Uudised

Riigikantselei ja Sotsiaalministeeriumi tellitud ning Praxise poolt läbiviidud analüüsist selgub, et Eesti tervisepoliitika peamiste eesmärkide täitmine on takerdunud. Eesti inimeste keskmise eluea tõus on aeglustunud ja tervena elatud eluaastad on kasvu asemel hoopis vähenenud. Aastatel 2009-2016 vähenes tervelt elatud eluiga meestel 1,4 ja naistel 3 aastat.

Eesti tervisepoliitikale seatud eesmärk on suurendada nii keskmist kui ka tervelt elatud eluiga. Kui 2009. aastal elasid Eesti naised ilma terviseprobleemideta keskmiselt 59 ja mehed 55 eluaastani, siis tänaseks on näitajad langenud naistel 56 ja meestel 53,6 eluaastani. Keskmine oodatav eluiga on naistel 82 ja meestel 73 aastat, mis on tõusnud tänu vähenenud suremusele – eluiga ei pikenda mitte niivõrd parem tervis, vaid asjaolu, et paranenud ravimeetodite toel elatakse haigena kauem.

„Tervena elatud eluea lühenemine on kindlasti ohumärk töökäte puuduse käes kannatava ja vananeva elanikkonnaga Eesti jaoks. On oluline, et meie inimesed elaksid tervena võimalikult kaua, et säilitada oma töövõime ja elukvaliteet ning püsida tööturul ka kõrgemas eas,“ tõdeb Praxise tervisepoliitika analüütik Laura Aaben. Tõsistele terviseprobleemidele viitab ka asjaolu, et tööturg kaotab igal aastal ligikaudu 14 000 tööealist vanuses 16-59, kellele määratakse esmane püsiv töövõimetus. Loe edasi »

Riigikontrolli auditiaruanne “Riigi tegevus töövõimereformi ettevalmistamisel”, näitab, et riik on töövõime toetamise süsteemi rakendamiseks valmis osaliselt – välja on arendatud võimekus hinnata töövõimet, osutada töövõimekaoga inimestele teenuseid ning pakkuda abivahendeid. Töövõimereformi lõplik õnnestumine sõltub aga sellest, kas tööandjad palkavad töövõimekaoga inimesi ning kas suudetakse töövõimekao teket ennetada, sh vähendada üha kasvavat tööõnnetuste hulka. Samuti pole valitsused viimase 25 aasta jooksul suutnud luua tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse süsteemi.

Kõik auditiga seotud materjalid on kättesaadavad Riigikontrolli veebilehelt:

http://www.riigikontroll.ee/Riigikontrollipublikatsioonid/Audit

Aruande täistekst

Lühiülevaade inimestest, kellele määrati 2015. aastal töövõimetus esimest korda

PRESSITEADE
08.02.2017

Eesti Põletikulise Soolehaiguse Selts MTÜ (edasipidi EPSS) annab teada, et Euroopa haavandilise koliidi ja Crohni tõve arstide organisatsiooni (ECCO) ja Euroopa haavandilise koliidi ja Crohni tõve patsientide organisatsiooni (EFCCA) koostöös valmis 2016. aastal haavandilise koliidi ja Crohni tõve inglisekeelne ravijuhend. Nüüd, aastal 2017, on valminud ECCO-EFCCA koostöös ravijuhendite teine etapp – juhendid tõlgiti kõigi 30 liikmesorganistatsiooni liikmete keelde. Eestikeelse ravijuhendi vaatasid üle Eesti Gastroenteroloogide Selts ja Eesti Põletikulise Soolehaiguse Selts.

ECCO-EFCCA eestikeelne haavandilise koliidi ja Crohni tõve ravijuhend on uusim üldine ja informatiivne materjal nende haiguste kohta. Päris kõiki ravivõimalusi ei saa igas riigis rakendada. Loe edasi »

PRESSITEADE

OSKA uuringust selgub, et sotsiaaltöö valdkonna tööjõuvajadus tulevikus kasvab. Puudu on kutseharidusega hooldustöötajatest, kuid liiga palju koolitatakse kõrgharidusega sotsiaaltöö spetsialiste.

OSKA arendusjuhi Tiia Randma sõnul kasvab tulevikus tööjõuvajadus sotsiaaltöö valdkonnas tervikuna eelkõige tänu eakate arvu suurenemisele. „Kui kutseharidusega hooldustöötajaid oleks tööturu vajadustele vastamiseks vaja koolitada kaks korda enam, siis kõrgharidusega sotsiaaltöö spetsialiste lõpetab rohkem kui tööturul vaja,“ ütles Randma.

Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni eestseisuse liige Indrek Rohtla tõi välja, et sotsiaaltöö lõpetanutest pea pooled ei  jõua kahjuks erialasele tööle. See on selge sõnum tööandjatele, et sotsiaaltöötajate palga- ja töötingimused peavad vastama nende kvalifikatsioonile ja töökoormusele,“ rõhutas Rohtla.

Sotsiaalteenuste tarbimisele prognoosib uuring suurenemist. Põlvkondade üksteisest kaugel elamise, välismaal töötamise ning muutunud pere- ja kooseluvormide tõttu on lähedase hooldus vaja korraldada teenuste abil. Loe edasi »

2010. aastal kehtima hakanud põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega (PGS) sätestati Eesti hariduskorralduse juhtivaks printsiibiks kaasava hariduskorralduse rakendamine. Kaasav hariduskorraldus põhineb eelkõige eetilistel printsiipidel, mille kohaselt peab igal lapsel olema võimalik õppida kodulähedases koolis koos teiste omaealiste õpilastega. 2014. aastal oli Eestis ligi 26 000 haridusliku erivajadusega õpilast, keda kaasava hariduskorralduse efektiivne elluviimine kõige otsesemalt puudutab. Alates uue PGSi jõustumisest on Eestis suurenenud tavakoolides õppivate hariduslike erivajadustega õpilaste arv, ent samal ajal on suurenenud eelkõige tavakoolide eriklassides õppimine. Hariduslike erivajadustega õpilaste märkamine ja toetamine on Eestis saanud üha enam tähelepanu.

Uuringu „Haridusliku erivajadusega õpilaste kaasava hariduskorralduse ja sellega seotud meetmete tõhusus“ raames kaardistati praegune kaasava hariduse olukord Eestis dokumendianalüüsi, intervjuude, küsitlusandmete ja registriandmete põhjal. Kaasati kõiki olulisi sihtrühmi: õpetajad, koolijuhid, tugispetsialistid, lapsevanemad, koolipidajad ja Rajaleidja juhtumihaldajad.

Loe edasi »

Iga neljas täiskasvanu kogeb aastas mõnda vaimse tervise probleemi ja ligikaudu viiendikul lastest ning noortest esineb vaimse tervise häireid, mis vajavad spetsialisti abi. See tähendab, et just praegu võib keegi sinu perest, sõpradest või töökaaslastest vaevelda tõsise probleemi küüsis, kirjutab sotsiaalministeeriumi rahvatervise programmijuht Elis Haan.

Siiski on enamik sagedamini esinevatest vaimse tervise probleemidest ennetatavad ja iga inimene saab oma vaimset tervist positiivselt toetada ning vajalikku abi leida. Selleks on loodud vaimse tervise teemalised veebikeskkonnad peaasi.ee ning enesetunne.ee, vaimse tervise keskused ja kabinetid, kuhu inimesed saavad pöörduda.

Abi otsimist takistab valehäbi
Faktum & Ariko viis sotsiaalministeeriumi tellimusel läbi uuringu „Teadlikkus, hoiakud ja suhtumised vaimsesse tervisesse“, millest selgus, et 52% Eesti elanikkonnast oma vaimset tervist ja heaolu heaks ning üle poole Eesti elanikest on vaimse tervise parandamise eesmärgil viimase aasta jooksul oma elustiili muutnud. Näiteks on nad tõstnud oma liikumisaktiivsust ja muutnud ellusuhtumist. Loe edasi »

Puue ei ole ainuüksi vaimne ja füüsiline kogemus, vaid hõlmab ka stigmat, mis teeb sellest sotsiaalse kogemuse. Kõiki saab ühiskonda kaasata, kohandades selleks keskkonda ning muutes hoiakuid ja poliitikat.

MARI-LIIS SEPPER

Mitmes mõttes sarnaneb puue kui kategooria soo ja assiga, sest ka puude alusel püütakse inimesi liigitada. Siit tekib küsimus, kui palju põhineb liigitus bioloogial ja mil määral on see sotsiaalselt konstrueeritud.

„Kui kirjutada, siis mitte enam vabandavalt positsioonilt voodis, kus ma perversse sandina laman, vaid oma eluõiguse eest seisva olendina. Alati vabandada oma olemasolu pärast – see on mind ära tüüdanud.“ See on väljavõte veebipäevikust, mida peab end seksuaalvähemusse kuuluva vaimse sandina (ingl queer cripple) identifitseeriv feministlik autor, kelle haigus – bipolaarne häire – on üks teemadest, mille kohta ta tihti eneseirooniliselt ja humoorikalt sõna võtab. Ta on ühtlasi üks paljudest autoritest, kelle väga isiklikud kirjutised moodustavad feministlike puudeuuringute tekstikorpuse. Ingliskeelses maailmas on alates 1980ndatest avaldatud lugematul hulgal tekste, kus puudega naised räägivad minajutustuse vormis oma lugu. Loe edasi »

Sotsiaalministeerium valmistas ette Vabariigi Valitsusele puudega inimeste toetuste analüüsi. Seoses sellega on läbi viidud sihtrühmade esindajatega intervjuud, on toimunud kohtumised puudega inimestega ja puudega inimeste eestseisjatega Haapsalus, Jõhvis, Tartus ning Tallinnas, läbi on viidud küsitlus saamaks ülevaade, kui palju kulub raha sotsiaalteenuste omaosalusele, käsimüügiravimitele vms.

Suured tänud kõigile, kes küsitlust levitasid ja sellele vastasid. Eriline tänu siinkohal Eesti Tsöliaakia Seltsi liikmetele ja juhatuse esimehe Aive Antsonile. Nende hulgas oli enim vastajaid, kes küsimustiku lõpuni täitsid.

Kahjuks oli vastajate arv väike ja enamikul vastanutest puudub ametlik puue. Seega ei ole antud kokkuvõtte pinnalt võimalik teha järeldusi puudega inimeste tegelike lisakulude ja nende maksumuste kohta ning küsimustiku tulemusi ei saa kasutada poliitikamuudatuste sisendiks. Loe edasi »

Sotsiaalministeerium valmistab ette Vabariigi Valitsusele puudega inimeste toetuste analüüsi. Seoses sellega oleme läbi viinud sihtrühmade esindajatega intervjuud, on toimunud kohtumised puudega inimestega ja puudega inimeste eestseisjatega Haapsalus, Jõhvis, Tartus ning Tallinnas.

Suur tänu kõigile, kes on aega leidnud ja osalenud nendes ettevõtmistes.

Lisan siia mõned tähelepanekud, mis senistelt kohtumistelt on esile kerkinud:

  1. Puudega inimeste sotsiaaltoetus on väike ja ei kata puudest tulenevaid lisakulusid;
  2. Enim läheb toetus abivahendite ja teenuste omaosaluse kompenseerimiseks ning ravimitele;
  3. Töötavate puudega inimeste töötasu läheb paljuski transpordile (v.a Tallinn);
  4. Katmata teenuste vajadused on sotsiaaltransport, isiklik abistaja, tugiisik, viipekeeletõlk, rehabilitatsioon, erihoolekanne ja taastusravi;
  5. Teenused pole võrdselt kättesaadavad, maal ja linnas on erinevad olukorrad. Teenuste maht ja kvaliteet on erinevad.

Loetletud info täpsustamiseks palun veel Teie kaasabi. Sotsiaalministeeriumil puudub ülevaade, kui palju kulub raha näiteks sotsiaalteenuste omaosalusele, käsimüügiravimitele vms.

Otsime teie hulgast inimesi, kes on nõus täpselt kirja panema kolme kuu kulud – august, september ja oktoober.

Palun jagage seda küsitluses osalemise palvet puudega inimestele. Mida rohkem saame vastuseid, seda parema ülevaate saame tegelikust olukorrast.

Omalt poolt kinnitame, et Teilt saadud andmeid töödeldakse vastavalt isikuandmete kaitse seadusele. Küsitluse käigus kogutud andmed jäävad anonüümseteks ning neid kasutatakse üldistatuna vaid andmeanalüüsiks ja kokkuvõtete tegemiseks.

Kuna küsimused on kolme kuu kohta, siis on võimalik küsitlust jätkata hiljem vajutades „Jätka hiljem“ nupule. Palun täitke lõplikult küsitlused hiljemalt 5. novembriks 2016.

Vastan meelsasti kõikidele täiendavatele küsimustele. Selleks saatke kiri e-posti aadressile: tiia.sihver@sm.ee.

Alustage küsitlusele vastamist SIIT.

Heade soovidega
Tiia Sihver
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalkindlustuse osakond
tiia.sihver@sm.ee

Tervise valdkonna analüüsis rõhutavad eksperdid vajadust uuendada tervise valdkonna e-teenuste arendamise korraldust ja viia osad tegevustest ministeeriumist rakendustasandile. Ministeerium jätkab ekspertide tehtud ettepanekute analüüsimist, et jõuda aasta lõpuks konkreetsete muudatusettepanekuteni.

„Töötame analüüsis toodud ettepanekud läbi ja jätkame tervise valdkonna töökorralduse täiendava analüüsiga uue asekantsleri eestvedamisel,“ ütles kantsler Marika Priske. „Konkreetselt analüüsi tulemuste põhjal arutame ravimite hinnastamise ja hüvitamise menetlemise viimist ministeeriumist haigekassasse ja riiklike programmide ravimite ning vaktsiinide hankimise viimist rakendustasandile.“

Kantsleri sõnul on muudatuste eesmärk tagada terviklik tervise valdkonna juhtimine. „Ümberkorralduste eesmärk ei ole luua ühe aadressiga asutust, vaid kõige tähtsam on pakkuda inimestele paremaid teenuseid. Selleks tuleb tõhustada kogu tervise valdkonna juhtimist ja töökorraldust,“ selgitas Priske.

Rahandusministeerium koostöös sotsiaalministeeriumiga tellisid tänavu jaanuaris tervise valdkonda terviklikult käsitleva analüüsi, et saada ettepanekuid valdkonna tegevuse efektiivsuse suurendamiseks, ressursside tõhusamaks kasutamiseks ning funktsioonide parima jaotuse tagamiseks. Töö teostas riigihanke tulemusena BG- Konsultatsioonid OÜ.

Analüüs telliti osana riigiülesannete analüüsist, mille üks eesmärke on tõhus ja riigile jõukohane töökorraldus.

Lõppraporti koos sotsiaalministeeriumi ja rahandusministeeriumi märkustega leiab aadressilt: Riigihanke „Tervise valdkonna funktsionaalne analüüs“ (31.05.2016)

Lisainfo:
Karin Volmer
Kommunikatsioonijuht
Sotsiaalministeerium
626 9102 / 5696 4876
press@sm.ee / karin.volmer@sm.ee
www.facebook.com/sotsiaalministeerium