Uudised

Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus alustab käesoleval aastal pilootprojektiga, mille eesmärk on ühtlustada sotsiaalse-, tööalase- ja meditsiinilise rehabilitatsiooniga seotud töökorraldust. 

Projekti mõte on oluliselt lihtsustada erivajadustega inimeste elu ja vähendada bürokraatiat, kuna informatsioon inimese terviseseisundi ja toimetuleku kohta ei liigu teenuse osutajate vahel ning kõikidel nimetatud rehabilitatsiooniteenustel on erinevad tööprotsessid. Sellest tingituna tekib dubleerimine, ebaefektiivsus ja süsteem on inimese jaoks väga keeruline. Loe edasi »

Septembri jooksul jagab sotsiaalministeeriumi käima lükatud kampaania “Ära põe” Eesti inimestele praktilisi nõuandeid, kuidas igapäevases töö- ja argielus suhelda inimestega nende erivajadust arvestades.

„Erivajadustega inimeste kaasamisel tööellu on mitmeid takistusi, kuid tihti on need emotsionaalset laadi, seotud pigem kaaskolleegide teadmatuse ja eelarvamustega. Vaja on lihtsalt praktilisi teadmisi ja julgust teise inimesega rääkida. Seda soovimegi kampaaniaga öelda,” ütles sotsiaalministeeriumi töövõimepoliitika juht Arne Kailas. “Erivajadustega inimeste senisest suurem kaasamine ühiskonnaellu on väga oluline teema, mis puudutab meid kõiki.“ Loe edasi »

Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) alustas augustist 2017 täiendava nõustamisteenuse pakkumist töövõime või puude raskusastme hindamist taotlevatele isikutele ja nende seaduslikele esindajatele.

Nõustamisteenuse eesmärk on tagada täiendav ja sõltumatu tugisüsteem töövõime ja puude raskusastme hindamist puudutavate küsimuste lahendamiseks.

Loe edasi »

Eesti Puuetega Inimeste Koda esitleb täna, 30. juunil kell 10-13 Tallinnas Okupatsioonide muuseumis puuetega inimestele kultuuri, spordi ja transpordi soodustusi koondavat veebikeskkonda, mis on esimene samm Euroopa puudega inimeste kaardi ettevalmistustes. Koos Eestiga on sarnase info kokku kogunud veel seitse Euroopa Liidu riiki.

„Eestis on nüüd esimest korda olemas terviklik ülevaade puudega inimestele mõeldud soodustustest vaba aja teenustele. Koondasime olulisemad transpordi, spordi ja kultuuri soodustuste pakkujad andmebaasi, mis on leitav koja koduleheküljelt www.epikoda.ee/soodustused rääkis Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht Anneli Habicht. „Projekti käigus sai kinnitust, et teenuste disainimisel ja hinnastamisel ei osata sageli arvestada puudega kliendiga. Jätkame teavitustööd olemasolevate soodustuste ühtlustamisel, teenuste ligipääsetavuse arendamisel ning uute teenusepakkujate kaasamisel.” Loe edasi »

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva allkirjastas sotsiaalse rehabilitatsiooni muudatused, millega suunatakse raha sõidu ja majutuse arvelt senisest enam teenuse osutamisse. Muudatused jõustuvad tänavu 1. septembrist.

 „Oleme süsteemi seest otsinud võimalusi, kuidas tagada abi võimalikult paljudele inimestele, kes rehabilitatsiooni vajavad, ja teha seda võimalikult inimese kodukoha lähedal,” ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Sõidu ja majutuse arvelt senisest enam rehabilitatsiooni rahastades saab sotsiaalkindlustusamet parandada teenuse kättesaadavust täiskasvanutele.” Loe edasi »

Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) koos liikmesorganisatsiooni Tartu Puuetega Inimeste Kojaga (Tartu PIK) korraldavad 2.-3. juunil 2017 Tartus Vabariikliku puuetega inimeste XXII kultuurifestivali. Festival toimub Teatri Vanemuine kontserdimajas  2. juunil kell 10.00 – 16.30 ja 3. juunil kell 10.00 – 16.00. Tasuta sissepääsuga festivalile on oodatud kaasa elama kõik huvilised, pealtvaatajatel on võimalik valida oma lemmik.

Festivali peakorraldaja, EPIKoja juhatuse liikme ja Tartu PIK tegevjuhi Senta-Ellinor Michelsoni sõnul on tegemist muljetavaldava ajalooga sündmusega. „Tänavune festival kannab järjekorranumbrit 22, mis teeb festivalist kõige pikaajalisema traditsiooniga unikaalse puuetega inimeste kultuurisündmuse Eestis,“ selgitab Micheson. Ta lisab: „Käesoleval aastal astub lavale 32 kollektiivi ja üksikesinejat, kes sõidavad Tartusse kohale pea igast Eesti paigast. On lauljaid, tantsijaid, instrumentaliste ja näitetruppe. Erilist rõõmu teeb, et ka sel aastal on publikut  rõõmustamas mitmed uued esinejad.“ Loe edasi »

Täna, 18. mail, ülemaailmsel ligipääsetavuse teadlikkuse päeval juhivad Eesti Puuetega Inimeste Koda ja Ligipääsetavuse Foorum tähelepanu ligipääsetava keskkonna olulisusele.

„Ligipääsetavuse puhul on tegemist tervikliku mõistega, mis hõlmab kogu elu- ja infokeskkonda. See  tähendab, et lisaks füüsilise keskkonna ligipääsetavusele peaks ka info, kaubad, teenused, kultuur ja hobivõimalused olema kujundatud arvestades kõigi inimeste eripärasid,“ selgitab Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht Anneli Habicht. „Elukeskkonda ning teenuseid disainides osatakse üha paremini arvestada ka puuetega inimeste vajadustega, kuid süsteemne lähenemine teemale puudub ning  ideaalist on olukord veel väga kaugel, “ on Habicht murelik. Loe edasi »

18. aprillil allkirjastasid Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht Anneli Habicht ning tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski ühiste kavatsuste protokolli, millega sotsiaalministeerium toetab vähenenud töövõimega inimestega sõltumatut nõustamist puuetega inimeste kojas töövõime hindamist puudutavates küsimustes alates teisest poolaastast.


„Inimestel, kes vajavad uue süsteemiga kaasnenud muudatuste tõttu täiendavat nõustamist, on õigus saada igakülgset, asjatundlikku ja sõltumatut abi,“ ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinvoski. „Töövõimereform on täies mahus jõustunud pelgalt mõne kuu eest ning täiendav nõustamisteenus on igati mõistetav. Mul on hea meel, et puuetega inimeste koda on valmis oma kogemuste ja teadmistega sihtrühma abistama,” lisas ta. Loe edasi »

Eesti Puuetega Inimeste Koja hinnangul on olukord riiklike sotsiaalteenuste – sotsiaalse rehabilitatsiooni,  erihoolekande ning abivahendite valdkonnas äärmiselt kriitiline. Kui põhiseadus ütleb, et puuetega inimesed on riigi erilise hoole all, siis avalikkuse ette jõudnud probleemid ning reaalne olukord näitavad selgelt, et see nii ei ole.

Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht Anneli Habicht: „Järjekorrad sotsiaalsele rehabilitatsioonile ei ole puuetega inimestele ning nende lähedastele jaoks ammu üllatus. Kuid olukord, et vahendid saavad otsa  juba aasta esimestel nädalatel ning ooteaeg venib teadmata kaugusse, pole aktsepteeritav. Tõstatub küsimus, kas riik on raha nii ebaefektiivselt planeerinud oskamatusest või on kokkuhoidu püütud teadlikult rakendada  kõige nõrgemate arvelt?“ Loe edasi »

Riigikogu sotsiaalkomisjon toetas tänasel istungil seaduseelnõu, mille alusel saab riik kustutada raske puudega laste vanemate õppelaenu alates järgmisest aastast.

„2014. aastal kehtima hakanud seaduse kohaselt vabastati sügava puudega laste vanemad õppelaenu tagasimaksmisest. Nüüd vabastatakse eelnõuga õppelaenu tagasimaksmisest ka raske puudega laste vanemad. See kergendab nende toimetulekut ja võrdsustab vanemaid, kellel on raske ja sügava puudega lapsed,“ ütles sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt.

Kehtiva korra järgi on õppelaenu võtnud inimesel õigus taotleda riigipoolset õppelaenu kustutamist töövõime kaotamisel või tema lapse sügava puude korral. Seadusemuudatuse jõustumise järel saavad alates järgmise aasta 1. jaanuarist õiguse õppelaenu riigipoolsele kustutamisele ka lapsevanemad, kelle lapsel tuvastatakse raske puue.

Sotsiaalkomisjoni aseesimehe Monika Haukanõmme hinnangul liigutakse eelnõuga õiges suunas. „Samas tekitab see ebaõigluse tunde nendes lapsevanemates, kelle lapse raske puue on tuvastatud enne õppelaenu taotlemist, sest neile riiklik õppelaenu kustutamine ei laiene. Peale kooli lõpetamist on kõigil puudega laste vanematel keeruline nii tööd leida, töötada kui samal ajal hoolduskoormuse tõttu õppelaenu tagasi maksta,“ ütles Haukanõmm. Loe edasi »