AvalehtEPIKoja tegemised, Haridus, Uncategorized @et → EPIKoja esindajate kohtumine haridus- ja teadusministri Mailis Repsiga

Uudised

15. veebruaril 2017 toimus Eesti Puuetega Inimeste Koja esindajate kohtumine haridus- ja teadusministri Mailis Repsiga, kus keskenduti peamiselt erivajadustega laste ja noorte haridusteemadel.

EPIKoja poolt viidatud vajadusele teha põhimõttelisi muudatusi haridusvaldkonna tugisüsteemide rahastamises, et rahastus jõuaks sihtotstarbeliselt otse kooli õpilase juurde, pidas minister samuti oluliseks tuua tagasi esmatasandi tugispetsialistide teenus lasteaedadesse- koolidesse. Ministri sõnul saaks teenuse piisavuse tagada ka alushariduse õpetajate täiendkoolitusega märkamaks laste probleeme ja suunamaks õige abi saamisel, kuna iga neljas laps vajab kohati tuge. Tartu Ülikool plaanib avada eripedagoogika magistriõppe neile, kel varasemalt olemas õpetajakvalifikatsioon, mis aitab kaasa tugispetsialistide põua leevendamisele. Riigi poolt on planeeritud 2018. a. on suunata KOVidele 6 miljonit eurot tugispetsialistide teenuse osutamiseks.

EPIKoja poolt toodi välja vajadus kasutada otstarbekamalt olemasolevate tugispetsialistide ressurssi ning lõpetada sotsiaal- ning haridusvaldkonna teenuste dubleerimine. Ettepanekule alustada pilootprojektiga kooliteed alustavate raske ja sügava puudega laste sihtgrupis, ühendades rehabilitatsioonivajaduse/puude hindamise (täna korraldab Sotsiaalkindlustusamet) ning haridusliku erivajaduse hindamise (täna korraldab Rajaleidja) vastas minister, et HTM ja SoM vahel on vastava töörühma kohtumised toimunud, kaardistatakse olukorda ning valmistatakse ette vastavaid tegevusi.

EPIKoja poolt tehtud ettepanekule, et nii kesk- kui kutsehariduses on vaja luua võimalus HEV-õppijatele riigi poolt rahastatud kohanemisaasta (ehk eelõppekursuse) ja/või lõpetamise lisa-aastat kasutamiseks vastas minister, et on päri kohanemisaasta sisseviimisega kutsehariduses analoogselt põhiharidusega ning rõhutas, et kaasavas kutsehariduses on riigi järgmise aasta prioriteet tugiteenuste kättesaadavuse parandamine.

Kohtumise käigus peatuti pikemalt erivajadustega üliõpilaste stipendiumitel, mille suurus hetkel ei kata tegelikke puudest tingitud lisakulusid õppimisel. Positiivse aspektina toodi välja, et järjest enam tuleb erivajadustega tudengeid ülikooli õppima ning lihtsamaks on muutunud ka stipendiumite taotlemise kord. Hetkel on EHISe andmetel Eesti kokku 290 erivajadusega tudengit, kellest saab stipendiumi 215 tudengit. Minister omalt poolt toetas EPIKoja poolt tehtud ettepanekut analüüsida, sealjuures kaasates sihtgrupi esindajaid, erivajadustega üliõpilaste stipendiumi määrade vastavust tegelikele lisakulutustele ja teha analüüsile vastavad muudatuses määrades, et tagada erivajadustega üliõpilaste võrdne kohtlemine kõrghariduses.

EPIKoda soovile saada ülevaadet erikoolide koolivõrgu arengutest vastas minister, et hetkel on ministeeriumi eesmärk leida objektiivne ja läbimõeldud rahastusmudel erikoolide rahastamiseks. Riigi poolt on võetud suund, et anda KOVidele ja erakoolidele rahastus õppe korraldamiseks erikoolides, kuid samas pole välistatud, et teatud aja pärast teatud koolide ja teatud puudeliikide osas võtab riik kohustused üle. Riigi poolt vaadates on murekohaks, et hetkel  võib sama suurusega koolides rahastuse suurusjärk olla 3-4 korda erinev ning seetõttu on vajalik läbipaistvam rahastusmudel. Samuti vajab korrastamist õppe korraldamine väikeklassis, kuna selle sisu on kooliti väga erinev.