Uudised

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastamisele määruse, millega luuakse suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajavatele raske või sügava intellektihäirega täiskasvanutele võimalus saada  igapäevaelu toetamise teenust ühes kuus kuni 21 ööpäeva. Uus teenus aitab vähendada lähedaste hoolduskoormust ning annab intellektihäirega täisealisele võimaluse elada oma kodus. Loe edasi »

Turu-uuringute AS viib läbi küsitluse, millega soovitakse saada üle-eestiline ülevaade puudega last kasvatavate perede toimetulekust ja probleemkohtadest. Muu hulgas kaardistatakse perede vajadused toetustele ja teenustele.

„Puudega lapse kasvatamine on perele arvestatav lisakoormus nii majanduslikult, sotsiaalselt kui ka psühholoogiliselt,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Põhjalik ülevaade annab meile paremad võimalused kavandada nii riiklikult kui ka omavalitsuste kaudu meetmeid, mis vastaksid puuetega laste vajadustele ning toetaksid perede toimetulekut.“ Loe edasi »

EPIKoja populaarset käsiraamatut “Teekond erilise lapse kõrval” puudega ja erivajadustega laste ning noorte lähedastele on tänaseks välja antud kaks tiraaži, kokku 4000 eksemplari. Oleme ühtlasi alustanud ning jätkame tööd venekeelse versiooni väljatöötamiseks. Uuendatud eestikeelne kordustrükk sai teoks vaid tänu heade inimeste toetusele, mistõttu palume nüüd abi venekeelse versiooni toetamiseks.

Puudega lapsi on Eestis üle 10 000. Paljud neist kasvavad vene keelt kõnelevates perekondades, kes omakorda elavad sageli infosulus ning ei saa piisaval määral vajalikku teavet, mis toetaks nende teekonda erivajadusega lapse kasvatamisel. Et saaksime neid peresid aidata ja käsiraamatut tasuta jagada, on väga oodatud jõukohased annetused nii eraisikutelt kui ettevõtetelt.   Loe edasi »

Riigikogu sotsiaalkomisjon toetas tänasel istungil seaduseelnõu, mille alusel saab riik kustutada raske puudega laste vanemate õppelaenu alates järgmisest aastast.

„2014. aastal kehtima hakanud seaduse kohaselt vabastati sügava puudega laste vanemad õppelaenu tagasimaksmisest. Nüüd vabastatakse eelnõuga õppelaenu tagasimaksmisest ka raske puudega laste vanemad. See kergendab nende toimetulekut ja võrdsustab vanemaid, kellel on raske ja sügava puudega lapsed,“ ütles sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt.

Kehtiva korra järgi on õppelaenu võtnud inimesel õigus taotleda riigipoolset õppelaenu kustutamist töövõime kaotamisel või tema lapse sügava puude korral. Seadusemuudatuse jõustumise järel saavad alates järgmise aasta 1. jaanuarist õiguse õppelaenu riigipoolsele kustutamisele ka lapsevanemad, kelle lapsel tuvastatakse raske puue.

Sotsiaalkomisjoni aseesimehe Monika Haukanõmme hinnangul liigutakse eelnõuga õiges suunas. „Samas tekitab see ebaõigluse tunde nendes lapsevanemates, kelle lapse raske puue on tuvastatud enne õppelaenu taotlemist, sest neile riiklik õppelaenu kustutamine ei laiene. Peale kooli lõpetamist on kõigil puudega laste vanematel keeruline nii tööd leida, töötada kui samal ajal hoolduskoormuse tõttu õppelaenu tagasi maksta,“ ütles Haukanõmm. Loe edasi »

16-18-aastane noor, kellel on enne 1.01.2016 esitatud taotluse alusel koostatud rehabilitatsiooniplaan, saab Sotsiaalkindlustusameti (SKA) kaudu sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust kuni rehabilitatsiooniplaani kehtivuse lõpuni. Senise praktika kohaselt, kui rehabilitatsiooniplaani kehtivus lõpeb enne  noore 18-aastaseks saamise kalendriaasta 31. detsembrit, koostab teenuse osutaja talle vajadusel uue rehabilitatsiooniplaani teenuse osutamiseks kuni 18-aastaseks saamise kalendriaasta lõpuni. See võib aga tähendada, et selle plaani alusel on võimalik teenuseid osutada suhteliselt lühikest aega.

Alates 1. aprillist ei koosta SKA rehabilitatsiooniplaani kehtivuse lõppedes noorele enam kuni 18-aastaseks saamiseni uut lühiajalist plaani teenuse osutamiseks. Kui 16-18aastane noor, kellel on puue, püsiv töövõimetus või osaline töövõime, õpib või töötab või on töötuna registreeritud, on tal võimalik saada töötukassa kaudu tööalase rehabilitatsiooni teenust. Selleks tuleb ühendust võtta endale sobivaima töötukassa esindusega ning leppida kokku kohtumine juhtumikorraldajaga, kes hindab tööalase rehabilitatsiooni vajadust ning suunab teenusele. Loe edasi »

Ikka ja jälle tõusetub küsimus, kui palju ja millal peab omavalitsus aitama inimest, kes ise enam toime ei tule. Mida siis ikkagi võib abivajaja vallalt või linnalt oodata?

Eelkõige peab täisealine inimene ise oma igapäevaeluga hakkama saama. Vajadusel tuleb perel teda aidata. Need alustalad tulevad juba põhiseadusest. Selle tõdemusega põhiseadus aga ei lõpeta. Ka riigil on kohustus aidata inimest, kui tal pole enam jaksu, võimalusi või oskusi enda ja oma pere abiga toime tulla. Selle kohustuse täitmiseks on Riigikogu näinud ette rea sotsiaalteenuseid, millest paljusid peavad pakkuma oma inimestele just vallad-linnad.

Anna märku, et abi on vaja

Vastupidiselt laialt levinud arvamusele, ei pea pereliikmed oma töökohta jätma ja ise oma eakat ema või täisealist puudega last koju hooldama jääma. Täisealist abivajajat ei pea pereliikmed isiklikult hooldama, aga soovi korral võivad seda loomulikult teha. „Soovi korral“ hooldamine ei tohiks aga olla pealesunnitud valik. Loe edasi »

Riik suurendab 2017. aasta riigieelarves investeeringuid laste ja perede heaolu tõstmisse toetades lasterikaste ja ühe vanemaga perede toimetulekut, luues paremad lapsehoiuteenuste võimalused ja aidates vähendada hoolduskoormust. Samuti jätkub lastekaitse tugevdamine ning ette on nähtud asenduskodude ja erihooldekodude sotsiaaltöötajate palgatõus.

„Laste saamiseks ja kasvatamiseks on oluline pakkuda peredele toetavat ja sõbralikku keskkonda. Selleks, et julgustada Eesti peresid saama perre rohkem kui kaks last, jõustub järgmisel aastal lasterikka pere toetus, mis annab kolme ja enama lapsega peredele lisakindluse,“ ütles sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna. „Samas on olulised ka lapsehoiu võimaluste parandamine ning üksikvanemate toeks elatisabiskeemi käivitamine.“

2017. aasta riigieelarve olulisemad investeeringud sotsiaalvaldkonnas: 

Lasterikkad pered saavad täiendava toetuse
1. juulist 2017 lisandub praegusele lapsetoetusele (esimese kahe lapse eest 50 eurot ja iga järgneva eest 100 eurot) lapserikka pere toetus. See tähendab, et kui peres on kolm kuni kuus last, annab riik juurde veel 200 eurot kuus. Kui peres on seitse või enam last, annab riik juurde 370 eurot kuus. Lapserikka pere toetusteks on 2017. aasta riigieelarves ette nähtud 23 miljonit eurot (sh lisavahendeid 17,3 miljonit eurot).

Ühe vanemaga perede toimetuleku toetamiseks käivitub elatisabifond
2017. aastast on igaks aastaks riigieelarvest ette nähtud 7,2 miljonit eurot riiklikule elatisabiskeemile, millega makstakse 100 euro ulatuses toetust lapsele, kelle lahuselavalt vanemalt on kohtuotsusega välja mõistetud elatis, kuid kes ei täida maksmise kohustust. Riik tagab lapsele igakuiselt 100-eurose elatisabi laekumise, mis nõutakse sisse elatisabi võlglaselt.

Paranevad puudega laste ja nende vanemate toimetulekuvõimalused
2017. aastal on raske ja sügava puudega laste lapsehoiu- ja tugiteenustele ette nähtud 2,65 miljonit eurot. Sellega toetab riik enam kui 7000 raske ja sügava puudega lapse lapsehoiuteenust. 2017. aastal on sügava puudega lapsel võimalik saada lapsehoiuteenust senise 57-80 tunni asemel 270 tundi aastas. Lisaks, ESFi abil toetatakse sügava- ja raske puudega lastele hoiu ja tugiteenustes osalemist perioodil 2017-2020 kokku 33,6 miljoni euroga. Ühe lapse kohta on arvestuslikult aastas ette nähtud 4918 eurot, mida täpsustatakse vastavalt lapse individuaalsetele vajadustele.

Lapsehoiu- ja lasteaiakohti tuleb juurde 
Riik toetab ESF vahenditest 2017. aastal kohalikke omavalitsusi ja erasektorit 2,5 miljoni euroga uute lapsehoiu- ja lasteaiakohtade rajamiseks. Kokku on aastateks 2017-2020 ESFi vahenditest ette nähtud 6,5 miljonit eurot, et luua juurde 1200 lapsehoiu või lasteaia kohta. Lisaks sellele toetab riik 2000 uue lasteaiakoha ehitamist ning vanade lasteaiahoonete renoveerimist energiasäästlikuks 13 miljoniga.

Uueneb asendushoolduse korraldus ja suureneb rahastus
Asenduskoduteenuse baasrahastus on alates 2017. aastast kokku 15,42 miljonit eurot. Sellele lisandub teenuse korralduse parandamiseks mõeldud 6 miljonit eurot ESFist eesmärgiga suurendada perepõhise asendushoolduse pakkujate arvu ja kvalifikatsiooni ning luua paremad tugiteenused, parandades sh ellu astuvate noorte iseseisvat toimetulekut.

Loe edasi »

MTÜ Tallinna Puuetega Inimeste Koda jätkab kogemusnõustamise teenuse pakkumist puuetega laste ja noorte vanematele. Teenuse pakkumist rahastab Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet.

Mis on kogemusnõustamine?

Kogemusnõustamine on nõustamise ja toetamise viis, kus inimesed, kellel on ühine probleem või kogemus, jagavad oma teadmisi ja otsivad lahendusi.

Kogemusnõustamise teenuse eesmärgiks on ennetada puuetega laste vanemate sotsiaalsete ja vaimse tervise probleemide teket ning samas aidates seeläbi parandada nende perede toimetulekut ja elukvaliteeti ning soodustada laste kasvuks ja arenguks vajaliku keskkonna kujunemist.

Kes on kogemusnõustaja?

Kogemusnõustaja on puudega lapse või noore vanem, kes on valmis ära kuulama, vastama küsimustele, olema toeks ja julgustama teist erivajadusega lapse või noore vanemat. Kogemusnõustajad on läbinud nõustamiskoolituse, töötavad vabatahtlikkuse alusel ja on seotud vaikimiskohustusega.

Kellele on kogemusnõustamise teenus mõeldud?

Teenust pakume Tallinnas elavatele eesti- ja venekeelsetele puudega laste ja noorte vanematele, kes vajavad nõustamisteenust seoses puudega lapse sünni või muude elukaarest tulenevate muudatustega toimetulekuks. Loe edasi »

Valio ja Lastekaitse Liit algatasid 2016 aasta juunist ühiselt Liblikaefekti heategevuskampaania (vaata lähemalt http://www.valio.ee/ettevottest/valio-toetab/liblikaefekt), mille eesmärk on toetada vähekindlustatud laste sporditegevust.

Kampaania jooksul annetab Valio iga 150-grammise Alma liblikaga kohupiimakreemi müügitulust ühe
sendi heategevuseks. Kogutud annetused aitab vähekindlustatud lastele jagada MTÜ Lastekaitse Liit.

Kampaania põhieesmärgiks on vähekindlustatud lastele juhendatud sporditegevuste toetamine aastase osalustasu maksmise kaudu.

KELLELE:

  • Raskustesse sattunud perede lapsed;
  • Lasterikastest peredest pärit lapsed;
  • Vanavanemate kasvatada jäänud lapsed;
  • Lapsed, kes mingil põhjusel spordiks toetust vajavad;
  • Lapsed ja noored vanuses 6‑18 aastat.

MILLEKS:

  • Toetuse eesmärk on suurendada vähekindlustatud laste võimalusi tegeleda spordiga;
  • Sporditegevuse toetamine toimub aastase osalustasu maksmise kaudu (ülekanded teostatakse otse treeningasutuse kontole, toetuse saajale rahalist väljamakset ei teostata);
  • Kuulumine ringi, klubisse ei ole eeldus iseenesest ‑ toetatakse ka spordiga alustamist, oluline on soov hakata regulaarselt trennis käima;
  • Toetuse lubatud kasutusvaldkond on trennide osalustasud aastaseks perioodiks (jaanuar 2017 – detsember 2017).

Loe edasi »

16. märtsil 2016 a. alustab Muusikateraapia keskuses tegevust psühhoterapeutilise muusikateraapia meetoditel põhinev erivajadustega laste vanemate tugigrupp.

Muusikateraapia grupis saab lapsevanem:

  • pühenduda iseendale;
  • parandada meeleolu, vähendada ärevust;
  • jagada kogemusi ja probleeme sarnaste inimestega;
  • lubada endale lõõgastumist ja „ei-pea-olekut“;
  • suurendada eneseteadlikkust, tugevdada oma „mina“;
  • taasavastada ja tugevdada enda sisemisi ressursse;

ammutada uut energiat.

Grupiteraapia toimub 8-seansilise tsüklina märtsist juunini 2016 kaks korda kuus kolmapäeviti kl 17.30-19.00. Teraapiagrupi suurus on kuni 8 inimest.

Tasu 1 seansi eest on kuu kaupa tasumisel 20 € (40 € kuus), ühekordsel tasumisel on kogu teraapiatsükli hind 140 €.

Grupiteraapia viib läbi muusikaterapeut Alice Pehk, PhD http://www.muusikateraapiakeskus.ee/alice-pehk/

Vaadake täiendavat informatsiooni Muusikateraapia keskuse kodulehelt: http://www.muusikateraapiakeskus.ee/erivajadustega-laste-vanemate-tugigrupp

Registreerumine hiljemalt 7. märtsil või kuni kohtade täitumiseni SIIN
http://www.muusikateraapiakeskus.ee/erivajadustega-laste-vanemate-tugigrupp

Alice Pehk, PhD
muusikaterapeut
BMGIM-terapeut
EMTR-superviisor
õppejõud ja loovuskoolitaja
+372 5106362
alice.pehk@muusikateraapiakeskus.ee
www.muusikateraapiakeskus.ee