Uudised

Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus alustab käesoleval aastal pilootprojektiga, mille eesmärk on ühtlustada sotsiaalse-, tööalase- ja meditsiinilise rehabilitatsiooniga seotud töökorraldust. 

Projekti mõte on oluliselt lihtsustada erivajadustega inimeste elu ja vähendada bürokraatiat, kuna informatsioon inimese terviseseisundi ja toimetuleku kohta ei liigu teenuse osutajate vahel ning kõikidel nimetatud rehabilitatsiooniteenustel on erinevad tööprotsessid. Sellest tingituna tekib dubleerimine, ebaefektiivsus ja süsteem on inimese jaoks väga keeruline. Loe edasi »

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva allkirjastas sotsiaalse rehabilitatsiooni muudatused, millega suunatakse raha sõidu ja majutuse arvelt senisest enam teenuse osutamisse. Muudatused jõustuvad tänavu 1. septembrist.

 „Oleme süsteemi seest otsinud võimalusi, kuidas tagada abi võimalikult paljudele inimestele, kes rehabilitatsiooni vajavad, ja teha seda võimalikult inimese kodukoha lähedal,” ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Sõidu ja majutuse arvelt senisest enam rehabilitatsiooni rahastades saab sotsiaalkindlustusamet parandada teenuse kättesaadavust täiskasvanutele.” Loe edasi »

Eesti Puuetega Inimeste Koja hinnangul on olukord riiklike sotsiaalteenuste – sotsiaalse rehabilitatsiooni,  erihoolekande ning abivahendite valdkonnas äärmiselt kriitiline. Kui põhiseadus ütleb, et puuetega inimesed on riigi erilise hoole all, siis avalikkuse ette jõudnud probleemid ning reaalne olukord näitavad selgelt, et see nii ei ole.

Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht Anneli Habicht: „Järjekorrad sotsiaalsele rehabilitatsioonile ei ole puuetega inimestele ning nende lähedastele jaoks ammu üllatus. Kuid olukord, et vahendid saavad otsa  juba aasta esimestel nädalatel ning ooteaeg venib teadmata kaugusse, pole aktsepteeritav. Tõstatub küsimus, kas riik on raha nii ebaefektiivselt planeerinud oskamatusest või on kokkuhoidu püütud teadlikult rakendada  kõige nõrgemate arvelt?“ Loe edasi »

16-18-aastane noor, kellel on enne 1.01.2016 esitatud taotluse alusel koostatud rehabilitatsiooniplaan, saab Sotsiaalkindlustusameti (SKA) kaudu sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust kuni rehabilitatsiooniplaani kehtivuse lõpuni. Senise praktika kohaselt, kui rehabilitatsiooniplaani kehtivus lõpeb enne  noore 18-aastaseks saamise kalendriaasta 31. detsembrit, koostab teenuse osutaja talle vajadusel uue rehabilitatsiooniplaani teenuse osutamiseks kuni 18-aastaseks saamise kalendriaasta lõpuni. See võib aga tähendada, et selle plaani alusel on võimalik teenuseid osutada suhteliselt lühikest aega.

Alates 1. aprillist ei koosta SKA rehabilitatsiooniplaani kehtivuse lõppedes noorele enam kuni 18-aastaseks saamiseni uut lühiajalist plaani teenuse osutamiseks. Kui 16-18aastane noor, kellel on puue, püsiv töövõimetus või osaline töövõime, õpib või töötab või on töötuna registreeritud, on tal võimalik saada töötukassa kaudu tööalase rehabilitatsiooni teenust. Selleks tuleb ühendust võtta endale sobivaima töötukassa esindusega ning leppida kokku kohtumine juhtumikorraldajaga, kes hindab tööalase rehabilitatsiooni vajadust ning suunab teenusele. Loe edasi »

Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse avab taas oma uksed, et huvilised saaksid tutvuda maja, sealsete õppimisvõimaluste ning muude teenustega, mida Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus pakub.

Oodatud on nii tulevased õppijad, nende vanemad, sotsiaalvaldkonna spetsialistid, tööandjad kui kõik teised, kes Astangu tegemiste vastu huvi tunnevad.

PÄEVAKAVA:
kell 10:00 – 14:00 Infolaat aulas, kus on võimalik:
– saada infot õppimisvõimaluste kohta Astangul
– saada infot rehabilitatsiooniteenuste kohta Astangul
– mängida mängu “Reis tööle”
– osta Astangu tooteid
– saada infot HAMETi kohta…
– saada infot Jobpicsi kohta
– proovida, kuidas on liikuda ratastoolirajal Loe edasi »

Head rehabilitatsiooniteenuse osutajad!

Ootame Teid teabeseminarile Tallinnas, et tutvustada rehabilitatsioonialaseid arendustegevusi ning koolitus- ja koostöövõimalusi 2017.-2018. aastal.

Seminar toimub:

  • 10. veebruaril 2017.a Tallinnas Tallink Conference & SPA Hotellis, aadressil Sadama 11a.  Palume registreerida 06. veebruariks SIIN.

Kava on leitav Astangu keskuse veebilehelt. Loe edasi »

Alates jaanuarist toimub sotsiaalse rehabilitatsiooni korraldus uutel alustel ning 16-aastaste ja vanemate inimeste puhul tuleb rehabilitatsiooniplaani koostamise asemel läbida teenusvajaduse hindamine. Sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldajad viisid jaanuarikuu jooksul üle Eesti läbi 138 hindamist, kokku puudutab teenusevajaduse hindamine aasta jooksul kuni 8000 inimest.

„Jaanuaris hindamisel käinud inimestest 88 vajavad sotsiaalset rehabilitatsiooni ja 50 juhul vajatakse enamasti tervishoiuteenuseid või kohalike omavalitsuste poolt pakutavaid teenuseid,“ ütles Sotsiaalkindlustusameti peadirektor Juta Saarevet. „Selleks, et selgitada välja, kas inimene vajab sotsiaalset rehabilitatsiooni, toimub alates 1. jaanuarist enne teenusele suunamist kõigepealt rehabilitatsiooniteenuse vajaduse hindamine, mille peavad läbima tööealised ja vanemad isikud, kellel puudub kehtiv rehabilitatsiooniplaan.“

Uue süsteemi järgi võtab Sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldaja pärast rehabilitatsiooni teenuse taotlemist inimesega ühendust ning lepib kokku aja ja koha kohtumiseks. „Kõigiga, kes olid teenuse järjekorras enne uue seaduse jõustumist ja kes peavad tulema hindamisele, võetakse personaalset ühendust ilma, et inimene ise peaks midagi täiendavalt taotlema,“ selgitas Saarevet.  Loe edasi »

Pressiteade
3. veebruar 2016

Alates jaanuarist toimub sotsiaalse rehabilitatsiooni korraldus uutel alustel ning 16-aastaste ja vanemate inimeste puhul tuleb rehabilitatsiooniplaani koostamise asemel läbida teenusvajaduse hindamine. Sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldajad viisid jaanuarikuu jooksul üle Eesti läbi 138 hindamist, kokku puudutab teenusevajaduse hindamine selle aasta jooksul kuni 8000 inimest. 

„Jaanuaris hindamisel käinud inimestest 88 vajavad sotsiaalset rehabilitatsiooni ja 50 juhul vajatakse enamasti tervishoiuteenuseid või kohalike omavalitsuste poolt pakutavaid teenuseid,“ ütles Sotsiaalkindlustusameti peadirektor Juta Saarevet. „Selleks, et selgitada välja, kas inimene vajab sotsiaalset rehabilitatsiooni, toimub alates 1. jaanuarist enne teenusele suunamist kõigepealt rehabilitatsiooniteenuse vajaduse hindamine, mille peavad läbima tööealised ja vanemad isikud, kellel puudub kehtiv rehabilitatsiooniplaan.“

Uue süsteemi järgi võtab Sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldaja pärast rehabilitatsiooni teenuse taotlemist inimesega ühendust ning lepib kokku aja ja koha kohtumiseks. „Kõigiga, kes olid teenuse järjekorras enne uue seaduse jõustumist ja kes peavad tulema hindamisele, võetakse personaalset ühendust ilma, et inimene ise peaks midagi täiendavalt taotlema,“ selgitas Saarevet.

Sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldajad kasutavad peadirektori Juta Saareveti kinnitusel selleks otstarbeks koostatud ja eelnevalt pilootprojekti raames testitud küsimustikku, et selgitada inimesega koostöös  välja, millised on tema terviseolukorrast tulenevad raskused igapäevases toimetulekus. „Hindamisel selgitatakse koos juhtumikorraldajaga välja, kas inimene vajab sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust või muid toetavaid  teenuseid. Kirjalikult vormistatud otsus saadetakse inimesele pärast vestluse toimumist. Inimene saab alati ka peale otsuse saamist pöörduda uuesti juhtumikorraldaja poole, kui tal tekib küsimusi hindamise tulemuste või järgnevate tegevuste osas.“

Sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuse vajaduse hindamine

  • Hindamisel vaadatakse inimese toimetulekut ja kõrvalabi vajadust, tehakse ettepanekuid kodu-, töö- ja õpikeskkonna kohandamiseks, abivahendi saamiseks ja kasutamiseks ning nõustatakse erinevates valdkondades, et parandada edasist sotsiaalset toimetulekut.
  • Kui kohtumisel saab kinnitust, et inimene vajab sotsiaalset rehabilitatsiooni, koostatakse koostöös kliendiga tegevuskava, mille alusel hakkab inimene teenust saama. Kui  teenuste vajadust ei ole võimalik täpselt hinnata, suunab juhtumikorraldaja inimese rehabilitatsiooniasutusse plaani koostamisele. Kui on olemas inimese vajadustele sobiv  rehabilitatsiooniprogramm, saab juhtumikorraldaja inimese suunata sobiva programmi alusel teenust saama.
  • Kui hindamise tulemusel selgub, et inimene vajab sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse asemel näiteks tervishoiu-, tööturu- või kohaliku omavalitsuse teenuseid, nõustavad juhtumikorraldajad oma pädevuse piires ka nende teenuste osas.
  • Hindamist ei pea läbima inimesed, kellel on varasemast kehtiv rehabilitatsiooniplaan. Samuti ei pea hindamist läbima lapsed.
  • Alates 1. jaanuarist 2016 pakutakse Sotsiaalkindlustusameti vahendusel sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust ja Eesti Töötukassa korraldab tööalast rehabilitatsiooni. Ravi, sh taastusravi vajaduse korral tuleb pöörduda oma perearsti või eriarsti poole ja seda rahastab Eesti Haigekassa.

Rehabilitatsiooniteenuse ümberkorraldused on osa 1. jaanuarist 2016 käivitunud töövõimereformist, mis loob uue töövõime toetamise süsteemi.

Lisainfo: http://www.sm.ee/et/korduma-kippuvad-kusimused

Rohkem infot sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse kohta: http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/rehabilitatsiooniteenus-5/ Loe edasi »

Esmaspäeval, 16. veebruaril, kell 12.30-13.30 toimub Tallinnas, (Koskla 16) DUO kirjastuse  uue rehabilitatsioonivaldkonna käsiraamatu „Kuidas klientidest saavad kodanikud. Taastumise ja kaasatuse toetamine CARe metoodika abil“ esitlus. Isiklikult on võimalik kohtuda ja küsimusi esitada metoodika ühele autoritest Jean Pierre Wilkenile, kes muuhulgas on sel aastal Tallinna Ülikooli sotsiaaltöö instituudi külalisprofessor.

CARe on mõeldud inimeste toetamiseks nende isiklikus ja sotsiaalses taastumisprotsessis, ning tugineb psühhosotsiaalse rehabilitatsiooni, taastumise ja võimestamise põhimõtetele. See lähenemine pakub vaimse tervise probleemidega, sõltuvushäiretega või sotsiaalselt ebasoodsas olukorras olevate inimestega töötavatele kutselistele tõhusaid viise ja võimalusi abivajajate toetamiseks.

Sisu tutvustus: 

Raamat kirjeldab tugiteenuste osutajatele põhimetoodikat, millega aidata ajutiselt või pikema aja vältel professionaalset toetust vajavaid inimesi. See metoodika – kõikehõlmav rehabilitatsioonikäsitlus – on nüüdseks juba peaaegu kakskümmend aastat vana ja seda kasutavad tuhanded hoolekandetöötajad nii Hollandis kui muudes riikides.
Raamatu esimene versioon ilmus 1994. aastal (Wilken, Kaiser ja Den Hollander, 1994), teine 1999. (Wilken ja Den Hollander, 1999) ning kolmas 2005. aastal (Wilken ja Den Hollander, 2005). Eesti keelde tõlgiti raamatu teine versioon 2002. aastal, eelkõige Pelguranna Tugikodu töötajate pilootprojekti tarbeks. Loe edasi »