Uudised

Valitsus kiitis heaks rahvastiku tervise arengukava 2020-2030 väljatöötamiskavatsuse. Arengukava eesmärk on hoida ja parandada inimeste tervist, pikendada eluiga, vähendada enneaegset haigestumist ja suremust ning tervisealast ebavõrdsust erinevate rahvastikugruppide vahel. Loe edasi »

01.01.2018 jõustuvad õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muudatused.  Muudatuste kohaselt hakkab õppelaenude riigipoolse kustutamisega tegelema  Sotsiaalkindlustusamet.

Uus on ka see, et õigus riigipoolsele õppelaenu kustutamisele laieneb ka nendele vanematele, kes kasvatavad raske puudega last.

Seega – alates 01.01.2018 saad oma õppelaenu kustutamist taotleda Sotsiaalkindlustusametis, kui:

  • sul on tuvastatud puuduv töövõime või sul kehtib varem tuvastatud töövõimetus 80-100% ulatuses või
  • sa kasvatad raske või sügava puudega last (õppelaenu kustutamist saab taotleda vaid üks laste vanematest)
  • mõlemal juhul on oluline, et sa oled võtnud õppelaenu enne, kui sul tuvastati puuduv töövõime (töövõimetus 80-100%) või kui sinu lapsel tuvastati raske või sügav puue.

Loe täpsemalt edasi Sotsiaalkindlustusameti koduleheküljelt

Alates 2018. aastast on lisandunud riikliku erihoolekandeteenuste raames pakutava igapäevaelu toetamise teenusele lisaks veel kaks teenuse alaliiki suuremat järelevalvet ja toetust vajavatele täisealistele: igapäevaelu toetamise teenus päeva- ja nädalahoiuteenusena ja igapäevaelu toetamise teenus autismispektriga raske või sügava intellektipuudega täisealisele. Loe edasi »

Pikaajalise hoolduse korraldus vajab senisest suuremat tähelepanu, et tagada hooldusvajadusega inimestele ühtlase kättesaadavuse ja kvaliteediga abi, leidis riigikantselei juures tegutsenud hoolduskoormuse rakkerühm. Juba tulevast aastast rahastab riik uusi teenuseid ja alustab hoolduse koordinatsiooni katseprojektiga, samuti koondatakse pikaajalise hoolduse süsteemi investeeringute ettepanekud 2019. aastal riigi eelarvesse. Loe edasi »

2018. aastast on raske või sügava intellektihäirega täiskasvanutel võimalus saada igapäevaelu toetamise teenust ühes kuus kuni 21 ööpäeva. Teenus aitab vähendada lähedaste hoolduskoormust ning annab intellektihäirega täisealisele võimaluse elada oma kodus. Loe edasi »

Riigikogu võttis tänasel istungil vastu seaduse, millega luuakse alates 2018. aastast uus ravimikulutuste hüvitamise kord. Loodav süsteem muudab retseptiravimid suurte ravimikuludega inimeste jaoks taskukohasemaks ja on patsiendile mugavam, kuna hüvitis arvutatakse ostusummalt apteegis ravimi ostmisel. Loe edasi »

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastamisele määruse, millega luuakse suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajavatele raske või sügava intellektihäirega täiskasvanutele võimalus saada  igapäevaelu toetamise teenust ühes kuus kuni 21 ööpäeva. Uus teenus aitab vähendada lähedaste hoolduskoormust ning annab intellektihäirega täisealisele võimaluse elada oma kodus. Loe edasi »

Riik suurendab 2018. aastal investeeringuid inimeste toimetulekut toetavatesse teenustesse, laiendades abi kättesaadavust dementsuse diagnoosiga eakatele ja erihoolekande klientidele. Suurenevad ka erihoolekande, abivahendite ja sotsiaalse rehabilitatsiooni eelarved, et tagada teenuste parem kättesaadavus.    
„Et võimaldada inimestel teha ise oma elu puudutavaid otsuseid, peame panustama nii hoolduskoormuse vähendamisse kui ka maksimaalselt iseseisva toimetuleku toetamisse. See tähendab suuremat rõhku vajaduspõhisele abile, et erivajadusega inimene saaks õige abivahendi või iseseisvat toimetulekut toetava teenuse ning lähedased ei peaks jääma tööturult kõrvale,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Paremini toime tulevad inimesed on iga tugeva ja jätkusuutliku ühiskonna alus.“

Loe edasi »

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva allkirjastas sotsiaalse rehabilitatsiooni muudatused, millega suunatakse raha sõidu ja majutuse arvelt senisest enam teenuse osutamisse. Muudatused jõustuvad tänavu 1. septembrist.

 „Oleme süsteemi seest otsinud võimalusi, kuidas tagada abi võimalikult paljudele inimestele, kes rehabilitatsiooni vajavad, ja teha seda võimalikult inimese kodukoha lähedal,” ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Sõidu ja majutuse arvelt senisest enam rehabilitatsiooni rahastades saab sotsiaalkindlustusamet parandada teenuse kättesaadavust täiskasvanutele.” Loe edasi »

Riigikogu sotsiaalkomisjon toetas tänasel istungil seaduseelnõu, mille alusel saab riik kustutada raske puudega laste vanemate õppelaenu alates järgmisest aastast.

„2014. aastal kehtima hakanud seaduse kohaselt vabastati sügava puudega laste vanemad õppelaenu tagasimaksmisest. Nüüd vabastatakse eelnõuga õppelaenu tagasimaksmisest ka raske puudega laste vanemad. See kergendab nende toimetulekut ja võrdsustab vanemaid, kellel on raske ja sügava puudega lapsed,“ ütles sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt.

Kehtiva korra järgi on õppelaenu võtnud inimesel õigus taotleda riigipoolset õppelaenu kustutamist töövõime kaotamisel või tema lapse sügava puude korral. Seadusemuudatuse jõustumise järel saavad alates järgmise aasta 1. jaanuarist õiguse õppelaenu riigipoolsele kustutamisele ka lapsevanemad, kelle lapsel tuvastatakse raske puue.

Sotsiaalkomisjoni aseesimehe Monika Haukanõmme hinnangul liigutakse eelnõuga õiges suunas. „Samas tekitab see ebaõigluse tunde nendes lapsevanemates, kelle lapse raske puue on tuvastatud enne õppelaenu taotlemist, sest neile riiklik õppelaenu kustutamine ei laiene. Peale kooli lõpetamist on kõigil puudega laste vanematel keeruline nii tööd leida, töötada kui samal ajal hoolduskoormuse tõttu õppelaenu tagasi maksta,“ ütles Haukanõmm. Loe edasi »