Uudised

Eesti Puuetega Inimeste Koda esitleb täna, 30. juunil kell 10-13 Tallinnas Okupatsioonide muuseumis puuetega inimestele kultuuri, spordi ja transpordi soodustusi koondavat veebikeskkonda, mis on esimene samm Euroopa puudega inimeste kaardi ettevalmistustes. Koos Eestiga on sarnase info kokku kogunud veel seitse Euroopa Liidu riiki.

„Eestis on nüüd esimest korda olemas terviklik ülevaade puudega inimestele mõeldud soodustustest vaba aja teenustele. Koondasime olulisemad transpordi, spordi ja kultuuri soodustuste pakkujad andmebaasi, mis on leitav koja koduleheküljelt www.epikoda.ee/soodustused rääkis Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht Anneli Habicht. „Projekti käigus sai kinnitust, et teenuste disainimisel ja hinnastamisel ei osata sageli arvestada puudega kliendiga. Jätkame teavitustööd olemasolevate soodustuste ühtlustamisel, teenuste ligipääsetavuse arendamisel ning uute teenusepakkujate kaasamisel.” Loe edasi »

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva allkirjastas sotsiaalse rehabilitatsiooni muudatused, millega suunatakse raha sõidu ja majutuse arvelt senisest enam teenuse osutamisse. Muudatused jõustuvad tänavu 1. septembrist.

 „Oleme süsteemi seest otsinud võimalusi, kuidas tagada abi võimalikult paljudele inimestele, kes rehabilitatsiooni vajavad, ja teha seda võimalikult inimese kodukoha lähedal,” ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Sõidu ja majutuse arvelt senisest enam rehabilitatsiooni rahastades saab sotsiaalkindlustusamet parandada teenuse kättesaadavust täiskasvanutele.” Loe edasi »

Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) koos liikmesorganisatsiooni Tartu Puuetega Inimeste Kojaga (Tartu PIK) korraldavad 2.-3. juunil 2017 Tartus Vabariikliku puuetega inimeste XXII kultuurifestivali. Festival toimub Teatri Vanemuine kontserdimajas  2. juunil kell 10.00 – 16.30 ja 3. juunil kell 10.00 – 16.00. Tasuta sissepääsuga festivalile on oodatud kaasa elama kõik huvilised, pealtvaatajatel on võimalik valida oma lemmik.

Festivali peakorraldaja, EPIKoja juhatuse liikme ja Tartu PIK tegevjuhi Senta-Ellinor Michelsoni sõnul on tegemist muljetavaldava ajalooga sündmusega. „Tänavune festival kannab järjekorranumbrit 22, mis teeb festivalist kõige pikaajalisema traditsiooniga unikaalse puuetega inimeste kultuurisündmuse Eestis,“ selgitab Micheson. Ta lisab: „Käesoleval aastal astub lavale 32 kollektiivi ja üksikesinejat, kes sõidavad Tartusse kohale pea igast Eesti paigast. On lauljaid, tantsijaid, instrumentaliste ja näitetruppe. Erilist rõõmu teeb, et ka sel aastal on publikut  rõõmustamas mitmed uued esinejad.“ Loe edasi »

Täna, 18. mail, ülemaailmsel ligipääsetavuse teadlikkuse päeval juhivad Eesti Puuetega Inimeste Koda ja Ligipääsetavuse Foorum tähelepanu ligipääsetava keskkonna olulisusele.

„Ligipääsetavuse puhul on tegemist tervikliku mõistega, mis hõlmab kogu elu- ja infokeskkonda. See  tähendab, et lisaks füüsilise keskkonna ligipääsetavusele peaks ka info, kaubad, teenused, kultuur ja hobivõimalused olema kujundatud arvestades kõigi inimeste eripärasid,“ selgitab Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht Anneli Habicht. „Elukeskkonda ning teenuseid disainides osatakse üha paremini arvestada ka puuetega inimeste vajadustega, kuid süsteemne lähenemine teemale puudub ning  ideaalist on olukord veel väga kaugel, “ on Habicht murelik. Loe edasi »

18. aprillil allkirjastasid Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht Anneli Habicht ning tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski ühiste kavatsuste protokolli, millega sotsiaalministeerium toetab vähenenud töövõimega inimestega sõltumatut nõustamist puuetega inimeste kojas töövõime hindamist puudutavates küsimustes alates teisest poolaastast.


„Inimestel, kes vajavad uue süsteemiga kaasnenud muudatuste tõttu täiendavat nõustamist, on õigus saada igakülgset, asjatundlikku ja sõltumatut abi,“ ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinvoski. „Töövõimereform on täies mahus jõustunud pelgalt mõne kuu eest ning täiendav nõustamisteenus on igati mõistetav. Mul on hea meel, et puuetega inimeste koda on valmis oma kogemuste ja teadmistega sihtrühma abistama,” lisas ta. Loe edasi »

Eesti Puuetega Inimeste Koja hinnangul on olukord riiklike sotsiaalteenuste – sotsiaalse rehabilitatsiooni,  erihoolekande ning abivahendite valdkonnas äärmiselt kriitiline. Kui põhiseadus ütleb, et puuetega inimesed on riigi erilise hoole all, siis avalikkuse ette jõudnud probleemid ning reaalne olukord näitavad selgelt, et see nii ei ole.

Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht Anneli Habicht: „Järjekorrad sotsiaalsele rehabilitatsioonile ei ole puuetega inimestele ning nende lähedastele jaoks ammu üllatus. Kuid olukord, et vahendid saavad otsa  juba aasta esimestel nädalatel ning ooteaeg venib teadmata kaugusse, pole aktsepteeritav. Tõstatub küsimus, kas riik on raha nii ebaefektiivselt planeerinud oskamatusest või on kokkuhoidu püütud teadlikult rakendada  kõige nõrgemate arvelt?“ Loe edasi »

Riigikogu sotsiaalkomisjon toetas tänasel istungil seaduseelnõu, mille alusel saab riik kustutada raske puudega laste vanemate õppelaenu alates järgmisest aastast.

„2014. aastal kehtima hakanud seaduse kohaselt vabastati sügava puudega laste vanemad õppelaenu tagasimaksmisest. Nüüd vabastatakse eelnõuga õppelaenu tagasimaksmisest ka raske puudega laste vanemad. See kergendab nende toimetulekut ja võrdsustab vanemaid, kellel on raske ja sügava puudega lapsed,“ ütles sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt.

Kehtiva korra järgi on õppelaenu võtnud inimesel õigus taotleda riigipoolset õppelaenu kustutamist töövõime kaotamisel või tema lapse sügava puude korral. Seadusemuudatuse jõustumise järel saavad alates järgmise aasta 1. jaanuarist õiguse õppelaenu riigipoolsele kustutamisele ka lapsevanemad, kelle lapsel tuvastatakse raske puue.

Sotsiaalkomisjoni aseesimehe Monika Haukanõmme hinnangul liigutakse eelnõuga õiges suunas. „Samas tekitab see ebaõigluse tunde nendes lapsevanemates, kelle lapse raske puue on tuvastatud enne õppelaenu taotlemist, sest neile riiklik õppelaenu kustutamine ei laiene. Peale kooli lõpetamist on kõigil puudega laste vanematel keeruline nii tööd leida, töötada kui samal ajal hoolduskoormuse tõttu õppelaenu tagasi maksta,“ ütles Haukanõmm. Loe edasi »

Pressiteated, Sotsiaalkomisjon
06.03.2017

Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas täna riigiasutuste ja huvigruppidega töövõimereformi esimesi kogemusi uute teenuste käivitamisel, töövõime hindamisel ning töövõimetoetuse määramisel.

Sotsiaalkomisjoni esimehe Helmen Küti hinnangul pidas komisjon üheks suurimaks probleemiks seda, et pooltel juhtudel puuduvad terviseinfosüsteemis vajalikud terviseandmed töövõime hindamiseks. „Kuna probleemi tõid esile nii töötukassa kui sotsiaalkindlustusameti juhid, siis sotsiaalkomisjon palus sotsiaalministeeriumil kutsuda kokku nõupidamise, et parandada terviseandmete kvaliteeti. Samuti soovib sotsiaalkomisjoni kuulda põhjendusi, miks perearstid ja eriarstid terviseandmeid digitaalseid ei täida, kuigi kehtiv seadus neid selleks kohustab,“ ütles Kütt. „Kui töötukassa peab terviseseisundi kohta küsima ise andmeid ravivalt arstilt, siis see pikendab inimese jaoks töövõime hindamist ja töövõimetoetuse maksmine viibib,“ lisas Kütt. Loe edasi »

Euroopa Komisjon
Pressiteade
Brüssel, 28. veebruar 2017

1. märtsil alustavad tööd vastloodud Euroopa tugivõrgustikud.

Need tugivõrgustikud moodustavad ainulaadse ja uuendusliku piiriülese koostöö platvormi, mis ühendab harvikhaiguste või vähese esinemusega komplekshaiguste diagnoosimise ja raviga tegelevaid spetsialiste.

Leuvenis (Belgia) ülikooli kliinikumis arstidele, patsientidele ja meedia esindajatele esinedes ütles tervishoiu ja toiduohutuse volinik Vytenis Andriukaitis„Täna, Euroopa harvikhaiguste päeval, on mul eriline heameel teatada Euroopa tugivõrgustike käivitamisest. Arstina olen pidanud liiga sageli kuulma harvikhaiguste või komplekshaigustega patsientide kurbi lugusid sellest, kuidas nad jäeti täielikku teadmatusse, kuidas vahel ei osatud nende haigust õigesti diagnoosida ja nad ei saanud vajalikku ravi. Samuti olen näinud raskustes kolleege, kes ei suuda oma patsiente aidata, sest neil puudub asjakohane teave ega ole võimalust kelleltki nõu küsida. Euroopa tugivõrgustikesse koondatakse suur hulk ELis kättesaadavaid andmeid ja oskusteavet, mis on praegu hajutatud eri riikide vahel, seega on algatus konkreetne näide ELi koostöö lisaväärtusest. Olen veendunud, et Euroopa tugivõrgustike käivitamine avab harvikhaigustega patsientidele elupäästvate või elumuutvate läbimurrete võimalused.“

Loe edasi »

PRESSITEADE
27.02.2017

Viimasel veebruaril tähistatakse ülemaailmset harvikhaiguste päeva. Haigus on haruldane, kui seda esineb vähem kui viiel inimesel 10 000-st, vastavaid diagnoose on kirjeldatud 6000-8000. Harvikhaigusi esineb statistiliselt 6-8% elanikkonnast, Eestis tähendab see arvestuslikult 90 000 inimest, kellest kolmveerand on lapsed.

Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht Anneli Habicht: „Harvikhaigused on sageli raske kuluga, enamus neist põhjustab puuet või töövõime vähenemist. Perede võimalused saada tuge ja infot sarnase kogemusega inimestelt on Eestis väikese rahvaarvu tõttu ülimalt piiratud – harvaesineva diagnoosiga inimene võib olla Eestis ainuke. Teisalt on arstide jaoks harvikhaiguste diagnoosimine ja ravi keerukas,  aeganõudev ning ravikindlustussüsteemile kulukas. See kõik tähendab, et harvikhaigustega inimesed jäävad võrreldes teiste patsientidega ilma vajalikust infost ning õigeaegsest sotsiaalsest toest.“

Loe edasi »