööks ja päevakeskusteks antud ruumide renoveerimist. Kuigi seda laadi institutsioonide loomine ja finantseerimine on otseselt riigi ja kohaliku omavalitsuse kohustus, ei ole nende poolt selleks piisavalt vahendeid eraldatud. Seetõttu finantseeris EPI Koda eelkõneldud valdkondades investeeringutega seotud projekte järgnevalt: 1994.aastal kokku 3,38 milj. krooni (57,9% kogu projektidele eraldatust); 1995.aastal – 17,9 milj.kr. (74,7%); 1996.aastal – 7,16 milj.kr. (48,4%) ja 1997.aastal 2,71 milj.kr. (27,1%).

Selleks, et vabariiklikud puuetega inimeste organisatsioonide liidud (1997.aastal kokku 24) ja maakondade puuetega inimeste kojad (kokku 16) saaksid tegutseda ja täita oma põhikirjalisi eesmärke, oleme neile andnud tegevuskulude (halduskulude) katteks toetust järgnevalt: 1994.aastal kokku 1,54 milj. krooni (26,4% kogu projektidele eraldatust); 1995.aastal – 1,65 milj.kr. (6,7%); 1996.aastal – 2,27 milj.kr. (15,3%) ja 1997.aastal 2,1 milj.kr. (21%). Alates 1997. aastast ei ole EPI Fond oma halduskulude katteks hasartmängumaksust laekunud raha kasutanud vaid on katnud need kulud omatulu arvelt.

1997.aasta lõpul muudeti järjekordselt hasartmängumaksu seadust. Selle kohaselt vähendati laekunud hasartmängumaksust sihtotstarbeliselt laste, perede, vanurite ja puuetega inimestega seotud programmide ja ürituste toetamiseks eraldatavat osa 63-lt protsendilt 40-ni. Ülejäänud 23 % kasutatakse sihtotstarbeliselt laste, perede, vanurite ja puuetega inimestega seotud regionaalprogrammide investeeringuteks, mille taotlemise ja eraldamise korra kehtestab valitsus. Antud hetkel pole valitsus vastavat korda kehtestanud ja seetõttu ei ole teada kellele tuleb investeeringutega seotud projektid esitada.

1998 aasta 15.jaanuariks esitati taotlusi puuetega inimestega seotud programmide ja ürituste toetamiseks (ilma investeeringuteta) kokku 13,3 milj.krooni ulatuses. Hasartmängumaksu nõukogu oma 13. Veebruari istungi otsusega eraldas 1998.aastaks kokku 7,5 milj. krooni. Sotsiaalministeeriumi ja EPI Fondi vahelise lepinguga aktsepteeriti EPI Koja projektide läbivaatamise komisjoni ettepanekut, mille kohaselt EPI Koja programmi täitmiseks eraldati 1,806 milj.kr., liitude ja maakondlike kodade halduskulude toetuseks vastavalt 1,027 ja 1,15 milj.kr., liitude projektide finantseerimiseks kokku 1,229 milj.kr. ja maakondade projektide finantseerimiseks kokku 2,299 milj.kr. Kuna organisatsioonidel oli aastalõpu seisuga jäägina üleval 820 tuh.kr., siis jäi reservi aastajooksul laekuvate projektide täiendavaks rahastamiseks 735 tuhat krooni.

Kokkuvõtteks võib öelda, selleks, et Eesti Puuetega Inimeste Koda ja teised puuetega inimeste organisatsioonid saaksid täita Eesti Vabariigi Invapoliitika Üldkontseptsiooniga neile pandud kohustusi, vajame stabiilsemat finantsilist baasi kui seda võimaldab praegu kehtiv hasartmängumaksu seadus. On aeg taastada EV Invapoliitika Üldkontseptsiooni 16.reegli 4.punkti (lk.20) nõue, mille kohaselt “Riik garanteerib seadusandlikus korras vahendite laekumise Eesti Puuetega Inimeste Fondi, mis toetaks erinevaid uusi projekte ning programme, mille eesmärgiks on puuetega inimeste iseseisva toimetuleku edendamine”.