Uudised

MTÜ Pro Civitas eestvedamisel käivitatakse 12 Eesti maakonnas, Harjumaal, Ida-Virumaal, Tartumaal, Pärnumaal, Lääne-Virumaal, Põlvamaal, Raplamaal, Jõgevamaal, Võrumaal ja Viljandimaal ning Läänemaal ja Hiiumaal, projekt „Isiksusearengukoolitused puuetega inimestele“.

Projekti eesmärk on aidata kaasa puuetega inimeste õpihoiakute parandamisele ning nende võtmepädevuste arendamisele isiksuse arengu tagamiseks. Erinevates maakondades viiakse läbi puuetega inimestele suunatud võtmepädevuste alased koolitused, mis aitavad suurendada puuetega inimeste õpimotivatsiooni, osalemist elukestvas õppes ning ühiskonnaelus laiemalt.

Ühe koolituse pikkus on 45 tundi, koolitus viiakse läbi 2 kuu jooksul.

Osalemine on tasuta.

Arendatavad võtmepädevused on õppimisoskus, sotsiaalsed oskused ja algatusvõime, mis kõik toetavad osalejate isiksuse arengut ning aitavad kõrvaldada nende ühiskonnaelus (elukestev õpe, tööturg, kodanikuühendused jne) osalemist takistavaid barjääre. Loe edasi »

Kui kellelgi jäi sügisel riikliku erivajadustega üliõpilase stipendium taotlemata, siis on võimalus seda teha nüüd. SA Archimedese erivajadustega tudengite stipendiumi tähtaeg on 20. veebruar.

Stipendiumi on õigus taotleda rakenduskõrgharidusõppe, bakalaureuseõppe, magistriõppe, bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppe ning doktoriõppe üliõpilasel, kes vastab järgmistele tingimustele:

  • ta on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku või tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel;
  • ta õpib täis- või osakoormusega õppes või kui viibib akadeemilisel puhkusel.

Stipendiumi saab taotleda kaks korda aastas: septembris ja veebruaris. 2016/2017. õppeaastaks taotluste esitamise tähtaeg on 20. septembril 2016 ja 20. veebruaril 2017. NB! Mitu korda õppeaasta jooksul taotelda ei saa ( 20. septembril toimub taotlemineõppeaastaks ja 20. veebruaril kevadsemestriks). Loe edasi »

2010. aastal kehtima hakanud põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega (PGS) sätestati Eesti hariduskorralduse juhtivaks printsiibiks kaasava hariduskorralduse rakendamine. Kaasav hariduskorraldus põhineb eelkõige eetilistel printsiipidel, mille kohaselt peab igal lapsel olema võimalik õppida kodulähedases koolis koos teiste omaealiste õpilastega. 2014. aastal oli Eestis ligi 26 000 haridusliku erivajadusega õpilast, keda kaasava hariduskorralduse efektiivne elluviimine kõige otsesemalt puudutab. Alates uue PGSi jõustumisest on Eestis suurenenud tavakoolides õppivate hariduslike erivajadustega õpilaste arv, ent samal ajal on suurenenud eelkõige tavakoolide eriklassides õppimine. Hariduslike erivajadustega õpilaste märkamine ja toetamine on Eestis saanud üha enam tähelepanu.

Uuringu „Haridusliku erivajadusega õpilaste kaasava hariduskorralduse ja sellega seotud meetmete tõhusus“ raames kaardistati praegune kaasava hariduse olukord Eestis dokumendianalüüsi, intervjuude, küsitlusandmete ja registriandmete põhjal. Kaasati kõiki olulisi sihtrühmi: õpetajad, koolijuhid, tugispetsialistid, lapsevanemad, koolipidajad ja Rajaleidja juhtumihaldajad.

Loe edasi »

Ikka ja jälle tõusetub küsimus, kui palju ja millal peab omavalitsus aitama inimest, kes ise enam toime ei tule. Mida siis ikkagi võib abivajaja vallalt või linnalt oodata?

Eelkõige peab täisealine inimene ise oma igapäevaeluga hakkama saama. Vajadusel tuleb perel teda aidata. Need alustalad tulevad juba põhiseadusest. Selle tõdemusega põhiseadus aga ei lõpeta. Ka riigil on kohustus aidata inimest, kui tal pole enam jaksu, võimalusi või oskusi enda ja oma pere abiga toime tulla. Selle kohustuse täitmiseks on Riigikogu näinud ette rea sotsiaalteenuseid, millest paljusid peavad pakkuma oma inimestele just vallad-linnad.

Anna märku, et abi on vaja

Vastupidiselt laialt levinud arvamusele, ei pea pereliikmed oma töökohta jätma ja ise oma eakat ema või täisealist puudega last koju hooldama jääma. Täisealist abivajajat ei pea pereliikmed isiklikult hooldama, aga soovi korral võivad seda loomulikult teha. „Soovi korral“ hooldamine ei tohiks aga olla pealesunnitud valik. Loe edasi »

Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) andis 2016 aasta detsembris välja käsiraamatu „Teekond erilise lapse kõrval“ puudega ja erivajadustega laste ja noorte lähedastele. Käsiraamat pakub lapse sünnist kuni täiseani ülevaadet toetustest ja teenustest nii sotsiaal-, haridus-, tervise kui tööelu valdkonnas ning jagab perede avameelseid kogemusi erilise lapse kasvatamisel.

Käsiraamatu pabertiraaž on piiratud ja suunatud eelkõige puudega laste peredele. E-versioon on aga kõigile loetav, allalaaditav ning vajadusel väljaprinditav siit:

http://www.epikoda.ee/wp-content/uploads/2012/03/Teekond-erilise-lapse-kõrval.pdf-WEB.pdf

Oleme tänulikud, kui levitate e-versiooni  linki  oma kolleegidele, koostööpartneritele, kuid eelkõige puudega ja erivajadustega laste lähedastele. Samuti palume teil riputada käsiraamatu e-versiooni link üles oma kodulehele, sotsiaalmeediasse ja/või siseveebi. Loe edasi »

Sotsiaalministeerium, Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus ja Sotsiaalkindlustusamet on sõlminud kolmepoolse kokkuleppe, millega seoses viiakse abivahendite valdkonna tegevused Astangu keskusest üle Sotsiaalkindlustusametisse. Muudatuse eesmärk on koondada abivahenditega seotud kompetents ning riigi poolt pakutavad teenused ühte asutusse.

1. veebruarist 2017. a. liiguvad kõik abivahendite valdkonnaga seotud tegevused Astangu Keskkonna Kohanduste ja Abivahendite Teabekeskusest üle Sotsiaalkindlustusametisse, kes hakkab tegelema teenuse koordineerimise, arendamise, teavitamise, koolitamise ja abivahenditealase nõustamisega. Sotsiaalkindlustusametisse sotsiaalteenuste osakonda, abivahendite talitusse siirduvad tööle ka 5 valdkonnaga seotud töötajat Astangult – Hanna Veisman, Berit Rohtjärv, Sigrid Laan, Mirjam Korbe, Magnus Annert.

Antud muudatus ei puuduta eelmise aasta jaanuarist kehtima hakanud riigipoolse toetusega abivahendite eraldamise süsteemi. Teenusekasutajate jaoks jääb abivahendite taotlemise protsess samaks. Loe edasi »

EPIKoja vastvalminud käsiraamat “Teekond erilise lapse kõrval” puudega ja erivajadustega laste ning noorte lähedastele on osutunud nii populaarseks, et soovime välja anda kordustrüki, samuti venekeelse versiooni. Meie oma eelarves selleks vahendid hetkel puuduvad.

Puudega lapsi on Eestis üle 10 000, raamatu esmatrüki arv oli 1000. Et saaksime puuetega ja erivajadustega laste peredele käsiraamatut tasuta jagada, on väga oodatud jõukohased annetused nii eraisikutelt kui ettevõtetelt.

Annetusi saab teha:
Eesti Puuetega Inimeste Koda
EE281010052030584000
SEB pank

Selgitusse palume kirjutada: “sihtannetus käsiraamatu väljaandmiseks” ja palume lisada isikukood või ettevõtte registrikood.

Eesti Puuetega Inimeste Koda on kantud tulumaksuga mittemaksustavate mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja. Oleme kõigile postituse jagajatele ja annetajatele juba ette väga tänulikud!

Lisainfo: epikoda@epikoda.ee tel 6616 614

Käsiraamatu e-versiooni asub siin: Teekond-erilise-lapse-korval.pdf

Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) andis välja käsiraamatu „Teekond erilise lapse kõrval“ puudega ja erivajadustega laste ja noorte lähedastele. Käsiraamat pakub lapse elukaare kontekstis sünnist kuni täiseani ülevaadet toetustest ja teenustest ning jagab perede avameelseid kogemusi erilise lapse kasvatamisel.

„Riik on loonud süsteemi, mis küll toetab mõningal määral puudega lapse peret, kuid milles orienteerumine käib abivajajate jaoks selgelt üle jõu. Asju tuleb ajada riigi ja kohaliku omavalitsusega, sotsiaal-, tervishoiu- ja haridussüsteemiga, samal ajal kasvatades suure hooldusvajadusega last. Vajalik teave on kusagil olemas, kuid killustunud ning sisuliselt raskesti mõistetav, see omakorda jätab vanemad oma mures üksi,“ selgitab EPIKoja tegevjuht Anneli Habicht käsiraamatu vajadust. Loe edasi »

PRESSIKUTSE

16.01.2017

Hea ajakirjanik!

Eesti Puuetega Inimeste Koda kutsub Teid homme, 17. jaanuaril kell 15.00-16.30 käsiraamatu „Teekond erilise lapse kõrval“ esitlusele Toompuiestee 10, Tallinn.

Erivajadustega ja puudega laste lähedaste igapäevane mure on, kuidas orienteeruda teenuste ja toetuste rägastikus. Paralleelselt tuleb suhelda nii riigi, omavalitsuse, sotsiaal-, tervishoiu- kui haridussüsteemiga, samal ajal kasvatades suure hooldus- ja arengu toetamise vajadusega last.

Vajalik info on küll kusagil olemas, kuid tervikpilti on raske ja väga ajakulukas ette saada, mistõttu ei jõua abivajajad sageli olemasolevate võimaluste ja abini.

Käsiraamat on eriline selle poolest, et jälgib erivajadustega lapse elukaart sünnist kuni täisealiseks saamiseni ning annab nõu just selles punktis, kus pere parasjagu on – kas siis esmasel toetuste taotlemisel, kooliminekul või täiskasvanuellu astumisel. Loe edasi »

Heameel on teada anda, et üheksanda erivajadusega inimeste laulu- ja sel aastal ühtlasi ka tantsupeo korraldusvanker on käima lükatud. 2017. aasta erivajadusega inimeste laulu- ja tantsupidu “Laulan helisema maa” toimub 26. augustil Viljandi lauluväljakul.

Erivajadusega inimeste laulupeotraditsioon sai alguse kaheksa aastat tagasi Kernu hooldekodust ja on tänaseks kasvanud üle-Eestiliseks suureks peoks. Möödunud aastal kogunes Viljandi laulukaare alla juba enam kui 600 lauljat, et üheskoos rõõmsalt laulda, tantsida ja külalisesinejale – ansambel Bandemooniumile kaasa elada. Loe edasi »