Uudised

Madalapalgaliste tulumaksu tagasimakse on kord aastas makstav toetus, mille eesmärk on täistööajaga töötava madalapalgalise töötaja sissetuleku suurendamine. Töötajal tekib õigus saada tulumaksu tagasimakse, mille täpne summa arvutatakse välja töötaja tuludeklaratsiooni andmete alusel.

Tingimused toetuse taotlemiseks
Kuidas taotlust esitada
Toetuse taotlemine
Toetuse arvutamine
Toetuse arvutuskäik
Taotluse esitamise tähtaja ennistamine
Toetuse maksmine
Toetuse tagasinõudmine
Tähtajad

Tingimused toetuse taotlemiseks

Kõik taotlemise tingimused peavad olema täidetud 2016. aastal vähemalt kuuel kalendrikuul.

Seega taotlemisel kontrollitakse, kas isik oli 2016. aastal vähemalt kuuel kalendrikuul:

  • Eesti resident,
  • vähemalt 18-aastane,
  • vähemalt ühe töölepingu alusel töötanud või olnud teenistussuhtes kogu kalendrikuu vältel ning töötamine ei olnud peatatud,
  • vähemalt ühe tööandja juures töötanud täistööajaga või mitme tööandja juures töötanud kokku täistööajaga. Täistööaja tingimus ei kehti töövõimetuspensionäridele ega vähenenud töövõimega isikutele.

Loe edasi »

Riik on kaasajastamas Eesti pensionisüsteemi, et tagada selle elujõulisus ka aastate pärast. Üle kolmveerandi Eesti tööealistest inimestest teenib alla keskmise palga ja see olukord kanduks edasi pensionidesse. See on probleem, millega on vaja tegeleda juba täna, et pensionid tulevikus ei väheneks.

Sotsiaalministeeriumi blogis vastab sotsiaalkindlustuse osakonna peaspetsialist Liidia Soontak levinumatele pensionireformiteemalistele küsimustele.

Millal hakati pensionisüsteemi muudatusi välja töötama?

Pensionikindlustuse seadus näeb ette, et valitsus analüüsib iga viie aasta järel riiklike pensionide arvutamise süsteemi mõju pensionisüsteemi rahalisele ja sotsiaalsele kestlikkusele. 2010. aastal jõustunud seadusemuudatusega on valitsusele antud ka ülesanne analüüsida vanaduspensioniea mõju pensionisüsteemi kestlikkusele ning teha vajadusel ettepanekud selle muutmiseks või paindliku pensioniea kehtestamiseks. Huvirühmadega on koostööd tehtud 2015. aastast ning ka eelmisele valitsusele jõuti vanaduspensioni jätkusuutlikkuse analüüsi tutvustada vähemalt kahel korral.

Keda pensionisüsteemi muudatusettepanekute väljatöötamisel kaasati
Pensionisüsteemi uuendamisel  ja eesmärkide püstitamisel tegid koostööd erinevad institutsioonid, näiteks Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Koostöö Kogu, Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon, sotsiaalkindlustusamet, riigikantselei, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Eesti Pensionäride Ühenduste Liit, Eesti Naisliit, rahandusministeerium ja sotsiaalministeerium.

Alates 1999 a. on seadus, kes maksab vähem sotsiaalmaksu, see inimene töötab kolm aastat, aga kirja saab ühe tööaasta. Kas see jääbki nii?
Riikliku vanaduspensioni puhul tuleb arvestada kahte erinevat asja – õigust pensionile ja pensioni suurust. Loe edasi »

Lähipäevadel saavad kõik inimesed, kes on sündinud 1954. a ja kellel 2017. a saabub vanaduspensioni iga meilt kirja, milles kinnitame, et tuvastatud puude ja/või püsiva töövõimetuse otsus pikeneb automaatselt 3 kuud ja et sellel perioodil jätkatakse puuetega inimeste sotsiaaltoetuse ja töövõimetuspensioni maksmist.

Selle kirjaga saavad inimesed minna ka KOV parkimiskaarti pikendama. Need, kelle puudega inimese kaart vajas pikendamist, nendega juba võtsime ühendust ja saatsime uued kaardid.
Vanaduspensioni ea järk- järguline nihkumine ja püsiva töövõimetuse otsuste automaatne pikenemine on sätestatud riiklikus pensionikindlustuse seaduses. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses sarnast sätet ei ole, kuid puude otsuste puhul kasutame püsiva töövõimetuse otsustega sama analoogiat, inimene taotleb kahte asja üheaegselt ja koos ning tähtajad on samad. Kui otsused on tehtud kuni vanaduspensioni eani, siis kui vanaduspensioni iga nihkub kuni 180 päeva, siis loeme puude otsused automaatselt pikendatuks.
Loe edasi »

Allikas sotsiaalministeerium

Puudega inimeste sotsiaaltoetusi makstakse puudega isikule, last kasvatavale puudega vanemale või eestkostjale. Puudega inimeste sotsiaaltoetusi määrab ning väljamakseid teeb Sotsiaalkindlustusamet. Puudega inimeste sotsiaaltoetuste maksmiseks peab isikul olema tuvastatud puude raskusaste PISTS alusel.

Sotsiaaltoetused puudega inimesele on:

  • puudega lapse toetus – makstakse kuni 16-aastasele,
  • puudega tööealise inimese toetus –  makstakse alates 16. eluaastast kuni vanaduspensioniikka jõudmiseni,
  • puudega vanaduspensioniealise inimese toetus – saavad vanaduspensioniikka jõudnud puudega inimesed,
  • puudega vanema toetus – ühele puuetega vanematest või last üksi kasvatavale puudega inimesele,
  • õppetoetus – saavad 10.–12. klassis, kutse- või kõrgkoolis õppivad puudega noored.  Seda toetust ei maksta juuli- ja augustikuu eest,
  • töövõimetoetus – makstakse puudest tulenevate ja töötamisega seotud kulutuste olemasolul,
  • täienduskoolitustoetus – tööalase täiendamise korral.

Loe edasi »

1. jaanuarist jõustus töövõimereform täies mahus: töötukassa hakkab hindama kõigi püsiva tervisekahjustusega inimeste töövõimet ning maksma osalise või puuduva töövõime korral töövõimetoetust.

Praegustel töövõimetuspensionäridel tuleb uutel alustel hindamiseks pöörduda töötukassasse, kui jõuab kätte neile määratud korduvekspertiisi tähtaeg. Uuest hindamise korrast  ja korduvekspertiisi tähtaja saabumisest teavitatakse igaühte ka kirjaga.

Töötukassa juhatuse esimehe Meelis Paaveli sõnul on möödunud poole aasta vältel töötukassas tehtud töövõime hindamised näidanud, et uus  hindamismetoodika annab varasemast märksa enam teavet inimese tervisega seotud piirangute kohta ning kuidas teda erinevate teenustega toetada ja  leida talle jõukohane ja eneseteostust pakkuv töö. Loe edasi »

Uued toetused ja hüvitised

  • Lasterikkad pered saavad täiendava toetuse

Perekond, kus kasvab kolm kuni kuus last, saab lisaks olemasolevale lapsetoetusele (esimese kahe lapse eest 50 eurot ja iga järgneva eest 100 eurot) veel 300 eurot kuus. Kui peres on seitse või enam last, annab riik juurde 400 eurot kuus.

  • Ühe vanemaga pered saavad tuge elatisabifondist

Vastavalt uuele riiklikule elatisabiskeemile makstakse 100 euro ulatuses toetust lapsele, kelle lahuselavalt vanemalt on kohtuotsusega välja mõistetud elatis, kuid kes ei täida maksmise kohustust. Riik tagab lapsele igakuiselt 100-eurose elatisabi laekumise, mis nõutakse sisse elatisabi võlglaselt. Lisainfo:http://sm.ee/et/elatisabi

  • Üksi elavad pensionärid hakkavad kord aastas saama 115 eurot toetust

Alates 2017. aastast hakatakse üksinda elavatele pensionäridele maksma ühekordset 115 euro suurust toetust. Toetust makstakse iga aasta oktoobrikuus üksi elavatele vanaduspensioniealistele inimestele, kelle igakuine netopension on väiksem kui 1,2-kordne keskmine pension. Lisainfo: http://sm.ee/et/uudised/uksi-elavatele-pensionaridele-hakatakse-jargmisest-aastast-maksma-toetust

Loe edasi »

25. juunil 2015. a kuulutati välja madalapalgalistele tagasimakset tagava tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning teiste seaduste muutmise seadus.

Seadusega luuakse madalat palka saavatele töötajatele ette iga-aastane tagasimaksesüsteem, mille järgi tekib madalapalgalistel töötajatel kord aastas koos tuludeklaratsiooni esitamisega õigus saada kuni enda poolt aasta jooksul tasutud tulumaksu summa ulatuses tagasimakse.

2017. aastal saavad toetust taotleda isikud, kelle tulu jääb 2016. aastal alla 7782 euro. Neid inimesi on prognoosi järgi 103 600. Tagasimakset saab taotleda täisealine inimene, kes taotluse esitamisele eelnenud aasta jooksul on töötanud täistööajaga vähemalt kuue kalendrikuu jooksul.

Seaduse järgi saab tulumaksu tagasimakset taotleda täisealine inimene, kes on taotluse esitamisele eelnenud aasta jooksul töötanud täistööajaga vähemalt kuue kalendrikuu jooksul. Samas töövõimetuspensionäridelt ei nõuta täistööajaga töötamist tulumaksu tagastuse saamiseks.

Seaduse kohaselt sõltub tulumaksu tagasimakse suurus olulisel määral teenitud sissetulekust, töötatud kuude arvust ning sissetuleku struktuurist. Seetõttu võib iga inimese tagasimakse olla erinev. Tulumaksu tagasimakse summa sissetuleku kasvades suureneb ning on suurim 480 euro suuruse brutokuupalga juures (708 eurot aastas). Sellest suurema sissetuleku puhul hakkab tagasimakse summa vähenema ning jõuab nulli 649 euro suuruse brutokuupalga juures. Maksu- ja tolliamet tagastab üldjuhul tulumaksu enammaksu hiljemalt 1. juulil. Loe edasi »

Valitsus saatis Riigikokku ravikindlustuse seaduste ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, millega muutub hambaravi uuest aastast Eesti inimestele oluliselt kättesaadavamaks. Erilist tähelepanu pööratakse eakatele, rasedatele ja alla üheaastaste laste emadele.

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski sõnul vähendab plaan olulisel määral sadade tuhandete eestimaalaste, eelkõige suurema ravivajadusega inimeste iga-aastaseid kulutusi suutervise parandamisse. Eriti aitab seadusemuudatus vanaduspensionäre, töövõimetuspensionäre ja osalise või puuduva töövõimega inimesi, üle 63-aastaseid inimesi, rasedaid, alla 1-aastase lapse emasid ning kõiki neid, kellel on talle osutatud tervishoiuteenuse tagajärjel tekkinud suurenenud vajadus saada hambaraviteenust.

Nende eest hakkab riik maksma hambaravihüvitist kuni 85 eurot igal aastal. Hüvitise arvestuse aluseks on, et patsiendile esitatud raviarve või arvete kogusumma ei ületa 100 euro aastas. Sellisel juhul oleks inimese omaosalus 15 eurot. See puudutab hinnanguliselt enam kui 500 000 inimest. „Hüvitis peab olema suurem, kuna neil sihtgruppidel on ilmselgelt teenuse järele suurem vajadus,“ selgitas Ossinovski. Lisaks jääb eakatele alles ka proteesihüvitis 255,65 eurot kolme aasta peale. Loe edasi »

Nägemispuudega inimeste abistamine vastavalt majandus- ja taristuministri määrusele nr. 39 “Loetelu bussijaamadest, kus antakse abi puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutele”.
Määrus on kehtiv alates 28.05.2016.

Tallinna Bussijaam tagab nägemispuudega isikute juhendamise Tallinna bussijaama territooriumil (sh taksopeatuses) nii busside saabumisel kui ka väljumisel, kui sellest on eelnevalt vähemalt 24 tundi ette teavitatud.

Teatada tuleks ajavahemikul kella 8:00 – 20:00 lauatelefonil 6 813 409. Tallinna Bussijaam osutab mõistlikku abi – isiku liikumisel kogu bussijaama territooriumi piires kaasa arvatud juhatamine inva-WC ukseni.

Määrus kehtestati ühistranspordiseaduse § 70 alusel. Riigikogu võttis vastu ühistranspordiseaduse muutmise seaduse (499 SE), selle järgi tuleb sõitjateveo korraldamisel bussidega lähtuda lisaks ühistranspordiseadusele ka Euroopa Liidu vastavast määrusest, mis käsitleb bussisõitjate õigusi. See määrus puudutab vaid rahvusvahelisi liine. Väiksema vahemaa ja seega ka riigisiseste liinide puhul kohaldatavad sätted reguleerivad eelkõige puudega isikutega seonduvat, aga ka teabe saamist ja kaebuste lahendamist.

Seadus viis ühistranspordiseadusesse sisse muudatused, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest. Määrust kohaldatakse reeglina vaid liinivedude puhul, kus läbitakse 250 kilomeetrit või rohkem, ent määruses on sätteid, mida kohaldatakse ka väiksema vahemaa puhul kui 250 kilomeetrit.

Peamiselt reguleerib määrus diskrimineerivate lepingutingimuste mittelubatavust, hüvitamist ja abi õnnetuse korral, puudega ja piiratud liikumisvõimega isikute õiguseid, sõitjate õiguseid reisi tühistamise või hilinemise korral ja teabe esitamist ning kaebuste lahendamist.

Näiteks ei tohi vedajad, reisibürood ja reisikorraldajad reeglina keelduda puuet põhjenduseks tuues broneeringust, pileti müügist, ega puudega isiku bussi lubamisest. Broneeringute ning piletite eest ei või puudega isikutelt võtta lisatasu.

Seaduse järgi kannavad vedajad ja bussijaama käitajad vastutust juhul, kui nad on kahjustanud ratastoole, muid liikumisabivahendeid või abivahendeid või on need ära kaotanud. Hüvitist maksab vedaja või bussijaama käitaja, kes vastutas kaotsimineku või kahjustamise eest. Samas on kahju tekitamisel selle hüvitamise kohustus reguleeritud ka võlaõigusseaduses, seega pole tegemist sisuliselt uue sättega. Loe edasi »