Uudised

Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) koos liikmesorganisatsiooni Tartu Puuetega Inimeste Kojaga (Tartu PIK) korraldavad 2.-3. juunil 2017 Tartus Vabariikliku puuetega inimeste XXII kultuurifestivali. Festival toimub Teatri Vanemuine kontserdimajas  2. juunil kell 10.00 – 16.30 ja 3. juunil kell 10.00 – 16.00. Tasuta sissepääsuga festivalile on oodatud kaasa elama kõik huvilised, pealtvaatajatel on võimalik valida oma lemmik.

Festivali peakorraldaja, EPIKoja juhatuse liikme ja Tartu PIK tegevjuhi Senta-Ellinor Michelsoni sõnul on tegemist muljetavaldava ajalooga sündmusega. „Tänavune festival kannab järjekorranumbrit 22, mis teeb festivalist kõige pikaajalisema traditsiooniga unikaalse puuetega inimeste kultuurisündmuse Eestis,“ selgitab Micheson. Ta lisab: „Käesoleval aastal astub lavale 32 kollektiivi ja üksikesinejat, kes sõidavad Tartusse kohale pea igast Eesti paigast. On lauljaid, tantsijaid, instrumentaliste ja näitetruppe. Erilist rõõmu teeb, et ka sel aastal on publikut  rõõmustamas mitmed uued esinejad.“ Loe edasi »

Täna, 18. mail, ülemaailmsel ligipääsetavuse teadlikkuse päeval juhivad Eesti Puuetega Inimeste Koda ja Ligipääsetavuse Foorum tähelepanu ligipääsetava keskkonna olulisusele.

„Ligipääsetavuse puhul on tegemist tervikliku mõistega, mis hõlmab kogu elu- ja infokeskkonda. See  tähendab, et lisaks füüsilise keskkonna ligipääsetavusele peaks ka info, kaubad, teenused, kultuur ja hobivõimalused olema kujundatud arvestades kõigi inimeste eripärasid,“ selgitab Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht Anneli Habicht. „Elukeskkonda ning teenuseid disainides osatakse üha paremini arvestada ka puuetega inimeste vajadustega, kuid süsteemne lähenemine teemale puudub ning  ideaalist on olukord veel väga kaugel, “ on Habicht murelik. Loe edasi »

18. aprillil allkirjastasid Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht Anneli Habicht ning tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski ühiste kavatsuste protokolli, millega sotsiaalministeerium toetab vähenenud töövõimega inimestega sõltumatut nõustamist puuetega inimeste kojas töövõime hindamist puudutavates küsimustes alates teisest poolaastast.


„Inimestel, kes vajavad uue süsteemiga kaasnenud muudatuste tõttu täiendavat nõustamist, on õigus saada igakülgset, asjatundlikku ja sõltumatut abi,“ ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinvoski. „Töövõimereform on täies mahus jõustunud pelgalt mõne kuu eest ning täiendav nõustamisteenus on igati mõistetav. Mul on hea meel, et puuetega inimeste koda on valmis oma kogemuste ja teadmistega sihtrühma abistama,” lisas ta. Loe edasi »

Eesti Puuetega Inimeste Koja hinnangul on olukord riiklike sotsiaalteenuste – sotsiaalse rehabilitatsiooni,  erihoolekande ning abivahendite valdkonnas äärmiselt kriitiline. Kui põhiseadus ütleb, et puuetega inimesed on riigi erilise hoole all, siis avalikkuse ette jõudnud probleemid ning reaalne olukord näitavad selgelt, et see nii ei ole.

Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht Anneli Habicht: „Järjekorrad sotsiaalsele rehabilitatsioonile ei ole puuetega inimestele ning nende lähedastele jaoks ammu üllatus. Kuid olukord, et vahendid saavad otsa  juba aasta esimestel nädalatel ning ooteaeg venib teadmata kaugusse, pole aktsepteeritav. Tõstatub küsimus, kas riik on raha nii ebaefektiivselt planeerinud oskamatusest või on kokkuhoidu püütud teadlikult rakendada  kõige nõrgemate arvelt?“ Loe edasi »

Riigikogu sotsiaalkomisjon toetas tänasel istungil seaduseelnõu, mille alusel saab riik kustutada raske puudega laste vanemate õppelaenu alates järgmisest aastast.

„2014. aastal kehtima hakanud seaduse kohaselt vabastati sügava puudega laste vanemad õppelaenu tagasimaksmisest. Nüüd vabastatakse eelnõuga õppelaenu tagasimaksmisest ka raske puudega laste vanemad. See kergendab nende toimetulekut ja võrdsustab vanemaid, kellel on raske ja sügava puudega lapsed,“ ütles sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt.

Kehtiva korra järgi on õppelaenu võtnud inimesel õigus taotleda riigipoolset õppelaenu kustutamist töövõime kaotamisel või tema lapse sügava puude korral. Seadusemuudatuse jõustumise järel saavad alates järgmise aasta 1. jaanuarist õiguse õppelaenu riigipoolsele kustutamisele ka lapsevanemad, kelle lapsel tuvastatakse raske puue.

Sotsiaalkomisjoni aseesimehe Monika Haukanõmme hinnangul liigutakse eelnõuga õiges suunas. „Samas tekitab see ebaõigluse tunde nendes lapsevanemates, kelle lapse raske puue on tuvastatud enne õppelaenu taotlemist, sest neile riiklik õppelaenu kustutamine ei laiene. Peale kooli lõpetamist on kõigil puudega laste vanematel keeruline nii tööd leida, töötada kui samal ajal hoolduskoormuse tõttu õppelaenu tagasi maksta,“ ütles Haukanõmm. Loe edasi »

Pressiteated, Sotsiaalkomisjon
06.03.2017

Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas täna riigiasutuste ja huvigruppidega töövõimereformi esimesi kogemusi uute teenuste käivitamisel, töövõime hindamisel ning töövõimetoetuse määramisel.

Sotsiaalkomisjoni esimehe Helmen Küti hinnangul pidas komisjon üheks suurimaks probleemiks seda, et pooltel juhtudel puuduvad terviseinfosüsteemis vajalikud terviseandmed töövõime hindamiseks. „Kuna probleemi tõid esile nii töötukassa kui sotsiaalkindlustusameti juhid, siis sotsiaalkomisjon palus sotsiaalministeeriumil kutsuda kokku nõupidamise, et parandada terviseandmete kvaliteeti. Samuti soovib sotsiaalkomisjoni kuulda põhjendusi, miks perearstid ja eriarstid terviseandmeid digitaalseid ei täida, kuigi kehtiv seadus neid selleks kohustab,“ ütles Kütt. „Kui töötukassa peab terviseseisundi kohta küsima ise andmeid ravivalt arstilt, siis see pikendab inimese jaoks töövõime hindamist ja töövõimetoetuse maksmine viibib,“ lisas Kütt. Loe edasi »

Euroopa Komisjon
Pressiteade
Brüssel, 28. veebruar 2017

1. märtsil alustavad tööd vastloodud Euroopa tugivõrgustikud.

Need tugivõrgustikud moodustavad ainulaadse ja uuendusliku piiriülese koostöö platvormi, mis ühendab harvikhaiguste või vähese esinemusega komplekshaiguste diagnoosimise ja raviga tegelevaid spetsialiste.

Leuvenis (Belgia) ülikooli kliinikumis arstidele, patsientidele ja meedia esindajatele esinedes ütles tervishoiu ja toiduohutuse volinik Vytenis Andriukaitis„Täna, Euroopa harvikhaiguste päeval, on mul eriline heameel teatada Euroopa tugivõrgustike käivitamisest. Arstina olen pidanud liiga sageli kuulma harvikhaiguste või komplekshaigustega patsientide kurbi lugusid sellest, kuidas nad jäeti täielikku teadmatusse, kuidas vahel ei osatud nende haigust õigesti diagnoosida ja nad ei saanud vajalikku ravi. Samuti olen näinud raskustes kolleege, kes ei suuda oma patsiente aidata, sest neil puudub asjakohane teave ega ole võimalust kelleltki nõu küsida. Euroopa tugivõrgustikesse koondatakse suur hulk ELis kättesaadavaid andmeid ja oskusteavet, mis on praegu hajutatud eri riikide vahel, seega on algatus konkreetne näide ELi koostöö lisaväärtusest. Olen veendunud, et Euroopa tugivõrgustike käivitamine avab harvikhaigustega patsientidele elupäästvate või elumuutvate läbimurrete võimalused.“

Loe edasi »

PRESSITEADE
27.02.2017

Viimasel veebruaril tähistatakse ülemaailmset harvikhaiguste päeva. Haigus on haruldane, kui seda esineb vähem kui viiel inimesel 10 000-st, vastavaid diagnoose on kirjeldatud 6000-8000. Harvikhaigusi esineb statistiliselt 6-8% elanikkonnast, Eestis tähendab see arvestuslikult 90 000 inimest, kellest kolmveerand on lapsed.

Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht Anneli Habicht: „Harvikhaigused on sageli raske kuluga, enamus neist põhjustab puuet või töövõime vähenemist. Perede võimalused saada tuge ja infot sarnase kogemusega inimestelt on Eestis väikese rahvaarvu tõttu ülimalt piiratud – harvaesineva diagnoosiga inimene võib olla Eestis ainuke. Teisalt on arstide jaoks harvikhaiguste diagnoosimine ja ravi keerukas,  aeganõudev ning ravikindlustussüsteemile kulukas. See kõik tähendab, et harvikhaigustega inimesed jäävad võrreldes teiste patsientidega ilma vajalikust infost ning õigeaegsest sotsiaalsest toest.“

Loe edasi »

Pressiteade
15. veebruar 2016
Riigikontrolli hinnangul on riik töövõime toetamise süsteemi rakendamiseks valmis osaliselt – välja on arendatud võimekus hinnata töövõimet, osutada töövõimekaoga inimestele teenuseid ning pakkuda abivahendeid. Töövõimereformi lõplik õnnestumine sõltub aga sellest, kas tööandjad palkavad töövõimekaoga inimesi ning kas suudetakse töövõimekao teket ennetada, sh vähendada üha kasvavat tööõnnetuste hulka. Samuti pole valitsused viimase 25 aasta jooksul suutnud luua tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse süsteemi.

Töötukassa ja sotsiaalkindlustusamet on seatud plaanide elluviimisega toime tulnud ning alates 2016. aastast pakutavate teenuste (nt rehabilitatsioon, kaitstud töö) osutamine ja abivahendite saamine on laabunud. Sellele on kaasa aidanud personali ettevalmistamine. Näiteks on kõik 232 töötukassa nõustajat läbinud töövõimekaoga inimeste juhendamiseks vajaliku baaskoolituse ning nendest 48 on saanud põhjalikuma väljaõppe. Oluliselt on paranenud abivahendite kättesaadavus, sest neid hakkas 15 maavalitsuse asemel pakkuma Sotsiaalkindlustusamet. Tänu sellele on kadunud järjekorrad ning töövõimekaoga isikud saavad abivahendi üldjuhul ettenähtud 30 päeva jooksul. Loe edasi »

PRESSITEADE

OSKA uuringust selgub, et sotsiaaltöö valdkonna tööjõuvajadus tulevikus kasvab. Puudu on kutseharidusega hooldustöötajatest, kuid liiga palju koolitatakse kõrgharidusega sotsiaaltöö spetsialiste.

OSKA arendusjuhi Tiia Randma sõnul kasvab tulevikus tööjõuvajadus sotsiaaltöö valdkonnas tervikuna eelkõige tänu eakate arvu suurenemisele. „Kui kutseharidusega hooldustöötajaid oleks tööturu vajadustele vastamiseks vaja koolitada kaks korda enam, siis kõrgharidusega sotsiaaltöö spetsialiste lõpetab rohkem kui tööturul vaja,“ ütles Randma.

Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni eestseisuse liige Indrek Rohtla tõi välja, et sotsiaaltöö lõpetanutest pea pooled ei  jõua kahjuks erialasele tööle. See on selge sõnum tööandjatele, et sotsiaaltöötajate palga- ja töötingimused peavad vastama nende kvalifikatsioonile ja töökoormusele,“ rõhutas Rohtla.

Sotsiaalteenuste tarbimisele prognoosib uuring suurenemist. Põlvkondade üksteisest kaugel elamise, välismaal töötamise ning muutunud pere- ja kooseluvormide tõttu on lähedase hooldus vaja korraldada teenuste abil. Loe edasi »