Uudised

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks eelnõu, millega luuakse alates 2018. aastast uus täiendava ravimihüvitise maksmise süsteem. Loodav süsteem muudab retseptiravimid suurte ravimikuludega inimeste jaoks taskukohasemaks ja on patsiendile mugavam, kuna hüvitis arvutatakse ostusummalt apteegis ravimi ostmisel.

„Riik hakkab tulevast aastast maksma täiendavat ravimihüvitist uue korra alusel, mis vähendab tulevikus oluliselt suure ravimivajadusega inimeste kulusid retseptiravimitele. Suured ravimiarved teevad kõige enam muret eakatele, kellel kõrgendatud ravivajaduse tõttu on ravimikulud kõige suuremad,“ ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski. „Meil on Eestis praegu ligi 110 000 inimest, kes kulutavad soodustustele vaatamata retseptiravimitele igal aastal üle 100 euro, neist 15 000 üle 300 euro. Kulutada sisuliselt terve ühe kuu pension ravimitele on selgelt liiga palju. Uuest aastast ei pea peaaegu mitte keegi maksma ravimite eest üle 300 euro aastas.“ Loe edasi »

Riigikantselei ja Sotsiaalministeeriumi tellitud ning Praxise poolt läbiviidud analüüsist selgub, et Eesti tervisepoliitika peamiste eesmärkide täitmine on takerdunud. Eesti inimeste keskmise eluea tõus on aeglustunud ja tervena elatud eluaastad on kasvu asemel hoopis vähenenud. Aastatel 2009-2016 vähenes tervelt elatud eluiga meestel 1,4 ja naistel 3 aastat.

Eesti tervisepoliitikale seatud eesmärk on suurendada nii keskmist kui ka tervelt elatud eluiga. Kui 2009. aastal elasid Eesti naised ilma terviseprobleemideta keskmiselt 59 ja mehed 55 eluaastani, siis tänaseks on näitajad langenud naistel 56 ja meestel 53,6 eluaastani. Keskmine oodatav eluiga on naistel 82 ja meestel 73 aastat, mis on tõusnud tänu vähenenud suremusele – eluiga ei pikenda mitte niivõrd parem tervis, vaid asjaolu, et paranenud ravimeetodite toel elatakse haigena kauem.

„Tervena elatud eluea lühenemine on kindlasti ohumärk töökäte puuduse käes kannatava ja vananeva elanikkonnaga Eesti jaoks. On oluline, et meie inimesed elaksid tervena võimalikult kaua, et säilitada oma töövõime ja elukvaliteet ning püsida tööturul ka kõrgemas eas,“ tõdeb Praxise tervisepoliitika analüütik Laura Aaben. Tõsistele terviseprobleemidele viitab ka asjaolu, et tööturg kaotab igal aastal ligikaudu 14 000 tööealist vanuses 16-59, kellele määratakse esmane püsiv töövõimetus. Loe edasi »