Uudised

PRESSITEADE
08.05.2015

Eesti Puuetega Inimeste Koda (edaspidi EPIKoda) on mures meediasse jõudnud informatsiooni pärast, mille kohaselt Haridus- ja teaduministeeriumi kaalub uuest aastast lõpetada erakoolidele tegevustoetuse maksmise. Eestis tegutseb 49 erakooli ligi 8000 õpilasega, neist koolidest paljud on spetsialiseerunud erivajadustega ja puuetega lastele hariduse andmisele. Planeeritavad muudatused riiklikus rahastusest seavad aga tõsiselt ohtu puuetega laste kvaliteetse hariduse kättesaadavuse ning kaasava hariduse põhimõtete täitmise.

„Kuigi Vabariigi peaminister on öelnud, et riik peab omalt poolt andma inimestele tunde, et iga inimene on oluline, kedagi ei jäeta maha, siis uudis erakoolide tuleviku rahastust puudutavates plaanides selles osas kindlustunnet ei tekita,“ ütleb EPIKoja tegevjuht Anneli Habicht. „Tänaseks ei ole Eesti riik ega kohalikud omavalitsused suutnud üles ehitada erivajadustega laste vajadustele vastavat haridussüsteemi. Mure laste tuleviku pärast on sundinud puuetega laste vanemaid, puuetega lastest hoolivaid õpetajaid ja teisi motiveeritud kodanikuühiskonna esindajaid oma initsiatiivil asutama koole, mis seda tühimikku täidavad,“ toob Habicht välja. Ta lisab: „Kindlasti ei saa nõustuda ministri väljaütlemisega, et Eesti on erakoolide rahastamise osas ülemäära helde, sest tegelikkuses vaevlevad suurem osa väiksemaid erakoole rahalistes raskustes ning nende koolide pidamine on pigem sotsiaalne ettevõtmine kui äritegevuse vorm. Tegevustoetus on koolide elulise tähtsustega, selle kaotamine tähendaks paljudele koolide lihtsalt uste sulgemist ning kannatajateks jääksid siinjuures lapsed.“

„On eksitav mõelda, et erakoolide näol on tegemist eliitkoolidega, näiteks erivajadustega lastele suunatud erakoolides õpivad täiesti tavaliste perekondade lapsed, kelle valik on tingitud vajadusest, mitte elitaarsuse taotlusest. Lahendus, et puuduolev raha tuleks leida õppemaksu suurendamisest, ei ole puuetega lapsi kasvatavatele peredele kindlasti jõukohane,“ on Habicht veendunud. „Tasuks välja tuua ka fakt, et tänaseni on puudega lapse toetus püsinud samas vääringus, kui see 2006. aastal kehtestati,“ märgib Habicht.

„Erakoolid on olulisel määral panustanud Eesti haridussüsteemi, pakkunud alternatiivsemat lähenemist pedagoogikale ning toetanud seeläbi erivajaduste ja puuetega laste hariduse omandamist ning kaasatust ühiskonda,“ on Habicht veendunud.

Lisainfo:

Anneli Habicht

Eesti Puuetega Inimeste Koda

Tel: 56880320

www.epikoda.ee