Uudised

Saue Linna Invaühingu võrratut esimeest autasustati märkimisväärse panuse eest Saue linna kultuurielus. Saue Linnavolikogu autasustas linna teenetemärgiga Elena Kalbust kui rahvakultuuri hoidjat ja edasikandjat, kes on toonud paljusid sauelasi rahvatantsu juurde, algatanud Saue linna laulu- ja tantsupeo traditsiooni ning 25 aasta jooksul olnud Saue linna laulu- ja tantsupidude ning Saue Sõle lavastaja ja tantsude looja.

Tallinna Puuetega Inimeste Koda kutsub osalema infopäeval: Riigikontrolli audit: „Riigi tegevused töövõimereformi ettevalmistamisel“ ning peale seda tutvustab Töötukassa teenuseid vähenenud töövõimega inimestele

15. märtsil 2017 kell 15:00

Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses, Endla 59

Kava:

  • 14:45 – 15:00  Tervituskohv
  • 15:00 – 15:45 „Riigi tegevus töövõimereformi ettevalmistamisel“, Mart Vain, Riigikontroll, auditijuht.
  • 15:45 – 16:45 „Teenused vähenenud töövõimega inimestele“, Maarja Reinsalu ja Janne Liik, Töötukassa.

Infopäeva eesmärk on anda ülevaade Riigikontrolli auditi tulemustest, mis uuris riigi tegevust töövõimereformi ettevalmistamisel ning tutvustada Töötukassa teenuseid vähenenud töövõimega inimestele.

Osalema on oodatud: puudega inimesed ja nende pereliikmed, sotsiaaltöötajad, puuetega inimeste organisatsioonide esindajad, üliõpilased jne.

EELREGISTEERIMINE SIIN: https://goo.gl/7i1shx  või tel. 65 640 48.

(Registreerimine kuni 14.03.2017)

1. aprillil 2017 Pärnu Toimetulekukoolis (Rõugu 8, Pärnu) toimub autismipäev “Räägime autismist”.

Päevakava:

  •  9:30   Hommikukohv
  • 10:00   Avamine ja tervitussõnad – Marianne Kuzemtšenko, Eesti Autismiühing.  Jane Mets, Pärnu abilinnapea
  • 10:20   Mida me teeme Pärnu Toimetulekukoolis? – Marju Trumsi, Pärnu Toimetulekukooli direktor
  • 10:40   Autismidiagnoos muutuvas ajas –  Anu Susi, Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatrikaliinik, lastepsühhiaater
  • 11:00   Autismi riskiga väikelapse avastamine ja varane sekkumine – Tiina Uusma, Tartu Tervishoiu Kõrgkool, eripedagoog
  • 11:20   Pilt toetab tegijat – Jaanika Savolainen, Päevakeskus Käo tegevusterapeut, Käo Põhikooli õpetaja
  • 11:40   Boardmakeri kasutamine Pärnu Toimetulekukoolis – Raili Hiiesalu, Pärnu Toimetulekukooli õpetaja
  • 12:00   Kooli ja pere koostööst Tartu Herbert Masingu Kooli näitel – Tiina Kallavus, Tartu Herbert Masingu Kool, direktor

Loe edasi »

Hasartmängumaksu Nõukogu kaudu vabaühendustele eraldatavad toetused ei vasta ühenduste rahastamise põhimõtetele, kuna otsused on läbipaistmatud.

EMSL töötab selle nimel, et kodanikuühenduste rahastamine riigieelarvest oleks läbipaistev, kõigil toetustele võrdne ligipääs ning otsused selgelt põhjendatud.

Hindasime hasartmängumaksu toimimist vabaühenduste rahastamise mudelina Variraporti koostamise raames ning selleks koostatud analüüsist tulenevad me edasised ettepanekud ka mudeli mõjusamal moel kasutussevõtmiseks.

Järgnevalt konkreetsete kohtumiste kokkuvõtted:

EMSL kutsus vabaühendused kokku otsima paremaid alternatiive Hasartmängumaksu Nõukogule (HMN). Kohtusime Tallinna Puuetega Inimeste Kojas 25 novembril 2016. Osales pea 30 inimest eri organisatsioonidest, nii puuetega inimesi esindavatest kui teistest Hasartmängumaksu Nõukoguga kokku puutuvatest. Arutelu vedas EMSLi huvikaitseekspert Siim Tuisk, kes andis esmase ülevaate Sotsiaal- ja Kultuuriministeeriumi plaanidest. Loe edasi »

Eesti Pimedate Liit on koostanud trükise “Kui kohtad nägemispuudega inimest”. Trükis annab lihtsaid nõuandeid, mida pimeda või vaegnägeva inimesega suheldes või teda teenindades silmas pidada, et suhtlus oleks mõlemale poolele meeldiv ja tulemuslik.
Trükise leiab veebilehelt: http://pimedateliit.ee/files/Kui_kohtad_tr%C3%BCkifail_dets2016.pdf

President Kersti Kaljulaid annab Eesti Vabariigi 99. sünnipäeva eel meie riigi teenetemärgid tänuks 113 inimesele, kelle pühendumus oma kutsetööle või kogukonnale on muutnud kogu Eesti paremaks.

Eesti Vabariigi president andis Eesti Autismiühingu juhatuse esimehele Marianne Kuzemtšenkole autistide abistamise eest Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgi.

“Teenetemärgid on tunnustus Eesti inimestele ja meie toetajatele välisriikides nende sihikindluse eest oma tegevuses ning lojaalsuses põhimõtetele, millele toetub kaasaegne Eesti – avatusele ja demokraatiale, teadmistele ja ettevõtlikkusele, hoolimisele ja märkamisele,” kirjutas president Kaljulaid otsuse eessõnas.

Heameel on teada anda, et üheksanda erivajadusega inimeste laulu- ja sel aastal ühtlasi ka tantsupeo korraldusvanker on käima lükatud. 2017. aasta erivajadusega inimeste laulu- ja tantsupidu “Laulan helisema maa” toimub 26. augustil Viljandi lauluväljakul.

Erivajadusega inimeste laulupeotraditsioon sai alguse kaheksa aastat tagasi Kernu hooldekodust ja on tänaseks kasvanud üle-Eestiliseks suureks peoks. Möödunud aastal kogunes Viljandi laulukaare alla juba enam kui 600 lauljat, et üheskoos rõõmsalt laulda, tantsida ja külalisesinejale – ansambel Bandemooniumile kaasa elada. Loe edasi »

Eesti Pimedate Raamatukogu
Pressiteade
3. jaanuar 2017

Kindlasti olete pannud tähele ravimikarpidel või liftinuppude juures salapäraseid reljeefseid täppe. Ravimi nimi või korruse number on kirjutatud punktkirjas, mille looja Louis Braille sünnist möödub 4. jaanuaril 208 aastat.

Kuna nimetus või number on kirjutatud nii tava- kui punktkirjas, lubab see huvilisel punktkirjast veidi aimu saada. Braille kiri ehk punktkiri koosneb reljeefsetest punktikombinatsioonidest, mida loetakse sõrmedega. Kombinatsioonide alus on nn. kuuspunkt – ülevalt alla kolm ja vasakult paremale kaks punkti. Igat tähte ja kirjavahemärki tähistab kindel punktikombinatsioon. Seda kirja hakkas pime prantslane Louis Braille välja töötama 1825. aastal. Pimedate eestlasteni jõudis punktkiri ülemöödunud sajandi viimasel veerandil. Aastakümneid oli see neile peamine võimalus kirjandusega kursis olla. Nüüdisajal on lisandunud aga uued võimalused – helikandjatele loetud raamatud ning e-raamatute teksti kuulamine ekraanilugemis- ja kõnesünteesitarkvara abil. See on toonud kaasa punktkirjakasutajate arvu vähenemise. Kõige usinamad punktkirja lugejad on pimedad lapsed. Loe edasi »

18. novembril toimunud Eesti Puuetega Inimeste Koja üldkoosolekul kinnitati EPIKoja strateegilisel planeerimisel arengustrateegiast lähtuv lähemate eesmärkide saavutamist kavandav dokument aastateks 2017-2023.

Dokumendi esimene strateegiline eesmärk on seotud puuetega inimeste ja krooniliste haigete huvide ja õiguste kaitsega.

Teine strateegiline eesmärk on seotud sellega, mis toimub erinevates ühiskonnaelu valdkondades, puudutades teenuseid, toetusi ja kaasamist. Eesmärk on parandada puuetega inimeste ja krooniliste haigete toimetulekut, alaeesmärkideks on tööelu, tervis, haridus, ligipääsetavus, vaba aeg.

Kolmas strateegiline eesmärk on EPIKoja areng ja jätkusuutlikkus katusorganisatsioonina.

Arengukava viiakse ellu aastaste tegevuskavadena, samas proovides saavutada, et see periood oleks pikem kui aasta.

Järgnevalt EPIKoja visioon, mis vastab küsimusele, milline on organisatsioon tulevikus.

Eesti Puuetega Inimeste Koda on sõltumatu ja professionaalne puudevaldkonna poliitika  ja ühiskonna arvamuse kujundaja“.

Missioon räägib sellest, milleks ja kellele EPIKoda on vaja.

„EPIKoja missioon on puuetega inimeste ja krooniliste haigete elukvaliteedi, ühiskonda kaasatuse ning eneseteostuse võimaluste tõstmine läbi huvikaitse ja koostöö“.

EPIKoja arengukava 2017-2023 (PDF)