Uudised

Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse avab taas oma uksed, et huvilised saaksid tutvuda maja, sealsete õppimisvõimaluste ning muude teenustega, mida Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus pakub.

Oodatud on nii tulevased õppijad, nende vanemad, sotsiaalvaldkonna spetsialistid, tööandjad kui kõik teised, kes Astangu tegemiste vastu huvi tunnevad.

PÄEVAKAVA:
kell 10:00 – 14:00 Infolaat aulas, kus on võimalik:
– saada infot õppimisvõimaluste kohta Astangul
– saada infot rehabilitatsiooniteenuste kohta Astangul
– mängida mängu “Reis tööle”
– osta Astangu tooteid
– saada infot HAMETi kohta…
– saada infot Jobpicsi kohta
– proovida, kuidas on liikuda ratastoolirajal Loe edasi »

Head rehabilitatsiooniteenuse osutajad!

Ootame Teid teabeseminarile Tallinnas, et tutvustada rehabilitatsioonialaseid arendustegevusi ning koolitus- ja koostöövõimalusi 2017.-2018. aastal.

Seminar toimub:

  • 10. veebruaril 2017.a Tallinnas Tallink Conference & SPA Hotellis, aadressil Sadama 11a.  Palume registreerida 06. veebruariks SIIN.

Kava on leitav Astangu keskuse veebilehelt. Loe edasi »

Alates jaanuarist toimub sotsiaalse rehabilitatsiooni korraldus uutel alustel ning 16-aastaste ja vanemate inimeste puhul tuleb rehabilitatsiooniplaani koostamise asemel läbida teenusvajaduse hindamine. Sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldajad viisid jaanuarikuu jooksul üle Eesti läbi 138 hindamist, kokku puudutab teenusevajaduse hindamine aasta jooksul kuni 8000 inimest.

„Jaanuaris hindamisel käinud inimestest 88 vajavad sotsiaalset rehabilitatsiooni ja 50 juhul vajatakse enamasti tervishoiuteenuseid või kohalike omavalitsuste poolt pakutavaid teenuseid,“ ütles Sotsiaalkindlustusameti peadirektor Juta Saarevet. „Selleks, et selgitada välja, kas inimene vajab sotsiaalset rehabilitatsiooni, toimub alates 1. jaanuarist enne teenusele suunamist kõigepealt rehabilitatsiooniteenuse vajaduse hindamine, mille peavad läbima tööealised ja vanemad isikud, kellel puudub kehtiv rehabilitatsiooniplaan.“

Uue süsteemi järgi võtab Sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldaja pärast rehabilitatsiooni teenuse taotlemist inimesega ühendust ning lepib kokku aja ja koha kohtumiseks. „Kõigiga, kes olid teenuse järjekorras enne uue seaduse jõustumist ja kes peavad tulema hindamisele, võetakse personaalset ühendust ilma, et inimene ise peaks midagi täiendavalt taotlema,“ selgitas Saarevet.  Loe edasi »

Pressiteade
3. veebruar 2016

Alates jaanuarist toimub sotsiaalse rehabilitatsiooni korraldus uutel alustel ning 16-aastaste ja vanemate inimeste puhul tuleb rehabilitatsiooniplaani koostamise asemel läbida teenusvajaduse hindamine. Sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldajad viisid jaanuarikuu jooksul üle Eesti läbi 138 hindamist, kokku puudutab teenusevajaduse hindamine selle aasta jooksul kuni 8000 inimest. 

„Jaanuaris hindamisel käinud inimestest 88 vajavad sotsiaalset rehabilitatsiooni ja 50 juhul vajatakse enamasti tervishoiuteenuseid või kohalike omavalitsuste poolt pakutavaid teenuseid,“ ütles Sotsiaalkindlustusameti peadirektor Juta Saarevet. „Selleks, et selgitada välja, kas inimene vajab sotsiaalset rehabilitatsiooni, toimub alates 1. jaanuarist enne teenusele suunamist kõigepealt rehabilitatsiooniteenuse vajaduse hindamine, mille peavad läbima tööealised ja vanemad isikud, kellel puudub kehtiv rehabilitatsiooniplaan.“

Uue süsteemi järgi võtab Sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldaja pärast rehabilitatsiooni teenuse taotlemist inimesega ühendust ning lepib kokku aja ja koha kohtumiseks. „Kõigiga, kes olid teenuse järjekorras enne uue seaduse jõustumist ja kes peavad tulema hindamisele, võetakse personaalset ühendust ilma, et inimene ise peaks midagi täiendavalt taotlema,“ selgitas Saarevet.

Sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldajad kasutavad peadirektori Juta Saareveti kinnitusel selleks otstarbeks koostatud ja eelnevalt pilootprojekti raames testitud küsimustikku, et selgitada inimesega koostöös  välja, millised on tema terviseolukorrast tulenevad raskused igapäevases toimetulekus. „Hindamisel selgitatakse koos juhtumikorraldajaga välja, kas inimene vajab sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust või muid toetavaid  teenuseid. Kirjalikult vormistatud otsus saadetakse inimesele pärast vestluse toimumist. Inimene saab alati ka peale otsuse saamist pöörduda uuesti juhtumikorraldaja poole, kui tal tekib küsimusi hindamise tulemuste või järgnevate tegevuste osas.“

Sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuse vajaduse hindamine

  • Hindamisel vaadatakse inimese toimetulekut ja kõrvalabi vajadust, tehakse ettepanekuid kodu-, töö- ja õpikeskkonna kohandamiseks, abivahendi saamiseks ja kasutamiseks ning nõustatakse erinevates valdkondades, et parandada edasist sotsiaalset toimetulekut.
  • Kui kohtumisel saab kinnitust, et inimene vajab sotsiaalset rehabilitatsiooni, koostatakse koostöös kliendiga tegevuskava, mille alusel hakkab inimene teenust saama. Kui  teenuste vajadust ei ole võimalik täpselt hinnata, suunab juhtumikorraldaja inimese rehabilitatsiooniasutusse plaani koostamisele. Kui on olemas inimese vajadustele sobiv  rehabilitatsiooniprogramm, saab juhtumikorraldaja inimese suunata sobiva programmi alusel teenust saama.
  • Kui hindamise tulemusel selgub, et inimene vajab sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse asemel näiteks tervishoiu-, tööturu- või kohaliku omavalitsuse teenuseid, nõustavad juhtumikorraldajad oma pädevuse piires ka nende teenuste osas.
  • Hindamist ei pea läbima inimesed, kellel on varasemast kehtiv rehabilitatsiooniplaan. Samuti ei pea hindamist läbima lapsed.
  • Alates 1. jaanuarist 2016 pakutakse Sotsiaalkindlustusameti vahendusel sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust ja Eesti Töötukassa korraldab tööalast rehabilitatsiooni. Ravi, sh taastusravi vajaduse korral tuleb pöörduda oma perearsti või eriarsti poole ja seda rahastab Eesti Haigekassa.

Rehabilitatsiooniteenuse ümberkorraldused on osa 1. jaanuarist 2016 käivitunud töövõimereformist, mis loob uue töövõime toetamise süsteemi.

Lisainfo: http://www.sm.ee/et/korduma-kippuvad-kusimused

Rohkem infot sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse kohta: http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/rehabilitatsiooniteenus-5/ Loe edasi »

Esmaspäeval, 16. veebruaril, kell 12.30-13.30 toimub Tallinnas, (Koskla 16) DUO kirjastuse  uue rehabilitatsioonivaldkonna käsiraamatu „Kuidas klientidest saavad kodanikud. Taastumise ja kaasatuse toetamine CARe metoodika abil“ esitlus. Isiklikult on võimalik kohtuda ja küsimusi esitada metoodika ühele autoritest Jean Pierre Wilkenile, kes muuhulgas on sel aastal Tallinna Ülikooli sotsiaaltöö instituudi külalisprofessor.

CARe on mõeldud inimeste toetamiseks nende isiklikus ja sotsiaalses taastumisprotsessis, ning tugineb psühhosotsiaalse rehabilitatsiooni, taastumise ja võimestamise põhimõtetele. See lähenemine pakub vaimse tervise probleemidega, sõltuvushäiretega või sotsiaalselt ebasoodsas olukorras olevate inimestega töötavatele kutselistele tõhusaid viise ja võimalusi abivajajate toetamiseks.

Sisu tutvustus: 

Raamat kirjeldab tugiteenuste osutajatele põhimetoodikat, millega aidata ajutiselt või pikema aja vältel professionaalset toetust vajavaid inimesi. See metoodika – kõikehõlmav rehabilitatsioonikäsitlus – on nüüdseks juba peaaegu kakskümmend aastat vana ja seda kasutavad tuhanded hoolekandetöötajad nii Hollandis kui muudes riikides.
Raamatu esimene versioon ilmus 1994. aastal (Wilken, Kaiser ja Den Hollander, 1994), teine 1999. (Wilken ja Den Hollander, 1999) ning kolmas 2005. aastal (Wilken ja Den Hollander, 2005). Eesti keelde tõlgiti raamatu teine versioon 2002. aastal, eelkõige Pelguranna Tugikodu töötajate pilootprojekti tarbeks. Loe edasi »